ViljandiILMASTIK(Viljandi ilmajaama andmete alusel, Viljandis, 18.02.2013., Ü. Soorm, Ü. Põldur)2011. <strong>aasta</strong> august ja september olid väga vihmased, vastavalt 76,8 ja 59,8 mm ning taliviljade külv12. septembril toimus väga märjale maale. Külvijärgne nädal oli soe, eriti öösel ja tärkamine olikiire. Oktoobris sadas kokku 62,8 mm ja novembris 47,2 mm. Novembri teisest dekaadist läksjahedamaks ning kasvuaja lõpp saabus 10. novembril. Detsembris sadas kokku 155,4 mm. Jaanuarialgul olid väiksed miinuskraadid ja sadas veidi lund. 10. jaanuaril oli lume paksus 15 cm ningtemperatuur mullas taime juures -0,4 ºC. Maapind ei olnud külmunud. 24. jaanuarist läks külmaks,-10 ºC kuni -19 ºC ning 01. veebruari vaatlusel, kui õhutemperatuur oli -20 ºC, oli mullatemperatuur -3,5 ºC ja muld oli külmunud. Maad kattis 20 cm paksune lumekiht. Märts oli vägaheitlik, kord külmetas, siis sulatas. Alates 16. märtsist, kui temperatuur oli valdavalt + poolel,hakkas lumi kiiresti kaduma ning 21. märtsil katsealal enam lund ei olnud ning tänu soodsaleõhutemperatuurile alustasid taimed kasvu 28. märtsil. Järgnevatel päevadel muutus ilm aga jällekülmemaks ning hakkas sadama lörtsist lund. 04. aprillil oli maas 4 cm paksune lumi ning taimedelseiskus kasv 01. aprillil. 11. aprillil läks taas soojemaks, ka öösel ning kevadkasv algas uuesti 12.aprillil. Aprill oli vihmane (kokku 51,4 mm). Mai oli jahe ja vihmane, kokku sadas 68,2 mm (sellest10,6 mm 11-ndal; 16 mm 17- ndal ja 20,6 mm 30- ndal mail). Soojem periood oli 15.-23. mail.Juuni oli jahe, tuuline ja vihmane (95,6 mm). Juulis sadas kokku 118,6 mm (sellest 12.-21. juuli 76mm ning 30. juulil 25 mm). Augusti esimesel dekaadil sadas vähem või rohkem iga päev (kokku 28mm), temperatuur oli mõõdukas +13-+18 ºC, teine dekaad oli kuivem (19. augustil 10,6 mm).Augustis sadas kokku 75,2 mm.Kuusiku(Kuusiku ilmajaama andmete alusel, Kuusikul, 15.02.2013., L. Isak)2011. september oli taimekasvuks soodne, keskmine temperatuur +12 ºC ja sademeid 88 mm. 30.septembril oli +22 ºC, kuid kohe järgmisel päeval esines maapinnal öökülm. Oktoobris oli soojakeskmiselt 10 ºC ja sademeid 82 mm. Novembris püsis temperatuur plusspoolel ja sademeid 48mm. Vegetatsiooni lõpp saabus 14. novembril, selleks ajaks oli oras jõudnud võrsuda ja küllaltkiheas seisus. Detsembris valitsesid öösel väikesed miinused, päeval oli enamasti +3 ºC sooja. Püsivlumikate tekkis alates 7. jaanuarist. Veebruari alguses temperatuur langes, 4. veebruaril oliKuusikul - 30,2 ºC, lumekihi paksus oli veebruaris 18-43 cm ja kattis katseala ühtlaselt.Märtsis suuremad külmad taandusid, rohkem oli päikeselisi päevi. 8. märtsil saabunud suur sulakahandas lumekihti ja see sulas 26. märtsiks täiesti. Lume alt väljunud orased olid esimeselvaatlusel väga ilusad, päevased plusskraadid meelitasid kasvu alustama. Aprill üllatas lumesajuga,mis kattis katsed ligi 10 cm lumekihiga. Nädala jooksul lisandus lund veelgi ja 3. aprillil oli lundjuba 20 cm. Lumi sulas täielikult 12. aprilliks. Kohe algas ka vegetatsioon, kuna maapind ei olnudtalve jooksul sügavalt külmunud. Kui oras teistkordselt lume alt väljus, paistis silma tugevlumiseende nakatumine. Tugeva nakkuse võis põhjustada külmumata maa ja paks lumikate, milleall olid soodsad tingimused seeneoste arenguks. Maikuus oli sademeid piisavalt (78 mm) javahelduv ilmastik, viimasel dekaadil oli temperatuur suviselt soe, kohati +27 ºC. Juunis olisademeid samuti 78 mm ja keskmine õhutemperatuur +12,4 ºC. Juulis oli sademeid 145 mm jakeskmine õhutemperatuur +17 ºC. August oli väga sademeterohke, 