Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu riikliku teadus- jaarendustegevuse programmi käivitamiseks10.1. Ekspertide soovitused tegevuskava koostamiseksNii statistiliste näitajate dünaamika kui ka ekspertide arvamused ja hinnangud kinnitavad, et Eestitervisesüsteemis on suhteliselt lühikese ajaga toimunud väga olulised arengud. Kui võrreldaaastaid 1999 (kui algas eelmine rahvatervisealane teadus- ja arendustegevuse riiklik sihtprogramm1999–2009) ja 2010, siis oskuste ja teadmiste hulk on kõrgemal tasandil, mis võimaldab hoopisuusi väljundeid. Seetõttu on oluline analüüsida, kuidas seda arengut jätkusuutlikuna hoida ningmil viisil edasi liikuda.Intervjuudes rõhutati, et Eestis tuleks tervisesüsteemi käsitleda kompleksselt – erinevaidvaldkondi nagu kliiniline meditsiin, biomeditsiin ja rahvatervis tuleks vaadata ühiselt, kuna needon omavahel tihedalt seotud. Programm peaks andma praegustele kompetentsikeskustelelisaväärtust, mistõttu see võiks olla juhitud teistmoodi ning tekitada uusi võrgustikke.Uurimissuundade paikaseadmiseks tuleks leida selged kriteeriumid, mille alusel hakata ressurssejagama – riiklikud huvid, vajadused ning rahvatervise näitajad, sealhulgas haiguskoormus.Kindlasti vajaksid muude harudes seas rahastamist teemad, mis käsitlevad konkreetselt Eestitervisesüsteemi probleeme, sest nende puhul ei saa juhinduda vaid teiste riikide kogemustest.Enamik eksperte leidis, et selle programmi puhul võiks rahastamine vastupidiselt paljudele teistelemehhanismidele olla ülevalt alla: tuvastatakse probleemid ja prioriteedid ning leitakse konkursikorras, kes neid analüüsib. Rahastamise juures peaks valitsema mõistlik tasakaal eri valdkondadenagu kliiniline meditsiin, biomeditsiin ja rahvatervishoid vahel, võttes arvesse ka praegustrahastuse suurust (ekspertide arvates on kliinilise meditsiini ja rahvatervise valdkondi siianirahastatud mõnevõrra vähem). Selleks pakuti välja foorumi või nõukogu moodustamist, misanalüüsiks vajadusi ja oleks võimeline seadma prioriteete mitte ainult praeguseks hetkeks, vaid kaettenähtavaks tulevikuks. Kui rahastamisprioriteetid ja- vajadused ei ole teemade osas hästi läbimõeldud, siis muutub see lisarahastuseks praegustele tegijatele, kuid see ei pruugi tähendadalisaväärtust rahvastiku tervise arengule.Sellise foorumi neutraalsus ja esinduslikkus on äärmiselt oluline; samuti peaksid selle liikmedsuutma distantseeruda oma kitsamast erialast nägemaks n-ö suuremat pilti. Eksperdid märkisid, etnäiteks Jaapanis osalevad sarnastes foorumites ka spetsialistid mujalt maailmast, kes teavad trendening on objektiivsemad, kuna neil puuduvad otsesed isiklikud huvid. Väga oluline on seejuures, ettekiks diskussioon ja avalik arutelu.Programm võiks oma olemuses olla proaktiivne, mis tähendab, et prioriteedid vaadatakse teatudaja tagant uuesti üle. Näiteks EL raamprogrammis konsulteeritakse ja pannakse paika prioriteedidteatud projektidetaotluste väljakuulutamiseks. Eksperdid rõhutasid samas, et teataval määral peakssäilima ka akadeemiline vabadus ning konkurents. Lisaks leiti, et väga spetsiifiliste prioriteetideseadmisel ja teatud erialade eelistamisel võidakse tekitada barjääre uutele ideedele ja koostööle.Selle rahastamise viisiga peaks aga olema võimalik ka uusi valdkondi avada, mis praegustemehhanismidega nagu sihtfinantseerimine ja ETF grandid on tegelikkuses üsna raske.Projektitaotluste puhul võiks eelistada taotlusi, mis seovad erinevaid uurimisgruppe valdkonnas jaerinevaid valdkondasid nagu kliiniline meditsiin ja rahvatervis, biomeditsiin ja rahvatervis ningkliiniline- ja biomeditsiin. Sellega oleks võimalik suurendada eri teadusgruppide koostööd ningalusteaduste jõudmist rakenduslikesse väljunditesse. Veelgi enam, tuleks suurendada alusteadusteja rakendusteaduste uurimistulemuste jõudmist lõpuks reaalsetesse otsustesse.80