Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
9.7. Võimalikud stsenaariumidOlenevatest otsustest ning <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>s nii Eesti kui Euroopa on järgneva 10 aastaperspetiivis võimalikud erinevad stsenaariumid. Järgnevalt tuuakse väl<strong>ja</strong> võimalikud arengusuunadsõltuvalt sellest, millisesse valdkonda panustatakse rohkem ressursse.Stsenaarium 1 – Status quoAlus- <strong>ja</strong> rakendus<strong>teadus</strong>e finantseerimine jätkub samas mahus; mingeid olulisi struktuurseidümberkorraldusi ei toimu.Tulemused: ajude aeglane, kuid jätkuv äravool; biomeditsiin jätkub mõnda aega samas mahus, kuid rahva<strong>tervishoiu</strong><strong>teadus</strong> jääbkillustatuks; ennetusprogramme (sh skriining) <strong>ja</strong> sekkumisi ei suudeta süsteemselt <strong>ja</strong> <strong>teadus</strong>põhiselthinnata, kannatab nende efektiivsus.Selle stsenaariumi realiseerumine on reaalne, kui jätkata ilma planeeritava <strong>tervishoiu</strong>alase <strong>teadus</strong><strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong> <strong>programmi</strong> käivitamiseta.Stsenaarium 2 – Biomeditsiini eelisarengSee stsenaarium muutub tõenäoliseks, kui ainsa <strong>teadus</strong>e hindamise kriteeriumina kasutadapublikatsioonide arvu <strong>ja</strong> viidatavust, mis annab paratamatult eelise biomeditsiinile, kus viidatavuson igal pool kõrge.Tulemused: rahva<strong>tervishoiu</strong><strong>teadus</strong> hääbub, jäävad rahva<strong>tervishoiu</strong> meetmed, kuid nende efektiivsust eiosata hinnata, samuti väheneb võime hinnata haiguskoormust <strong>ja</strong> haiguste riskitegureid; kliinilise meditsiini olukord jääb samaks (omaette ohuks on see, kui liialt keskendutakseerinevate seadmete soetamisele selle asemel, et inimkompetentsi arendada); <strong>tervishoiu</strong>süsteemis tähtsustuvad ravi, ravimid <strong>ja</strong> ravitehnoloogiad, kuid ennetus <strong>ja</strong>tervistmõjustav käitumine jäävad rohkem tagaplaanile (rahva teadlikkus tervisekäitumisestlangeb <strong>ja</strong> loodetakse senisest rohkem arstide peale).Selle stsenaariumi realiseerumine on reaalne, kui rahastamisotsustes ei võeta süsteemselt arvessevaldkondade eripära ning tulemuslikkuse hindamisel antakse bibliomeetrilistele kriteeriumidelesenisest suurem roll.Stsenaarium 3 – Tasakaalustatud arengSuurem tähelepanu rahva<strong>tervishoiu</strong>le, ennetusele, kroonilistele haigustele ning psühho-,sotsiaalsetele <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslikele teguritele.Tulemused: pikemas plaanis: regionaalse <strong>ja</strong> sotsiaalma<strong>ja</strong>ndusliku ebavõrdsuse vähenemine<strong>tervishoiu</strong>süsteemis, rahva teadlikkuse kasv tervistmõjustavast käitumisest <strong>ja</strong>tervisekäitumise paranemine;78
Change language