115 mm ja keskmineõhutemperatuur +14 ºC. 6. augustil esines tugev äikesetorm ja paduvihm, mille tagajärjel palju viljalamandus. Suvine sademeterohkus soodustas ka taimehaiguste levikut.Taimekasvuperiood oli keskmisest sademeterikkam, mis kindlustas Kuusiku põuakartlikel muldadelsuuremad saagid kui tavaliselt.Võru(Võru katsejaama ilmajaama andmete alusel, Võrus, 15.02.2013 ., Jüri Kukk)Aasta keskmine õhutemperatuur +5,6 ºC oli pikaajalise keskmise lähedane. Sademete summa 785,5mm oli tavapärasest 120 millimeetri jagu kõrgem.8
Püsiv lumikate sadas maha 31.12.2011. Jaanuarikuu andis lumele lisa. Lume paksus hinnanguliselt25-30 cm. Maapind lumekihi all oli sula. Veebruaris olnud sulailmad kahandasid lumekihtisedavõrd, et järgnenud külmalaine suutis maapinna mõne sentimeetri sügavuselt külmutada. Märtsialguses valitsesid veel talvised ilmaolud. 7. ja 8. märtsi öödel langes temperatuur -20 °C piirimaile.Lume paksus ületas 20 cm. Märtsi keskel saabunud soojalaine koos vihmaga vabastas katseala 19.märtsiks lume alt. Aprilli esimese dekaadi jooksul tuli paaril päeval maha veel mõnesentimeetrinelumekiht. Kui paaril viimasel <strong>aasta</strong>l on aprill olnud küllaltki sademetevaene, siis sel <strong>aasta</strong>l olisademeid küllaga - 16., 17., ja 20. aprillil küündis sademete hulk 28 mm-ni. Talvitumine kultuuridelõikes oli rahuldav kuni hea. Mai oli päikeseküllane, kuid jahe. Esines nõrku öökülmi. Suvekuudeõhutemperatuur püsis normilähedasena, sademete hulk keskmisest kõrgem. Tugevad sajudpõhjustasid mõnede kaerasortide mõõduka lamandumise. Kuna veemahutavus meie muldadel onhea, siis liigniiskus kultuure ei kahjustanud. Nakatumine taimehaigustesse ja taimekahjuriteesinemine olid normi piires. Kokkuvõttena võib öelda, et <strong>aasta</strong> <strong>2012</strong> oli Võrus taimekasvatuseseisukohast soodne <strong>aasta</strong>.Jõgeva(Jõgeva SAI ja Jõgeva meteoroloogiajaama andmete alusel, Jõgeval, 13.02.2013., L. Keppart)Vegetatsiooniperioodile eelnes lühike, kuid pakaseline talv. Minimaalne õhutemperatuurlanges Jõgeval alla -25 °C 11 päeval, alla -30 °C kahel päeval. Negatiivseid ööpäeva keskmisiõhutemperatuure kogunes -601 °C, mis on keskmisest -133 kraadi vähem. Lumi oli püsivalt maas85 päeva (31.12. - 26.03.) ja maksimaalne lume paksus kasvas veebruari lõpuks 35-40sentimeetrini. Muld jäi lume all vähe külmunuks, maksimaalne külmumise sügavus põldudel olivaldavalt 10-15 cm, kohati õhema lumega kohtades künnipõllul ligi 30 cm. Muld sulas läbi märtsiviimastel päevadel. Aprilli alguses tekkis ajutine ligi 10- sentimeetrine lumikate.Üldine taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C) algas 20. aprillil(2 päeva keskmisest varem) ja lõppes 25. oktoobril (5 päeva keskmisest hiljem), kestis 188 päeva,s.o keskmisest 7 päeva kauem. Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuurpüsivalt üle 10 °C) algas 9. mail (5 päeva keskmisest varem) ja lõppes 6. oktoobril (15 päevakeskmisest hiljem), kestis 150 päeva, s.o keskmisest 20 päeva kauem. Periood ööpäeva keskmiseõhutemperatuuriga püsivalt üle 15 °C algas 1. juulil (13 päeva keskmisest hiljem) ja lõppes 9.augustil (8 päeva keskmisest varem), kestis 39 päeva, s.o 21 päeva keskmisest vähem.Öökülmavaba periood õhus kestis 161 päeva, mis on 39 päeva keskmisest kauem. Viimane öökülmesines kevadel õhus 14. mail (keskmisest 8 päeva varem) ja esimene sügisel 23. oktoobril(keskmisest 31 päeva hiljem). Vaatamata aprilli alguses tekkinud lumikattele tahenesid mulladkeskmisel ajal — 23. aprilliks. Taimekasvuperioodi kuudest kujunesid keskmisest jahedamateksjuuni ja august, teised kuud olid normist soojemad. