Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

8. Soovitused tervishoiualase uurimis- ja arendustegevuseefektiivsuse tõstmiseksEksperdid leidsid, et kogu tervisevaldkonna jätkusuutlikkus on otseses sõltuvuses terviseuuringuteteadus-arendustegevusest ja innovatsioonist. Et Eesti inimesed elaks kauem, oleks kauatöövõimelised ja võimalikult suur osa nende eluaastatest oleks tervena elatud, tuleb investeeridatervisuuringutesse ja kliinilisse meditsiini. Suurbritannia uuringud on näiteks näidanud, et südameveresoonkonnahaiguste uuringusse £1,00 investeerimine toob igal aastal £0,39 kasu (£0,3 SKPtõusu läbi ja £0,09 tervisekasu tõttu) (Health Economics Research Group 2008). Selle peatükieesmärgiks on anda suuniseid, kuidas oleks võimalik paremini integreerida erinevaid tervishoiuteadusvaldkondi, teadus- ja arendustegevust ettevõtluses ja riikliku tervishoiusüsteemi paremalkorraldamisel. Soovituste andmisel teadustöö ja arendustegevuse paremaks ühildamiseksjuhindutakse eelkõige Eesti ekspertide arvamustest. Kuid soovituste kujundamisel on arvessevõetud ka WHO (Lavis et al 2006), Euroopa Meditsiiniteaduste nõukogu (European MedicalResearch Council 2007) ja ESF (Euroopa Teadusfond) seisukohti.8.1. Tervishoiualase teadustöö ja arendustegevuse ühildamise võimalusedEestis oleva ekspertiisi optimaalseks kasutamiseks teadustöö arengul on vaja soodustadaalusuuringute ja rakendusuuringute sidumist, sealhulgas kliiniliste ja mittekliiniliste erialadeseostamist, ning ka rahvatervise ja käitumis- ja sotsiaalteaduste paremat integreerimist. See onvajalik tervishoiu trendide ja põhjuslike seoste süsteemseks analüüsimiseks. Selle saavutamisekstuleb astuda mitmeid olulisi samme: uurimistöö rahastajad peaksid seadma rahastamise üheks kriteeriumiks koostööalusteaduste, kliiniliste uuringute rahvatervise ning käitumis- ja sotsiaalteaduste vahel; teadus- ja arendusasutused aga ka nende rahastajad peaksid veelgi soodustamakoostöökeskuste (nt siirdemeditsiinikeskus) loomist; teadustöö rahastamisel tuleks soodustada uurimistöid, mis rakendavad olemasolevaidandmebaase ja registreid ning interdistsiplinaarseid uurimismeetodeid süsteemsemaülevaate saamiseks terviseprobleemide tekkemehanismidest ja kulgemisest; riiklik rahastussüsteem, aga ka raviasutused peaksid soodustama tegevarstide teadustööd(näiteks riiklik teadustöö rahastus võiks sõltuda kaitstud doktoritööde arvust); uurimistoetuste jagajad peaksid paremini jälgima uurimistoetuste kasutamist erinevateuurimisvaldkondade sihipärasel koostööl oluliste tervishoiuküsimuste lahendamiseks.Kaasaegsete ravimeetodite ja tervishoiustruktuuride välja arendamiseks, testimiseks jajuurutamiseks on vaja soodustada tervishoiu praktikute teadustööd. Tervishoiusüsteemi,haridussüsteemi ja teadustegevuse paremaks tulemuslikumaks sidumiseks on vaja: soodustada teadustööga tegelemist, vähendades palga-erinevusi doktorandi võiteadustöötaja ja praktiseeriva arsti töötasude vahel; soodustada teadustööga tegelemist veelgi suurendades doktorantuuriõppe kohtade arvu; paremaks teadmiste siirdeks ja infovahetuseks rahaliselt, aga ka moraalselt (sh hulgasgarantii, et täiendõppel viibinul säilub Eestisse naastes töötamise võimalus) toetadadoktorantuuri või järeldoktorantuuri läbimist välisõppeasutustes;70