Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

More documents

Recommendations

Info

‣ puudub arusaam, milliseid terviseandmeid oleks vaja rahvastiku tervise jatervisemõjude hindamiseks ning rahvatervishoiu meetmete efektiivsusehindamiseks;‣ puudub süstemaatiline ülevaade registrites oleva info kvaliteedist.Märgitakse siirdemeditsiini, onkoloogia ja vananemisega seotud harude tähtsuse kasvu.6.5. Peamised järeldusedEksperdid tõid välja, et koostöö nii välismaiste kui ka Eesti-siseste partneritega on väga oluline Eesti-sisesekompetentsi maksimaalseks ära kasutamiseks ja teadustöö sünergia loomiseks, aga ka uuteravi- ja ennetusmeetmete tundmaõppimiseks; erialade esindajate tihedamale omavaheliselekoostööle ajendaks vastavate nõudmiste seadmine teadustöö rahastamise tingimustes,koostöökeskuste loomise soosimine jms meetmed; rahvusvahelistes teaduslikes koostööprojektides osalemist (aga ka juhtimist) saakssoodustada Eesti-poolse omaosaluse riikliku tagamisega; väga tähtis oleks tihendada koostööd ettevõtetega, et teadusest saadav teadmine jõuaksedukamalt rakendatavuseni; teadusuuringute tulemuste rakenduvusele aitaks kaasa rakendatavuse printsiibi rõhutaminejuba uuringute kavandamisel ja nendele rahastamisel, rahastustingimuste seadmisegatuleks motiveerida koostööskeeme teadlaste ja ettevõtjate vahel, aga ka teadlaste ja riikliketervishoiuametnike ja poliitikute vahel; tervishoiu arendustegevust soodustaks uute ravimeetodite aprobeerimise rahalinetoetamine, kuid ka uute ravimeetmete aktsepteerimise ja neile hinnakirja väljastamiseprotseduuri kiiremaks muutmine.Ka märgiti ära mitmeid arendamist vajavaid valdkondi 18 .18 vt lähemalt ptk 6.4.62
7. Tervishoiualase uurimis- ja arendustegevuse seosedettevõtlusegaTervishoiualase uurimis- ja arendustegevuse tulemuste siiret ettevõtlusesse tuleb pidada äärmiseltoluliseks, kuivõrd tegemist on valdkonnaga, millel on praegu, kuid eriti tulevikuperspektiivesilmas pidades, tõenäoliselt märkimisväärne mõju Eesti majandusele. Kuna tegemist on selgeltteadusmahuka ettevõtlusega, siis aitab selle valdkonna arengu soodustamine otseselt kaasa kariikliku prioriteedina sätestatud teadmistepõhise majanduse rolli suurendamisele Eesti üldisesmajandusstruktuuris 19 .Eesti edasise majandusarengu perspektiive analüüsides on oluline välja arendada tugevaekspordipõhise kasvupotentsiaali ja arvestatav lisandväärtusega uusi tööstus-, aga erititeenusvaldkondi. Valdavalt on sellised valdkonnad üsna teadmus- ja tehnoloogiamahukad.Siinkohal nähaksegi Eestil võrdlemisi suurt potentsiaali tervishoiuteenuseid eksportiva riigina –ekspertide arvates on võimalik kasvatada tervishoiuteenuste eksporti umbes 1-2 miljardi kroonisuuruseks (Tervishoiuteenused 2018, 2010).Tervishoiu valdkonnas tegeletakse ettevõtlusega üsna erinevates harudes ning üldjoontes võibneed ettevõtted jaotada teenuseid ja kaupu müüvateks ettevõteteks ning rohkem uurimis- jaarendustegevusele suunatud ettevõteteks.Otseselt meditsiini ja raviga haakuva ettevõtlusena saab Eesti puhul välja tuua silma- jahambaraviga tegelevad ettevõtted, lisaks ka muude eriarstide erapraksised (sh töötervishoid).Teadusmahukamatest ettevõtetest on paljud seotud ülikoolide teadurite ja õppejõududega. Neispakutakse eeskätt teadus- ja arendustegevust biotehnoloogia vallas ning erinevaid laboriteenuseid.Lisaks on tervishoiualase ettevõtlusega osaliselt seotud mitmed Eesti