Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Uuringud viitavad samuti as<strong>ja</strong>olule, et Eesti meediaka<strong>ja</strong>stus pigem ei soosi avalikkuse huvi tõusu<strong>tervishoiu</strong> teemade osas. See tähendab aga seda, et <strong>tervishoiu</strong> teemad võivad jääda piisavaavalikkuse <strong>ja</strong> poliitilise tähelepanuta. Üheks olulisemaks tagajärjeks võib seejuures osutuda<strong>tervishoiu</strong>alase hariduse alatähtsustamine ühiskonnas. Sellel võivad olla kaugemaleulatuvadtagajärjed üldisema <strong>tervishoiu</strong>alase huvipuuduse <strong>ja</strong> vastavate erialade ebasoosingusse langemisenäol. Tervishoiualane haridus on aga ülioluline valdkonna uurimus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>jätkusuutlikkuse tagamiseks.Terviseteemade ebapiisav esitus meedias võib olla tingitud mitmetest as<strong>ja</strong>oludest. Esiteks viitavaduuringud Eesti a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nike suhteliselt madalale kompetentsile <strong>tervishoiu</strong> teemade osas. Teiseksnähtub käesolevast uuringust teadlaste vähene huvi meediatähelepanu suhtes. Teadlased peavadprioriteetseks publitseeritavust rahvusvahelistes <strong>teadus</strong>a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>des, aga mitte laiema avalikkuseteavitamist. Nagu ka selle uuringu raames läbi viidud intervjuud näitasid, takistavad <strong>teadus</strong>töösõnumite jõudmist avalikkuseni teadlaste vähene motivatsioon tegeleda populaar<strong>teadus</strong>liku info<strong>ja</strong>gamisega. Rahva harimine nõuab eraldi oskusi, on a<strong>ja</strong>mahukas <strong>ja</strong> vähetulus, tunnistasid paljudintervjueeritud spetsialistid. Paljud <strong>teadus</strong>tööga tegelevad arstid tõdesid, et avalikkuse teadlikkusetõstmine ei peaks olema otseselt arstide töö, vaid seda peaks tegema koostöös meedia <strong>ja</strong>avalikkussuhete spetsialistidega. Avalikkuse terviseteadlikkuse tõstmiseks oleks va<strong>ja</strong> teadlasimotiveerida (nt <strong>teadus</strong>-rahastustingimustes) a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>ndust <strong>ja</strong> tavaelanikke uuringutulemustestteavitama. Ometi peetakse oluliseks, et avalikkusele esitatav informatsioon tuleks oma alaekspertidelt, sealhulgas praktiseerivatelt arstidelt või usaldusväärsetelt teadlastelt.Üheks oluliseks as<strong>ja</strong>oluks, mis piirab teadlastelt avalikkusele info <strong>ja</strong>gamist, on <strong>teadus</strong>likmääramatus, mis raskendab konkreetsete põhjus-tagajärg seoste demonstreerimist <strong>ja</strong> juhtnööride<strong>ja</strong>gamist avalikkusele. Tihti pole selge see, mis on üldse sõnum avalikkusele, nagu tunnistas ükskliinilise meditsiini ekspert.Kolmandaks viitavad uuringud suhteliselt madalale avalikkuse <strong>ja</strong> poliitilisele huvile rahvatervisesuhtes. Puudub riigisisene avalikkuse huvi või poliitiline va<strong>ja</strong>dus <strong>tervishoiu</strong> teemade ka<strong>ja</strong>stamiseksavalikes aruteludes (sh meedias). Üldsuse tähelepanu võitmiseks on oluline tõsta<strong>tervishoiu</strong>teemade käsitlemist üldhariduslikes aga ka meedias õppekavades. Praegu aga puuduvaduuringud <strong>ja</strong> analüüs selle kohta, kuivõrd <strong>teadus</strong>põhine on kooliõpikutes olev info ning kuidas seeteadmine õpilasteni jõuab <strong>ja</strong> nende käitumises ka<strong>ja</strong>stub.Intervjueeritud eksperdid leidsid, et inimesteni jõudmiseks oleks va<strong>ja</strong> anda infot senisestatraktiivsemal moel. Üheks võimaluseks oleks viia rahvani konkreetsemaid, tähelepanu-äratavaid<strong>ja</strong> lihtsalt mõistetavaid fakte: näiteks kui sööte sellist toiduainet, siis sellel on selline mõju; samutituleks kasutada lihtsalt arusaadavaid mõõtühikuid jms. Abstraktsete teadmiste seostamine seniavalikkusele teada- <strong>ja</strong> tuntud sündmuste <strong>ja</strong> protsessidega, aga ka üldinimlike väärtustegasoodustaks avalikkuse tähelepanu köitmist. Võrdlemisi üldine üksmeel valitses intervjueeritudekspertide seas selles osas, et tervisedenduses kasutatavate infovoldikute <strong>ja</strong> -plakatite mõju ei olekuigi suur <strong>ja</strong> rohkem oleks va<strong>ja</strong> individuaalsemalt lähenemist erinevatele riskigruppidele, aga kalaiema avalikkuse erinevatele rühmadele (noored, vanemad inimesed, mehed naised, maa- <strong>ja</strong>linnaelanikud).Tervishoiualase info tõepärase tõlgendamise soodustamiseks on oluline kujundada üldist kriitilisemõtlemise võimet. See aitaks kaasa kiiresti areneva <strong>teadus</strong>e saavutuses orienteerumisele <strong>ja</strong>tulemuste valiidsuse hindamisele aga ka ümberhindamisele uute <strong>teadus</strong>tulemuste selgumisel.Tänapäeva <strong>tervishoiu</strong><strong>teadus</strong>tes on teadmiste tekkimine väga kiire <strong>ja</strong> vanade tõdedeümberlükkamise protsess on kiire. Seega on kriitilise tähtsusega võime kiirelt uusi teadmisiomandada <strong>ja</strong> ümber õppida.Eesti laiatarbemeedias <strong>ja</strong> haridussüsteemis esitatava <strong>tervishoiu</strong>alase info analüüs <strong>ja</strong> selle mõjudeuurimine va<strong>ja</strong>ks põh<strong>ja</strong>likumat käsitlemist tervisepsühholoogia <strong>ja</strong> -meedia alastes uuringutes. Senion tervisedenduse alastes uuringutes avalikkusele kättesaadava infot <strong>ja</strong> selle mõistmisele mõistmist58
Change language