Riiklike majanduskatsete tulemused 2012 aasta (PDF, 2,95mb)

MIS ON PÕLLUKULTUURIDE SOOVITATUD SORDILEHT?Pärast Eesti Euroopa Liitu (EL) astumist hakkas meil kehtima kohaliku sordilehe kõrval veelEL sordileht, milles on sordid kõikide liikmesriikide ning Norra ja Islandi sordilehtedest. Kõiki ELsordilehte kuuluvaid sorte võib sertifitseerida ja turustada eelpoolmainitud riikides. Positiivne külgon see, et sordilehe laienemine vähendab sordi omanikel registreerimiskulutusi ja ka mitmekordsetsordi registreerimisdokumentide vormistamist. Sordi omanik ei pea võtma sorti kõikideliikmesriikide sordilehtedesse, et seda turustada üle EL.Negatiivseks pooleks tuleb lugeda seda, et EL sordilehes olevad sordid on vabalt müügiskogu EL territooriumil, Norras ja Islandil. Üldjuhul ei müü liikmesriikides sellised sordid, midavastava riigi sordilehes või soovitatud sordilehes ei ole, kuna sordid, mis on kohalikes tingimusteskontrollimata, on riskiks kasvatajatele. Vanemad liikmesriigid on tähtsustanud just soovitatudsordilehe osa, mille koostamiseks tehakse lisakatseaasta sordilehte saanud sortidele ning katäiendavad analüüsid viljelusväärtuse ja töötlevale tööstusele huvipakkuvate omadusteväljaselgitamiseks nt õlleodra omadused, nisu küpsetusomadused jne. Tänu eelpool mainitudsordilehe koostamise põhimõtetele saavad sealt nõuandeteenistused ja põllumajandustootjadinformatsiooni erinevatesse piirkondadesse sobivate sortide kohta. Ka sordi pikaajalisemkatsetamine (st rohkem katsetulemusi enamate aastate kohta) aitab teha valikut sobiva sordi osas.Sordi omanikul aitab sortide soovitatud sordilehes olek paremini oma häid sorte tutvustada ja müüa.Eestis hakati põllukultuuride soovitatud sordilehe (edaspidi soovitatud sordileht)sisseseadmisega tegelema 2003. aastal. Soovitatud sordilehele seadusliku jõu andmine võttis mõneaasta aega ning esimesed sordid läksid soovitatud sordilehte alles 2006. aasta märtsis.Soovitatud sordilehe koostamist reguleerivad Taimede paljundamise ja sordikaitse seadusning põllumajandusministri 20. jaanuari 2006. aasta määrus nr 7 „Põllukultuuride soovitatudsordilehe koostamise nõuded“. Teeme siinjuures nende põhjal lühikokkuvõtte soovitatud sordilehepõhiolemusest.Soovitatud sordilehte võetakse sordid Eesti sordilehest järgmistest liikidest: harilik kaer (5sorti); harilik oder (edaspidi suvioder - 9 sorti); harilik nisu (edaspidi talinisu - 5 sorti või suvinisu -6 sorti); raps (edaspidi suviraps - 6 sorti).Soovitatud sordilehte võetakse nimetatud liiki kuuluv sort katsetega kindlaks tehtudomaduste (saagikus, kvaliteet, haiguskindlus, kasvuaeg, lamandumine ja talinisul lisakstalvekindlus) põhjal koostatud pingerea alusel ja kui uue sordi viljelusväärtus ületab soovitatudsordilehes olevate sortide viljelusväärtuse.Põllumajandusamet korraldab sordi omaniku taotluse alusel lisakatsed sordilehes olevasordiga ühe kasvuperioodi vältel. Soovitatud sordilehte kandideerivad sordid lähevad riiklikessemajanduskatsetesse koos sordilehte kandideerivate sortidega st nad on ühes katses. Juba soovitatudsordilehes olevad sordid on neis katsetes standardsortideks. Katsed toimuvadPõllumajandusuuringute Keskuse katsekohtades ja Jõgeva SAI-s. Katsepõldudel on Soovitatudsordilehe sordid tähistatud etikettidega, millele on lisatud vastav teave. Samuti jagavad katsetajadmeelsasti katsekohtade külastajatele informatsiooni kõigi sortide ja katsetulemuste kohta.Soovitatud sordilehe leiate Põllumajandusameti sordiosakonna kodulehelt aadressilhttp://www.pma.agri.ee/, katsete tulemused Põllumajandusuuringute Keskuse trükisest ja Viljandikatsekeskuse kodulehelt aadressil http://pmk.agri.ee/viljandi/Katsepõldudele ja soovitatud sordilehe teabega on oodatud tutvumanõuandeteenistuse töötajad, kellest loodame saada tuge teabe levitamisel ningEesti sordilehe ja soovitatud sordilehe heaks tehtava töö olulisuse selgitamiseltootjale.7