TSEMENT - European Agency for Safety and Health at work

TSEMENTDisclaimerThis document has been translated and adapted, with permission, from an original published by OccupationalHealth Centre and available from http://www.hse.gov.uk/pubns/cis26.pdf . Please also cite the originaldocument when referring to this translation. Although care has been taken to adapt the original document to thecurrent situation in Estonia. The authors of the original publication and of this translation shall not be liable fordamages or other claims and demands arising out of the use of the information contained herein.Käesolev juhendmaterjal on tõlgitud inglise keelest ja kohandatud Eesti nõuete ja kehtivateõigusaktidega.Originaal : “Cement”, välja antud Health and Safety Executive (UK) poolt, juhend kättesaadav internetiaadressil http://www.hse.gov.uk/pubns/cis26.pdfTõlkimise õigus saadud Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuurilt ( European Agency forsafety and health at work) projekti Topic Centre on Good Practice Candidate Countries raames.Juhendi autorid ja tõlkijad ei vastuta esitatud informatsiooni mittesihipärase kasutamise eest.Juhendmaterjali väljaandja: Töötervishoiu Keskus, 2004SissejuhatusTsement on laialt kasutatav ehitusmaterjal. Kõik töötajad, kes kasutavad tsementi võiseda sisaldavaid materjale, nagu mört, krohv, betoon, on kohustatud järgimaohutusnõudeid, et tagada enda ja teiste ohutus.Toime terviseleTsement võib avaldada tervistkahjustavat toimet, kui:• ta satub nahale,• hingatakse sisse tsemenditolmu,• tõstetakse käsitsi tsemendikotte.Tsement võib silma, nahale või hingamisteedesse sattumisel põhjustada ärritust.Kokkupuude nahagaTsemendi segamisel veega (näiteks värske betoon ja müürisegude valmistamisel)tekib väga leeliseline keskkond (pH 12-13). Kokkupuutel nahaga võib segupõhjustada dermatiiti ja põletusi.Tsemenditolmu sattumisel silma tekivad pisaratevool ja kõrvetav kuumus; nahalesattumisel - punetus, kõrvetav kuumusetunne ja naha kuivus.Dermatiit. Dermatiidi korral muutub nahk kihelevaks ja valusaks, punetab, pragunebja kestendab. Tsement põhjustab dermatiiti kahel erineval toimel – ärritaval jaallergilisel.Ärritusest tingitud dermatiit on tingitud tsemendi füüsikalistest omadustest nahagakokkupuute tõttu. Tsemendi peened osakesed, mis on sageli segunenud liiva võiteiste lisaainetega, mida kasutatakse mördi, krohvi või betooni valmistamisel,hõõruvad nahka ja pikemaajalisel kokkupuutel tekib dermatiit. Ravimisel ärritusesttingitud dermatiit harilikult paraneb, kuid kui kokkupuude ärritavate osakestega jätkubveel pikka aega, muutub nahka aina tundlikumaks ning võib kujuneda allergilinedermatiit.

