Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ning meditsiinitehnika paremale kasutusele. Õpinguid on võimalik jätkatabiomeditsiinitehnoloogia spetsialiseerumisel doktoriõppes keemia <strong>ja</strong> geenitehnoloogia erialalspetsialiseerumisega biomeditsiinitehnoloogiale.Ekspertide sõnul loodi <strong>tervishoiu</strong>tehnoloogia magistriõppekava eesmärgiga siduda enaminfotehnoloogia <strong>ja</strong> <strong>tervishoiu</strong> valdkonna spetsialiste. Siinkohal on eriti oluline, et mõlemavaldkonna spetsialistid suudaksid omavahel tulemuslikult koostööd teha. As<strong>ja</strong>olu, et siiani on seeolnud võrdlemisi kaootiline, võib olla ka üks põhjustest, mis on ekspertide sõnul viinud andmetekättesaadavuse probleemideni e-Tervise süsteemidest. Tervishoiu tehnoloogia magistriõpe oninglisekeelne <strong>ja</strong> 30% tudengeist on välismaalaseid ning kaasatakse välisõppejõudusid. Nii käesolevkui rahvatervise magistriõppekava näitavad, et väliskompetentsi kaasamine on äärmiselt olulinevaldkondades, kus siinsed teadmised on nõrgad. Sellega on meil võimalik koolitada inimesi, keshakkaksid ise tulevikus koolitama ning selline integreeritud tegevus õpetamisel võiks olla üksolulisi strateegiaid väikese riigi <strong>ja</strong>oks.5.3. Üldsuse huvi <strong>ja</strong> teadlikkus terviseteemade suhtes – taust<strong>teadus</strong>potentsiaali taastootmiseks <strong>ja</strong> tervisekäitumise muutmiseksTervishoiualaste <strong>teadus</strong>tulemuste jõudmine tavaelanikeni on oluline igapäevase tervisekäitumisesuunamiseks. Avalikkuse suurem tähelepanu toetab aga ka huvi <strong>tervishoiu</strong>alase hariduse osas.Viimane on oluliseks aluseks valdkonna uurimis- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> jätkusuutlikkuse tagamisel.Teadusuuringute tulemuste edastamine <strong>ja</strong> nende tõlgendamine on aga kompleksne protsess.Tervishoiualaste <strong>teadus</strong>töö tulemuste efektiivseks edastamiseks on oluline roll haridussüsteemil <strong>ja</strong>meedial. Teaduspõhise info edastamisel on olulised kaks aspekti: <strong>teadus</strong>töö tulemuste efektiivneedastamise <strong>ja</strong> selle tõepärase tõlgendamise soodustamine.Meediaka<strong>ja</strong>stust peetakse üheks avalikkuse teadlikkuse tõstmise kanaliks aga ka oluliseksavalikkuse huvi indikaatoriks. Samas kujundab meedika<strong>ja</strong>stus tavainimeste <strong>ja</strong>poliitikute/otsusetegi<strong>ja</strong>te arusaami ühiskonnas olulistest <strong>tervishoiu</strong> küsimustest (Gaskell et al1999; Soroka 2002). Seega võib pidada meediaka<strong>ja</strong>stust üheks oluliseks taustajõuks, mis suunabavalikkust (sh indiviide) enam tähelepanu pöörama <strong>tervishoiu</strong> küsimustele.Eestis läbiviidud <strong>tervishoiu</strong>alased meediauuringud näitavad, et praegune valdkonnameediaka<strong>ja</strong>stus ei pruugi <strong>tervishoiu</strong> teemades avalikkuse sügavamat tähelepanu pälvida. NäiteksTÜ <strong>tervishoiu</strong> instituudis valminud K. Liivi magistritöö viitab <strong>tervishoiu</strong> teemade ka<strong>ja</strong>stuseelukaugusele Eesti massimeedias (Liiv 2010). Liivi (2010) töö võrdleb <strong>tervishoiu</strong> uuringuteka<strong>ja</strong>stust Eesti <strong>ja</strong> Iiri enam loetud a<strong>ja</strong>lehtedes Postimees <strong>ja</strong> The Irish Times. Uuringust selgub, etkui The Irish Times esitab enam kohalike uuringute tulemusi, siis Postimehes on domineerivaksülevaateartiklid välismaistest uuringutest. Postimehe raporteeriv esitlusviis vastandub The IrishTimes’i praktilisemale käsitlusele. The Irish Times’i artiklid teevad elulähedasemaks näidatesväl<strong>ja</strong>toodud seosed iiri rahvastiku tervise näita<strong>ja</strong>tega. Lisaks kõrvutatakse tihti mitme uuringutulemusi, ning küsitakse lisakommentaare ekspertidelt. Selliseid tehnikaid on Postimehes <strong>ja</strong> ilmseltka teistes Eesti levinumates päevalehtedes vähe kasutatud.K. Orru doktoritöö (2010) käsitleb muuhulgas keskkonnatervise alaste artiklite meediaka<strong>ja</strong>stustPostimehes <strong>ja</strong> Äripäevas. Analüüsist nähtub, et meediaka<strong>ja</strong>stus on suurenenud EL-ikeskkonnatervise direktiivide <strong>ja</strong> meetmete rakendumise järel. Näiteks joogivee probleemikäsitlevad artiklid keskenduvad pigem tehnilistele <strong>ja</strong> rahastuse üksikas<strong>ja</strong>dele, mitte agakeskkonnatervise probleemidele <strong>ja</strong> nende leevendamise va<strong>ja</strong>dusele rahva tervise seisukohalt.Õhusaaste uuringute hüppeline ka<strong>ja</strong>stuse kasv on tingitud vaid paari teadlase lisandumisest<strong>tervishoiu</strong>uuringutesse. Situatsioon viitab ebakindlatele tingimustele, kus ühest uuri<strong>ja</strong>st võibsõltuda teema poliitiline aktuaalsus, võimaldatav rahastus <strong>ja</strong> avalikkuse tähelepanu.57
Change language