Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

9.3. Eesti kompetentsid olulise majandusliku mõjuga tervishoiuvaldkondadesKuigi ei saa öelda, et Eestis oleks teatud kriitilise tähtsusega tervishoiu teadus- jaarendustegevusega seotud valdkonnad päris puudu, esineb siiski olulisi probleeme. Neistkaalukaimaks on liiga väikse mahuga kompetents teatud teadusharudes (vt ptk 4 ja 5). Sellisteteadusharudena tõid eksperdid välja:1) tervishoiukorraldus ja -ökonoomika – kompetentsi peetakse üldiselt heaks, kuid sellegategelevad üksikud teadlased ja puuduvad tugevad uurimisgrupid;2) ennetuse (sh skriiningu) ning sekkumise planeerimine ja hindamine – vaja on rohkemmultidistsiplinaarset lähenemist (epidemioloogia, käitumisteaduste, sotsioloogia jmteadusharude kaasamist) planeerimises ja programmide kompleksses hindamises, samutioleks vaja juba olemasolevate teadmiste kriitilist analüüsi ja läbitöötamist, millest lähtuvaltselguvad võimalikud perspektiivsed sekkumise/ennetuse valdkonnad ja meetodid ningtäiendavate uuringute vajadus;3) metodoloogilise kompetentsi arendamine (sh biostatistika ja epidemioloogia meetodid,bioinformaatika) annab tugevama aluse nii biomeditsiini kui rahvatervishoiuvaldkondadele;4) paljudes kliinilise meditsiini valdkondades on teadlaste hulk väga väike, mis pärsibtulemuslikku teadustegevust, lisaks leiti, et algatusvõime on vähene – rahvusvahelistesuuringutes osaletakse põhiliselt partnerina;5) nii füüsilise keskkonna kui psühhosotsiaalsete tervisemõjurite uurimine (ntkeskkonnatervishoid; tervisepsühholoogia) on kaetud vaid osaliselt, lisaks on sellegategelevate teadlaste hulk väga väike.Selle tulemusena saab muuta tervishoiusüsteemi kuluefektiivsemaks ja rahvastiku tervise seisundiparanemise kaudu kasvab tööviljakus, mis mõjub soodsalt Eesti üldisele majanduskeskkonnale.Bibliomeetriline analüüs ja eksperthinnangud näitasid, et biomeditsiinis (sh vähiuuringutes,immunoloogias, neuroloogias, farmakoloogias) on olemas teaduse kriitiline mass. Pikemasperspektiivis võib nende valdkondade saavutustel olla Eestis rahvastiku tervisele oluline mõju,kuid puudub tööstus, mis neid saavutusi rakendaks (nt ravimitööstus). Sestap tuleks oluliselttihendada teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse seoseid, muuhulgas tõsta teadlaste teadmisiettevõtlusest (sh intellektuaalomandist ja patenteerimisest) ja soodustada ettevõtjate tegutsemistteadusmahukates majandusharudes.Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse omavaheliste seoste puhul tuuakse Eesti jaoksperspektiivikate aladena välja veel tervishoiuturismi ning infotehnoloogilisi rakendusi tervishoius.Parimaid võimalusi nähakse eelkõige tervishoiuteenuste ekspordis ning e-tervishoiu lahendusteväljatöötamise ja eksportimise valdkondades.9.4. Prioriteetsed teadusharudPrioriteetsete teadusharude valik oleneb suurel määral valdkonnast – kas tegemist on rahvatervise,kliinilise meditsiini või biomeditsiiniga (vt ptk 3, 4 ja 6). Rahvatervise puhul on oluline, et kaetudsaaks võimalikult paljud Eesti jaoks olulised teadusharud, sest iga riigi probleemid eristuvadmõnevõrra teistest. Prioriteetide seadmisel saab lähtuda eelkõige peamistest suremuse põhjustest(südame- ja veresoonkonna haigused, kasvajad, õnnetusjuhtumid ja traumad) ja haigestumisest(lisanduvad hingamisteede ja nakkushaigused ning vaimne tervis).75