Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

Uuringu metodoloogiaEuroopa Liidus kasutatakse uurimus- ja arendustegevuse prioriteetide väljaselgitamiseksmitmesuguseid mehhanisme. Hiljutine uuring (Conceicao et al 2009) näitab, et valdavalt kasutavadEuroopa tervishoiuala ministeeriumid ministeeriumi alla kuuluvaid teadusnõukogusid, mismääratlevad uurimissuunad ja nende rahastuse vastavalt riiklikele tervishoiualastele prioriteetidele.Uuringust selgub, et üsna tihti seavad teadlased ise need prioriteedid, millele uurimistöös rõhkupannakse lähtudes sellest, mida nad olulisemaks, ajakohasemaks või lihtsalt trendikamaks (jaseetõttu ka suurema tõenäosusega rahastatavaks) peavad. Mõned riigid kasutavad kalaiapõhjalisemaid kooskõlastusmehhanisme, kus ministeeriumid konsulteerivad uurimissuundadeprioriteetide määramisel patsientide, ülikoolide ja rahastajatega. Ka käesolevas töös kaasatiuuringuprotsessi Eesti tervishoiu valdkonna teadus- ja rakendusasutuste võtmespetsialiste, etsaada võimalikult põhjalik, mitmekülgne ja objektiivne ülevaade tervishoiualase uurimus- jaarendustöö prioriteetidest ja kitsaskohtadest. Püstitatud uurimisülesannetele vastamisekskombineeriti kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, keskendudes peamiseltdokumentide ja ekspertintervjuude analüüsile ning bibliomeetrilisele ülevaatele.Dokumendianalüüsi abil kaardistati suurima tervishoiualase mõjuga teadus- jauurimisvaldkonnad Euroopas ja Eestis. Lisaks koostati arengukavade ja strateegiate aluselülevaade Eesti tervishoiu hetkeolukorrast ning tervishoiu prioriteetidest. Ära on toodud katervishoiu valdkonna uurimus- ja arendustegevuse keskused ning olulisemad rahastamisallikadteadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Dokumendianalüüsi oluliseks väljundiks oli ka ülevaadeteadus- ja arendustegevuseks vajalikust inimpotentsiaalist ning selle jätkusuutlikkusest.Dokumendianalüüsi käigus uuriti• valdkonna arengut suunavaid strateegiaid ja arengukavasid (vt lisa 1),• valdkonda reguleerivaid õigusakte,• õigusaktide alusel väljatöötatud juhismaterjale,• varasemaid asjakohaseid uuringuid ja analüüse,• uurimisrühmade atesteerimisraporteid,• ülevaateid teadustööde rahastamise kohta,• kokkuvõtteid tervishoiualase kõrghariduse tootlikkusest.Bibliomeetrilise analüüsi käigus koostati ülevaade tervishoiu alavaldkondade teadusartiklitepublitseerimisest, kusjuures võrreldi nii erinevaid teadusharusid kui ka Eestit välisriikidega.Bibliomeetriline analüüs viidi läbi andmebaasi ISI Essential Science Indicators põhjal. Kasutatikahte andmestikku:a) riikide publitseerimis- ja viitamisstatistika valdkondade kaupa aastatel 2000-2010 jab) Eesti publitseerimis- ja viitamisstatistika valdkondade ja aastate kaupa.Võrdluseks kasutati rahvastiku- ja majandusstatistikat (rahvaarv, sisemajanduse koguprodukt)ÜRO andmebaasist UNData 1 .Kandev roll käesoleva uuringu puhul on ekspertintervjuudel, mis täiendas dokumendianalüüsi jakvantitatiivse analüüsi käigus saadud teadmisi. Läbiviidud laiapõhjalised konsultatsioonid riiklike1 Vt lähemalt UNData (http://data.un.org/).6