Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6. Tervishoiualase uurimus- <strong>ja</strong> arenduspotentsiaali tõstmisevõimalused Eestis6.1. Rahvusvaheline koostööÜheks viisiks, kuidas Eestis olemasolevat uurimus- <strong>ja</strong> arendustöö potentsiaali ära kasutada, onkoostöö teiste Euroopa <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> arendusasutustega. Selle soodustamiseks on EuroopaKomisjoni poolt ellukutsutud programm Euroopa Teadusruum (European Research Area) 17 .Programmi ideeks on kaasa aidata teadlaste, <strong>teadus</strong>töö telli<strong>ja</strong>te (sh valitsusasutuste) ning <strong>teadus</strong>töökasuta<strong>ja</strong>te tegevuse paremale koordineerimisele, et tõsta uurimistegevuse efektiivsust <strong>ja</strong>rahvusvahelist konkurentsivõimet (European Commission 2007). Lähtuvalt liikmesmaadeerinevast suutlikkusest püütakse ühiste <strong>teadus</strong><strong>programmi</strong>de abil soodustada erinevate maadesuutlikkuste kombineerimist.Rahvusvaheline koostöö on oluline, et olla kursis maailma <strong>tervishoiu</strong>s toimunud arengutega. Seeon va<strong>ja</strong>lik mitte ainult mõttevahetuseks, vaid oluline on ka saada kogemusi uute ideederakendamisest, kuna uute meetodite tundmaõppimine on nende rakendamise aluseks. See eeldabmuuhulgas aktiivset osalemist konverentsidel <strong>ja</strong> rahvusvahelistes konsortsiumides.Ka väiksemate erialade arendamiseks <strong>ja</strong> spetsialistide tootmiseks on prioriteetne soodustadarahvusvahelist koostööd. Eestis ei ole otstarbekas organiseerida väga spetsiifiliste erialadeväl<strong>ja</strong>õpet, kuna paari va<strong>ja</strong>liku spetsialisti väl<strong>ja</strong>õppe organiseerimine oleks liiga kulukas ningrohkematele spetsialistidele poleks aga pakkuda piisavalt erialast tööd.Eksperdid rõhutasid ka seda, et rahvusvaheline koostöö ei peaks olema omaette eesmärk.Osaledes paljudes koostööprojektides väga väikese panusega, on lihtne jätta stsientomeetriliselthead muljet, kuid sellest pole riigile ega Eesti <strong>teadus</strong>e arengule suurt kasu. Eesmärgiks peaksolema olla ise selles koostöös võimalikult tugeval positsioonil.6.2. Eesti-sisene koostöö ning efektiivsuse tõstmineTeadus <strong>ja</strong> arendustöö nõrkuskohaks peetakse alavaldkondade arendamise dubleerimist erinevatesasutustes. (Näiteks TTÜ all on Tehnomeedikum, mille mitmed projektid kattuvad TÜ omadega –astma <strong>ja</strong> kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekke <strong>ja</strong> arengu põhjused, onkoloogia,hematoloogia). Dubleerimise vähendamiseks pakuti väl<strong>ja</strong> erinevaid võimalusi:jälgida rahastamisotsuste tegemisel, et teemad oleksid instituutide vahel ära <strong>ja</strong>otatud, vältidadubleerivat rahastamist;laiendada asutustevahelise koostöö rahandamise võimalusi: „virtuaalsed uurimisgrupid“ või-keskused, mis võiks koosneda mitme asutuse sama teemaga tegelevatest esinda<strong>ja</strong>test.6.3. Uurimis- <strong>ja</strong> arendustöö seostaminePeamiseks probleemiks on uute diagnostika- <strong>ja</strong> ravimeetodite kasutuselevõtu aeglus.Olemasolevate kõrgetasemeliste baas<strong>teadus</strong>like uuringutulemuste (nt biomeditsiinis) <strong>ja</strong>17 Vt alaptk 3.5.60
Change language