Allergiline dermatiit on põhjustatud tsemendis sisalduva kroom(VI) (kromaat)sensibiliseerivatest omadustest. Allergiline toime erineb tunduvalt ärritavast toimest.Kroom läbib naha kaitsekihi ja põhjustab allergilist reaktsiooni. Kroom(VI) onehitustöölistel kõige rohkem allergilisi reaktsioone põhjustav allergeen. Uuringud onnäidanud, et 5....10% ehitustöölistel on tundlikkus tsemendi suhtes, seega on nadohustatud allergia suhtes ka kõigi tsementi sisaldavate segude kasutamisel. Mõnedeljuhtudel avaldub töötajal esmalt allergiline reaktsioon tsemendi suhtes ning seejäreledasine kokkupuude tekitab ka dermatiidi. Paljud ehitustöölised on pidanudtundlikkuse tekkimise tõttu oma eriala vahetama. Mida kauem töötatakse kokkupuutelnaha sensibiliseerijaga, seda rohkem ta kahjustab nahka ja seda suurem onvõimalus allergilise reaktsiooni tekkeks. Seega, kui nahk puutub kokku tsemendigaterve tööpäeva jooksul ja seda pestakse harva, seda suurem on võimalusallergiliseks nahakahjustuseks, mida põhjustab kroom(VI).Nii ärritusest tingitud kui ka allergiline dermatiit võivad avalduda korraga.Tsemendist tingitud põletused.Märg tsement võib tekitada naha põletust aluselise reaktsiooni tõttu. Kui niisketsement satub nahale, võivad tekkida kiiresti väga tõsised põletused, milleparanemine võtab aega mõned kuud ning raskematel juhtudel vajab nahk siirdamistvõi kahjustatud jäseme amputeerimist. Väikesed tsemendipritsmed, mis satuvadsilma, võivad põhjustada väga tõsiseid silma limaskesta keemilisi põletusi.Kui on oht, et tsement võib sattuda silma, nahale või hingamisteedesse, tulebkasutada kaitsevahendeid (prillid, mask). Regulaarsel töötamisel tsemendiga, värskemüürisegu ja betooniga, on soovitatav kasutada kaitsekindaid ja kätekreemi nahakuivamise vältimiseks.Tolmu sissehingamineTsemendi käitlemisel, näiteks kottide täitmisel või tühjendamisel, eraldub suur kogustolmu. Lühikese aja jooksul võib sattuda töötaja hingamisteedesse suures kogusestsemenditolmu, ärritades peamiselt nina ja hingamisteid, tekivad kõrvetavkuumustunne, köha, õhupuudus, peavalu, suurenenud limaeritus. Kraapimisel võilõikamisel tekib samuti palju tolmu, mis sisaldab lisaks räni.Esmaabi tsemendist tingitud tervisekahjustuste korralSilmad: loputada rohke veega kuni ärritusnähud kaovad.Nahk: eemaldada tsement vee ja pehme paberiga (lapiga) ja loputada rohke veegakuni ärritus kaob. Vajadusel kasutada kätekreemi.Sissehingamine: tuua kannatanu värske õhu kätte ja tagada talle rahu. Kui tekivadhingamisraskused, tuleb teha kunstlikku hingamist.Raskuste käsitsi teisaldamineRaskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist,kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.Teisaldamisel tuleb järgida ohutu töö juhendeid.

