Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Valdkonna ettevõtete tööjõukulud on üldiselt kasvanud (paralleelselt ka ettevõtete juurdetekkimisega), kuid ma<strong>ja</strong>ndussurutise mõjul on mõnedes harudes jäänud aastatel 2008 <strong>ja</strong> 2009kulude tõus seisma (vt tabel 10).Tabel 10. Ettevõtete tööjõukulud valdkondade lõikes 2005-2009 (allikas: Registrite <strong>ja</strong>infosüsteemide keskus 2010).Põhitegevusala 2005 2006 2007 2008 2009*Diagnostikakabinettide <strong>ja</strong> -keskuste tegevus, ntröntgenlaborid,magnetresonants jmskabinetid 27 028 622 31 691 536 13 213 299Meditsiini- <strong>ja</strong>hambaraviinstrumentidening mater<strong>ja</strong>lide tootmine 132 492 7 218 359 7 956 295Meditsiinilaborite, vere-,sperma- jms pankadetegevus 11 176 289 13 629 400 19 522 985 15 133 770 17 261 630Muu meditsiini- <strong>ja</strong>hambaraviinstrumentidening mater<strong>ja</strong>lide tootmine 11 371 854 13 213 302 51 832 814 64 121 771 73 301 215Ortopeediliste abivahendite<strong>ja</strong> nende osade tootmine 64 324 225 74 608 833 86 295 387 71 172 364 59 202 194Prillide, läätsede <strong>ja</strong> nendeosade tootmine 350 977 1 296 844 2 348 007 3 330 182 14 678 781Teadus- <strong>ja</strong> arendustegevusbiotehnoloogia vallas 11 257 120 21 629 556 43 646 620 34 354 673 43 026 924Teadus- <strong>ja</strong> arendustegevusmuude loodus- <strong>ja</strong>tehnika<strong>teadus</strong>te vallas 61 054 646 70 961 422 60 684 312 91 379 271 72 087 792Kokku 159 535 111 195 471 849 298 577 106 319 139 862 292 771 835* 2009. aasta andmed on esialgsedOlemasolevate ettevõtete puhul peeti probleemiks ka madalat innovatiivsust. Väl<strong>ja</strong>töötatudteenustele <strong>ja</strong> toodetele lisaks on ettevõtetel keeruline leida teisi tegevusalasid <strong>ja</strong> turunišše. Üheks<strong>teadus</strong>tegevuse sumbumise näita<strong>ja</strong>ks ettevõtluses peetakse väikest patenditaotluste arvu. Lisaksmadalale innovatiivsusele puuduvad ettevõtlusega tegelevatel <strong>tervishoiu</strong>teadlastel sagelispetsiifilised patenteerimisteadmised, mis aitaksid tõsta ettevõtete läbilöögivõimet.Lisaks suhteliselt ebastabiilsetele ma<strong>ja</strong>ndustulemustele tõid intervjueeritud <strong>tervishoiu</strong>alasteettevõtete esinda<strong>ja</strong>d esile teisigi probleeme, mis seonduvad ettevõtluse arenda<strong>ja</strong>tega <strong>ja</strong> sellekssobiva keskkonnaga. Üheks olulisemaks takistuseks peetakse <strong>tervishoiu</strong>teadlaste madalatäriarendusvõimet. Selle probleemi aluseks on teadlaste vähene ettevõtlikkus. Intervjueeritudeksperdid tunnistasid, et neil puudub motivatsioon ettevõtlusega tegelemiseks, sest nad saavadennast edukamalt teostada <strong>teadus</strong>tööta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> arstidena. Ka peetakse takistuseks spetsialistidekskoolitatud teadlaste väheseid teadmisi ettevõtlusest ning ma<strong>ja</strong>ndustegevusest laiemalt.Lisaks eelpooltoodud teadlaste kui ettevõtluse arenda<strong>ja</strong>te isiksust puudutavatele faktoritelepeetakse probleemiks ka mitmeid ettevõtluskeskkonnast tulenevaid faktoreid. Ülikoolide <strong>ja</strong> teiste<strong>teadus</strong>asutuste tasandil peeti ettevõtlust pärssivaks faktoriks vähesoosivat suhtumist ettevõtlusegategelevatesse ülikooli teaduritesse. Ettevõtlust ei peeta akadeemilise tegevusega kokkusobivaks <strong>ja</strong>teatud määral seda isegi stigmatiseeritakse. Kuna <strong>tervishoiu</strong>valdkonna näol on tegu enamasti68
Change language