Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

Kuivõrd sarnased tendentsid ja meetodid iseloomustavad tervishoiu valdkonna arengut kaEuroopas, on oluline tihe koostöö ja pidev kogemuste vahetamine. Selle soodustamiseks onkäivitatud mitmeid Euroopa-üleseid meetmed, nagu Euroopa Teadusruumi arendamine. Sellehulka kuulub ka ühisprogrammeerimine, mis võimaldaks üle Euroopa ühendada sarnasteprobleemidega tegelevate uurimisgruppide potentsiaali, kuid mille arendamine on hetkel veel üsnaalgjärgus. Praguseks käivitatud programmidest on Eesti osaline tervisliku toitumisega janeurodegeneratiivsete haigustega seonduvates algatustes (European Research Area 2010).9.2. Olulise mõjuga teadus- ja arendusvaldkonnad 5 ja 10 aasta perspektiivisNii intervjuude kui muude allikate (sh bibliomeetria ja mujal avaldatud analüüsid) põhjal (vt ptk2.5, 4.1 ja 4.2) saab välja tuua kolm valdkonda, mille maht on hinnatavalt Eestis ebapiisav, kuidmida oleks vaja olulisel määral arendada järgmise 5 aasta perspektiivis. Nendeks on terviseinfo kogumine (sh registrite arendamine ning meetmed, et koguda rohkemobjektiivset terviseinfot ja andmeid tervisekäitumise kohta), mis on kriitilise tähendusega,sest seda ei saa hiljem järele teha; tervisemõjurite (sh vaimne ja füüsiline keskkond) analüüsimine; tervishoiukorralduse uuringud, sho teenuste kättesaadavuse hindamine,o tervishoiuökonoomika – teenuste ja tehnoloogiate kulutõhususe hindamine.Samuti tuleb tähelepanu pöörata teemadele, mis on aluseks suurele osale välditavatestsurmapõhjustest ja kaotatud eluaastatest: alkoholi tarbimine ja suitsetamine, õnnetusjuhtumite esinemine, probleemid vaimse tervisega.Ennetuse ja sekkumistegevuste vallas tuleks muuhulgas põhjalikult analüüsida olemasolevateprogrammide efektiivsust.Kui vaadelda 10 aasta perioodi, siis tuleks kindlasti jätkuvalt panustada eelnevalt mainitudvaldkondadesse, sest vastasel korral on oht, et tehtud edusammudele ei ehitata edasisi arenguid.Lisaks tuleks keskenduda valdkondadele, mis on rahvastiku tervisele kasvava mõjuga: vähiuuringud; kroonilised haigused; vananemine, sh töövõime säilitamine ja elukvaliteet vanemas eas; taastusravi (seoses nii vananemise kui ka krooniliste haiguste trendiga); haiguste varane avastamine – varakult (st aastaid enne diagnoosi) leitavad biomarkerid võiriskitegurid on oluline teema juba 5 aasta perspektiivis, kuid kindlasti 10 aasta jooksul; geneetika (sh epigeneetika), epidemioloogia ja ekspositsiooniteaduse (exposure science) 21parem seostamine.21 Teadusharu, mis uurib inimese kokkupuudet erinevate haigusi põhjustavate ohuteguritega.74