Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

More documents

Recommendations

Info

9.7. Võimalikud stsenaariumidOlenevatest otsustest ning teadus- ja arendustegevuses nii Eesti kui Euroopa on järgneva 10 aastaperspetiivis võimalikud erinevad stsenaariumid. Järgnevalt tuuakse välja võimalikud arengusuunadsõltuvalt sellest, millisesse valdkonda panustatakse rohkem ressursse.Stsenaarium 1 – Status quoAlus- ja rakendusteaduse finantseerimine jätkub samas mahus; mingeid olulisi struktuurseidümberkorraldusi ei toimu.Tulemused: ajude aeglane, kuid jätkuv äravool; biomeditsiin jätkub mõnda aega samas mahus, kuid rahvatervishoiuteadus jääbkillustatuks; ennetusprogramme (sh skriining) ja sekkumisi ei suudeta süsteemselt ja teaduspõhiselthinnata, kannatab nende efektiivsus.Selle stsenaariumi realiseerumine on reaalne, kui jätkata ilma planeeritava tervishoiualase teadusjaarendustegevuse programmi käivitamiseta.Stsenaarium 2 – Biomeditsiini eelisarengSee stsenaarium muutub tõenäoliseks, kui ainsa teaduse hindamise kriteeriumina kasutadapublikatsioonide arvu ja viidatavust, mis annab paratamatult eelise biomeditsiinile, kus viidatavuson igal pool kõrge.Tulemused: rahvatervishoiuteadus hääbub, jäävad rahvatervishoiu meetmed, kuid nende efektiivsust eiosata hinnata, samuti väheneb võime hinnata haiguskoormust ja haiguste riskitegureid; kliinilise meditsiini olukord jääb samaks (omaette ohuks on see, kui liialt keskendutakseerinevate seadmete soetamisele selle asemel, et inimkompetentsi arendada); tervishoiusüsteemis tähtsustuvad ravi, ravimid ja ravitehnoloogiad, kuid ennetus jatervistmõjustav käitumine jäävad rohkem tagaplaanile (rahva teadlikkus tervisekäitumisestlangeb ja loodetakse senisest rohkem arstide peale).Selle stsenaariumi realiseerumine on reaalne, kui rahastamisotsustes ei võeta süsteemselt arvessevaldkondade eripära ning tulemuslikkuse hindamisel antakse bibliomeetrilistele kriteeriumidelesenisest suurem roll.Stsenaarium 3 – Tasakaalustatud arengSuurem tähelepanu rahvatervishoiule, ennetusele, kroonilistele haigustele ning psühho-,sotsiaalsetele ja majanduslikele teguritele.Tulemused: pikemas plaanis: regionaalse ja sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse väheneminetervishoiusüsteemis, rahva teadlikkuse kasv tervistmõjustavast käitumisest jatervisekäitumise paranemine;78
tõenduspõhiste rahvatervishoiumeetmete arendamine, sh teadlikkuse tõstmise, käitumiseja keskkonna mõjutamise kaudu – võimaldab lisaks rahvatervishoiu meetmeid poliitikuteleparemini põhjendada ja meetmed muutuvad efektiivsemaks; kliinilise meditsiini teaduse arendamine; biomeditsiini areng jätkub.Selle stsenaariumi realiseerumine on reaalne, kui rakendada võimalikult suures mahus planeeritavtervishoiualane teadus- ja arendustegevuse programm.79
Page 1 and 2:
Riiklikku tervishoiu teadus- ja are
Page 3 and 4:
6.2. EESTI-SISENE KOOSTÖÖ NING EF
Page 5 and 6:
6) selgitada peamisi aspekte ning h
Page 7 and 8:
ekspertide ja teadlaskonna esindaja
Page 9 and 10:
Tervishoiualase teadustegevuse läb
Page 11 and 12:
807570656055502000 2001 2002 2003 2
Page 13 and 14:
korraldada esinduslikuma valimiga n
Page 15 and 16:
Märkimisväärne osa Eesti tervise
Page 17 and 18:
saamaks selgemat ülevaadet, millis
Page 19 and 20:
2.4. Eesti tervishoiusüsteemEesti
Page 21 and 22:
senisest süstemaatilisem uurimine
Page 23 and 24:
kasvajad; õnnetusjuhtumid; nakkush
Page 25 and 26:
Tervishoid ning teadus- ja arendust
Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
Page 33 and 34: kvantitatiivsete analüüside hulk
Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
Page 53 and 54: (PS), Nahahaiguste kliinik (NA), N
Page 55 and 56: kus residentide valjaõppeks ei ole
Page 57 and 58: ning meditsiinitehnika paremale kas
Page 59 and 60: mõjutavaid tegureid vähe uuritud.
Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
Page 68 and 69: Valdkonna ettevõtete tööjõukulu
Page 70: 8. Soovitused tervishoiualase uurim
Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
Page 77: tutvustavate pressiteadete koostami
Page 81 and 82: Eksperdid märkisid, et kui me suud
Page 83 and 84: Terviseinfo analüüs. Eesmärk: an
Page 85 and 86: Kirjandus1. Aareleid, T., Mägi, M.
Page 87 and 88: 36. Haridus- ja Teadusministeerium.
Page 89 and 90: 68. Orru, K. The Europeanisation of
Page 91 and 92: LisadLisa 1. Ülevaade tervishoiuga
Page 93 and 94: 19. Riiklik tuberkuloositõrje stra
Page 95 and 96: Lisa 2. Intervjuu kavaLp ekspertKä
Page 97 and 98: 9. Mis valdkondades on eriti vajali
Page 99 and 100: Lisa 3. Intervjueeritute nimekiri1.
show all

Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?