tehnoloogiaarenduskeskused(TAK), mis on riigi ja eraettevõtete toel loodud eraõiguslike struktuuridena.Tervishoiu valdkonnaga seotud TAK-idest on olulisemad Vähiuuringute TehnoloogiaArenduskeskus ning Reproduktiivmeditsiini ja -Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus.Interdistsiplinaarsematest ja innovaatilisematest valdkondadest väärib eraldi märkimist e-tervishoid, kuna selles liituvad kahe Eesti jaoks prioriteetse suuna (tervishoiualane uurimis- jaarendustegevus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) tegevused. Antud valdkonnal onjuba praegu selge majanduslik mõju, sest mitmed Eesti ettevõtted tegelevad e-tervishoiulahenduste loomise ja ka ekspordiga.Ka poliitikauuringute keskuse Praxise analüüs (Aaviksoo et al 2010) viitab selle valdkonnapotentsiaalikusele, kuna Eesti tervishoius on jätkuvalt hea baastase IT edukaks rakendamiseksning arstid ja juhtivtöötajad haiglates peavad IT kasutamist vajalikuks. Samas tuuakse välja kamitmeid probleeme:• IT-arenduste rahastamisel jääb Eesti oluliselt maha kiirelt arenevatest riikidest ja kaEuroopa komisjoni soovitatud tasemest;• IT edukal juurutamisel esineb ebaselgust prioriteetides ja puudub tulemuslik koostöö;• tihti ei toimu kavandatud tegevuste ning nende tulemuslikkuse piisavalt põhjalikku japidevat analüüsi, et edukalt juhtida informatsiooni kaasaegset kasutamist tervishoius.19 Vt ka Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava(http://www.struktuurifondid.ee/public/OP3_21juuni2007_EST.pdf).63
Page 1 and 2:
Riiklikku tervishoiu teadus- ja are
Page 3 and 4:
6.2. EESTI-SISENE KOOSTÖÖ NING EF
Page 5 and 6:
6) selgitada peamisi aspekte ning h
Page 7 and 8:
ekspertide ja teadlaskonna esindaja
Page 9 and 10:
Tervishoiualase teadustegevuse läb
Page 11 and 12: 807570656055502000 2001 2002 2003 2
Page 13 and 14: korraldada esinduslikuma valimiga n
Page 15 and 16: Märkimisväärne osa Eesti tervise
Page 17 and 18: saamaks selgemat ülevaadet, millis
Page 19 and 20: 2.4. Eesti tervishoiusüsteemEesti
Page 21 and 22: senisest süstemaatilisem uurimine
Page 23 and 24: kasvajad; õnnetusjuhtumid; nakkush
Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
Page 33 and 34: kvantitatiivsete analüüside hulk
Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
Page 53 and 54: (PS), Nahahaiguste kliinik (NA), N
Page 55 and 56: kus residentide valjaõppeks ei ole
Page 57 and 58: ning meditsiinitehnika paremale kas
Page 59 and 60: mõjutavaid tegureid vähe uuritud.
Page 61: väljatöötatud ravivõtete rakend
Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
Page 68 and 69: Valdkonna ettevõtete tööjõukulu
Page 70: 8. Soovitused tervishoiualase uurim
Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
Page 77 and 78: tutvustavate pressiteadete koostami
Page 79 and 80: tõenduspõhiste rahvatervishoiumee
Page 81 and 82: Eksperdid märkisid, et kui me suud
Page 83 and 84: Terviseinfo analüüs. Eesmärk: an
Page 85 and 86: Kirjandus1. Aareleid, T., Mägi, M.
Page 87 and 88: 36. Haridus- ja Teadusministeerium.
Page 89 and 90: 68. Orru, K. The Europeanisation of
Page 91 and 92: LisadLisa 1. Ülevaade tervishoiuga
Page 93 and 94: 19. Riiklik tuberkuloositõrje stra
Page 95 and 96: Lisa 2. Intervjuu kavaLp ekspertKä
Page 97 and 98: 9. Mis valdkondades on eriti vajali
Page 99 and 100: Lisa 3. Intervjueeritute nimekiri1.
show all

Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?