Tööl tsemendiga on üheks ohuteguriks raskuste käsitsi tõstmine, kus tuleb tõstatsemendikotte, segada mörti jne., mis võib põhjustada selja ja käte vaevusi.Tõsisemad tervisehäired tekivad juhul, kui töötajad peavad pikema aja jooksulpidevalt tõstma suuri raskusi.Kuidas kaitsta tervist ja kontrollida oma tervislikku seisunditKokkupuude nahagaEsimene põhitõde on, püüda vältida naha kokkupuudet tsemendiga. Kuna ehitustöidei ole võimalik viia läbi tsementi kasutamata, tuleb leida võimalused enda kaitsmiseksotsese või kaudse kokkupuute eest.Kõige olulisem naha kokkupuute vähendamiseks tsemendiga on sage peseminesooja vee ja seebiga või mõne muu nahapuhastusvahendiga ning seejärel nahahoolikas kuivatamine. Kraanikausid peavad olema nii suured, et on võimalik pestavoolava veega ka küünarvarsi, kraanikaussides peavad olema nii sooja kui külmavee kraanid. Tööandja peab varustama töötajaid seebi ja käterätikutega.Olmeruumides peavad olema ka riiete kuivatamise võimalus ning eraldi kapidtööriietele ning isiklikele riietele.Käte parimaks kaitseks on kaitsekinnaste kasutamine, kuid sageli ei ole nendekasutamine ehitustöödel võimalik, samuti võib kinda sisse sattunud tsementpõhjustada kinda sees tõsiseid põletusi. Oluline on kasutada pikkade varrukatega japikkade püksisäärtega tööriietust.Tööandjad on kohustatud korraldama töötajate terviskontrolli töötervishoiu arsti poolt,kui riskianalüüsis on selgunud, et töötajad puutuvad töö juures kokku materjalidega,mis võivad esile kutsuda nahakahjustusi. Seega tuleb korraldada tervisekontrolltöötajatele, kes regulaarselt puutuvad kokku niiske tsemendiga.Tervisekontroll on vajalik, et:• kaitsta töötajaid,• määrata esimesed nahakahjustuse tunnused, et ära hoida hilisemaidtõsisemaid kahjustusi,• teha kindlaks igasugused tervisehäired.Harilikult piisab lihtsast tervisekontrollist. Töötajate nahka peaks regulaarselt jälgimapädev spetsialist, näiteks töötervishoiuõde, kes regulaarselt külastab ehitustöölisi võiõpetatakse naha vaatluseks välja keegi oma töötajatest, kes siis nahaärritusenähtude korral teavitab sellest ka töötervishoiuarsti.Tööandjal on kohustus läbi viia töötajate koolitust ja juhendamist enne tööle asumistning vajaduse korral ka töö ajal, mille käigus tuleb töötajatele tutvustada tsemendisttingitud ohte, nende vältimise abinõusid ning ka õpetada jälgima oma nahka, et äratunda erinevate dermatiitide tunnuseid. Töötajad peavad ise oma nahka jälgima ningdermatiidinähtude korral teavitama töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuõde või –arsti.Tolmu sissehingamineKui on võimalik vältida tolmu sissehingamist, tuleb seda teha, näiteks kasutadavalmissegusid, mitte ise segada tsemendi sisse liiva, savi või muid komponente. Kui

aga ei ole võimalik valmissegusid kasutada, tuleb mõõta tekkida võiva tolmu kogusedning seejärel kasutada kohaseid hingamisteede kaitsevahendeid.Raskuste käsitsi teisaldamineRaskuste käsitsi tõstmist tuleks vältida. Harilikult on tsement pakitud 25 kg võisuurematesse kottidesse või turustatakse teda hoopis lahtisena. Juhinduda tulebSotsiaalministri 27.02. 2001.a määrusest nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamisetöötervishoiu ja tööohutuse nõuded” , mida kohaldatakse raskete, massiga 5 kgja enam esemete käsitsi teisaldamisele töökohas, eesmärgiga vähendada töötajateluu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski.Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:1) varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega;2) võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;3) tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse;4) tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui kaliikumisteedel; lühendama raskuse kandmisteed;6) lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid;7) korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliseltmittekoormavate tööülesannete täitmisega;8) andma töötajale isikukaitsevahendid, kui teisaldustööga kaasneb vigastusoht.Eesti Vabariigi õigusaktid, mida tuleb tööl tsemendiga järgida• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS)• Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kordSotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 80• Töötajate tervisekontrolli kord, Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74• Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine, Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kordVabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrus nr 146• Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord, Vab. Val.11.01.2000 määrus nr 12• Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas, Sotsiaalministri 30.11.1999 määrusnr 75• Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse21.12.1999 määrus nr 402• Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrusnr 377Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse11.01.2000 määrus nr 13• «Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» muutmine1Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 322. Määrus jõustub 1. mail2004. a.• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Sotsiaalministri27.02.2001 määrus nr 26• Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetritemõõtmise kord, Vabariigi Valitsuse 25.01.2002 määrus nr 54• Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu jatööohutuse nõuded , Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105• Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid, Vabariigi Valitsuse 18.09.2001määrus nr 293

• Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse02.02.2000 määrus nr 32• Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohalVabariigi Valitsuse 15.02.2000 määrus nr 51