Uuringud viitavad samuti as<strong>ja</strong>olule, et Eesti meediaka<strong>ja</strong>stus pigem ei soosi avalikkuse huvi tõusu<strong>tervishoiu</strong> teemade osas. See tähendab aga seda, et <strong>tervishoiu</strong> teemad võivad jääda piisavaavalikkuse <strong>ja</strong> poliitilise tähelepanuta. Üheks olulisemaks tagajärjeks võib seejuures osutuda<strong>tervishoiu</strong>alase hariduse alatähtsustamine ühiskonnas. Sellel võivad olla kaugemaleulatuvadtagajärjed üldisema <strong>tervishoiu</strong>alase huvipuuduse <strong>ja</strong> vastavate erialade ebasoosingusse langemisenäol. Tervishoiualane haridus on aga ülioluline valdkonna uurimus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>jätkusuutlikkuse tagamiseks.Terviseteemade ebapiisav esitus meedias võib olla tingitud mitmetest as<strong>ja</strong>oludest. Esiteks viitavaduuringud Eesti a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nike suhteliselt madalale kompetentsile <strong>tervishoiu</strong> teemade osas. Teiseksnähtub käesolevast uuringust teadlaste vähene huvi meediatähelepanu suhtes. Teadlased peavadprioriteetseks publitseeritavust rahvusvahelistes <strong>teadus</strong>a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>des, aga mitte laiema avalikkuseteavitamist. Nagu ka selle uuringu raames läbi viidud intervjuud näitasid, takistavad <strong>teadus</strong>töösõnumite jõudmist avalikkuseni teadlaste vähene motivatsioon tegeleda populaar<strong>teadus</strong>liku info<strong>ja</strong>gamisega. Rahva harimine nõuab eraldi oskusi, on a<strong>ja</strong>mahukas <strong>ja</strong> vähetulus, tunnistasid paljudintervjueeritud spetsialistid. Paljud <strong>teadus</strong>tööga tegelevad arstid tõdesid, et avalikkuse teadlikkusetõstmine ei peaks olema otseselt arstide töö, vaid seda peaks tegema koostöös meedia <strong>ja</strong>avalikkussuhete spetsialistidega. Avalikkuse terviseteadlikkuse tõstmiseks oleks va<strong>ja</strong> teadlasimotiveerida (nt <strong>teadus</strong>-rahastustingimustes) a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>ndust <strong>ja</strong> tavaelanikke uuringutulemustestteavitama. Ometi peetakse oluliseks, et avalikkusele esitatav informatsioon tuleks oma alaekspertidelt, sealhulgas praktiseerivatelt arstidelt või usaldusväärsetelt teadlastelt.Üheks oluliseks as<strong>ja</strong>oluks, mis piirab teadlastelt avalikkusele info <strong>ja</strong>gamist, on <strong>teadus</strong>likmääramatus, mis raskendab konkreetsete põhjus-tagajärg seoste demonstreerimist <strong>ja</strong> juhtnööride<strong>ja</strong>gamist avalikkusele. Tihti pole selge see, mis on üldse sõnum avalikkusele, nagu tunnistas ükskliinilise meditsiini ekspert.Kolmandaks viitavad uuringud suhteliselt madalale avalikkuse <strong>ja</strong> poliitilisele huvile rahvatervisesuhtes. Puudub riigisisene avalikkuse huvi või poliitiline va<strong>ja</strong>dus <strong>tervishoiu</strong> teemade ka<strong>ja</strong>stamiseksavalikes aruteludes (sh meedias). Üldsuse tähelepanu võitmiseks on oluline tõsta<strong>tervishoiu</strong>teemade käsitlemist üldhariduslikes aga ka meedias õppekavades. Praegu aga puuduvaduuringud <strong>ja</strong> analüüs selle kohta, kuivõrd <strong>teadus</strong>põhine on kooliõpikutes olev info ning kuidas seeteadmine õpilasteni jõuab <strong>ja</strong> nende käitumises ka<strong>ja</strong>stub.Intervjueeritud eksperdid leidsid, et inimesteni jõudmiseks oleks va<strong>ja</strong> anda infot senisestatraktiivsemal moel. Üheks võimaluseks oleks viia rahvani konkreetsemaid, tähelepanu-äratavaid<strong>ja</strong> lihtsalt mõistetavaid fakte: näiteks kui sööte sellist toiduainet, siis sellel on selline mõju; samutituleks kasutada lihtsalt arusaadavaid mõõtühikuid jms. Abstraktsete teadmiste seostamine seniavalikkusele teada- <strong>ja</strong> tuntud sündmuste <strong>ja</strong> protsessidega, aga ka üldinimlike väärtustegasoodustaks avalikkuse tähelepanu köitmist. Võrdlemisi üldine üksmeel valitses intervjueeritudekspertide seas selles osas, et tervisedenduses kasutatavate infovoldikute <strong>ja</strong> -plakatite mõju ei olekuigi suur <strong>ja</strong> rohkem oleks va<strong>ja</strong> individuaalsemalt lähenemist erinevatele riskigruppidele, aga kalaiema avalikkuse erinevatele rühmadele (noored, vanemad inimesed, mehed naised, maa- <strong>ja</strong>linnaelanikud).Tervishoiualase info tõepärase tõlgendamise soodustamiseks on oluline kujundada üldist kriitilisemõtlemise võimet. See aitaks kaasa kiiresti areneva <strong>teadus</strong>e saavutuses orienteerumisele <strong>ja</strong>tulemuste valiidsuse hindamisele aga ka ümberhindamisele uute <strong>teadus</strong>tulemuste selgumisel.Tänapäeva <strong>tervishoiu</strong><strong>teadus</strong>tes on teadmiste tekkimine väga kiire <strong>ja</strong> vanade tõdedeümberlükkamise protsess on kiire. Seega on kriitilise tähtsusega võime kiirelt uusi teadmisiomandada <strong>ja</strong> ümber õppida.Eesti laiatarbemeedias <strong>ja</strong> haridussüsteemis esitatava <strong>tervishoiu</strong>alase info analüüs <strong>ja</strong> selle mõjudeuurimine va<strong>ja</strong>ks põh<strong>ja</strong>likumat käsitlemist tervisepsühholoogia <strong>ja</strong> -meedia alastes uuringutes. Senion tervisedenduse alastes uuringutes avalikkusele kättesaadava infot <strong>ja</strong> selle mõistmisele mõistmist58
mõjutavaid tegureid vähe uuritud. Ka seniste riiklike teavituskampaaniate mõjusid on seni väheuuritud. Sellised uuringud on aga väga va<strong>ja</strong>likud, et mõista kuidas infot Eesti keskkonnaspetsiifilistes tervisedenduse meetmetes paremini ära kasutada.5.4. Peamised järeldusedAnalüüsist nähtub, et arstide põhiõppega ollakse üldiselt rahul; arstide täiendõppe võimalusi piirab vähenerahaline ressurss. arstide integreerimine <strong>teadus</strong>esse on raskendatud (arstidel <strong>ja</strong> arst-õppejõududel on vähemotivatsiooni <strong>ja</strong> ressursse <strong>teadus</strong>ega tegelemiseks); puudub põh<strong>ja</strong>lik analüüs, milliseid spetsialiste <strong>ja</strong> kui palju oleks tervise valdkonnas veelva<strong>ja</strong>; avalikkuse huvi <strong>tervishoiu</strong>valdkonna vastu pärsib a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nduse vähene huvi <strong>ja</strong> teadlikkusterviseuuringutest, aga ka teadlaskonna vähene motivatsioon avalikkuse teavitamiseksoma <strong>teadus</strong>töö tulemustest.59
Change language