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdetiJõgeval 31,6 °C 29. juulil. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeval suve jooksul üle 25 °C 9päeval, mis on keskmisest 8 päeva võrra vähem. Efektiivset (üle 5 °C) soojust kogunes 1527 °C,mis ületab keskmist 90 kraadi võrra. Taliteraviljadele kogunes efektiivset soojust alates 1.septembrist 294 °C, mis ületab keskmist 50 °C võrra. Aktiivset soojust kogunes 2048 °C, mis onkeskmisest 118 °C rohkem. Üle 10 kraadisel perioodil kogunes aktiivset soojust 1967 °C. Päikestpaistis 1. aprillist kuni 31. oktoobrini 1331 tundi, mis on pikaajalisest keskmisest 107 tundi vähem.Päikesepaiste kestus moodustas pikaajalisest kestusest aprillis 97, mais 111, juunis 91, juulis 100,augustis 81, septembris 76 ja oktoobris 63%. Taimekasvuperiood oli sajune. Kõige rohkem sadasjuunis (110 mm) ja augustis (130 mm). Perioodi 1. aprillist kuni 31. oktoobrini sajusummaksmõõdeti 572 mm, mis on keskmisest 117 mm rohkem ja moodustab 126% keskmisest. Aktiivseltaimekasvuperioodil (V-VIII) sadas 387 mm, mis on 102 mm keskmisest rohkem, e moodustab 136% keskmisest. Suvi jäi jahedaks soojalembestele kultuuridele ja nende valmimine hilines. Mõõdukatemperatuurirežiimi tingimustes kasvas rohke teraviljasaak, kuid saagi kvaliteedi näitajaid mõjutasnormist väiksem päikesepaiste kestus. Koristusperiood oli sajune. Kartulile soojust jätkus, kuidperiooditi kannatas kultuur liigniiskusest, juulikuus niiskuse nappusest, koristusperiood venisvihmade tõttu pikaks.9
- Page 1 and 2: RIIKLIKEMAJANDUSKATSETETULEMUSED201
- Page 3 and 4: SISUKORDSISUKORD ..................
- Page 5 and 6: PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUStel:
- Page 7: MIS ON PÕLLUKULTUURIDE SOOVITATUD
- Page 11 and 12: 2012. a talirukki katseandmedArvest
- Page 13 and 14: Soovitatud sordilehe tulemused tali
- Page 15 and 16: 2012. a talinisu katseandmedSortVar
- Page 17 and 18: SortVarietyKasvuaeg, päevades / Gr
- Page 19 and 20: Talinisu haigused / Diseases, 1-9 p
- Page 21 and 22: TALIODER / WINTER BARLEYHordeum vul
- Page 23 and 24: Taliodra haigused / Diseases, 1-9 p
- Page 25 and 26: SortVarietyKasuvaeg, päevadesGrowi
- Page 27 and 28: Eesti sordilehte võetud uued suvin
- Page 29 and 30: 2012. a suvinisu katseandmedSortSaa
- Page 31 and 32: SortVarietyKleepevalk, sisaldus %Gl
- Page 33 and 34: SortVarietyNisu pruunlaiksusPruunro
- Page 35 and 36: Soovitatud sordilehe tulemused suvi
- Page 37 and 38: 2012. a suviodra katseandmedSortVar
- Page 39 and 40: SortVarietyMahukaal, g/lVolume weig
- Page 41 and 42: SortVarietyOhete eemaldumine 1-3p.
- Page 43 and 44: SortVarietyTriiptõbi / Pyrenophora
- Page 45 and 46: Soovitusliku sordilehe kaerasordidK
- Page 47 and 48: Taimede kõrgus, cmLamandumine, 1-9
- Page 49 and 50: HERNES / PEAPisum sativumHernesorti
- Page 51 and 52: PÕLD-SOJAUBA / SOYAGlycine maxKats
- Page 53 and 54: 2012. a kartuli katseandmedSaagikus
- Page 55 and 56: Eesti sordilehte võetud uued suvir
- Page 57 and 58: 2012. a suvirapsi katseandmedSortSa
- Page 59 and 60:
SortTaimede kõrgus, cmHeight of pl
- Page 61 and 62:
SortVarietyGlükosinolaadid, μmol/
- Page 63 and 64:
SortVarietyRistõieliste kuivlaiksu
- Page 65 and 66:
SortVarietyVertitsilloosne närbumi
- Page 67 and 68:
2012. a talirapsi katseandmedSaagik
- Page 69 and 70:
Toorrasv k.a, % Proteiin k.a, % 100
- Page 71 and 72:
TALIRÜPS / WINTER TURNIP RAPEBrass
- Page 73 and 74:
Katse agrotehnikaRISTÕIELISTE HALJ
- Page 75 and 76:
Katse agrotehnikaLiikSpeciesPäider