Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Nagu juba eelnevalt mainitud, oleks järel-doktorantuuri võimaldamine välismaa uurimisasutustesväga kasulik Eesti noortele <strong>tervishoiu</strong>teadlastele. Siinjuures on jällegi oluline tagada välismaalstažeerivale spetsialistile piisav rahaline toetus. Samuti on ülimalt tähtis, et välismaal täiendõpetsaanud spetsialistil oleks tagatud positsioon, kuhu õpingute lõppedes naasta. Seepärast on va<strong>ja</strong>analüüsida, milliseid <strong>tervishoiu</strong>ala spetsialiste on Eestil tarvis, et finantseerida just nende väl<strong>ja</strong>õpetvälismaal.Ent ka olemasolevate teadmiste paremaks ärakasutamiseks on oluline, et erinevate erialadespetsialistid teeksid tihedat koostööd. Näiteks baas<strong>teadus</strong>te kompetentside integreerimine <strong>ja</strong>laienemine biomeditsiinist kliinilisse meditsiini soodustaks kliiniliste erialade arengut <strong>ja</strong> teadmistesünteesi. Ülikool <strong>ja</strong> paljude erialade olemasolu pakub selleks ka võimalusi.5.2.4. MagistriõpeLisaks põhiõppele <strong>ja</strong> residentuurile, on väga oluliseks osaks <strong>tervishoiu</strong> valdkonna spetsialistidekoolitamisel Tartu Ülikooli magistriõppekavad. Neist kõige otsesemalt on <strong>tervishoiu</strong>ga seotudrahvatervise õppekava, mille eesmärgiks on anda teadmised, oskused <strong>ja</strong> kogemused as<strong>ja</strong>tundlikuksotsustamiseks, otsuste täitmiseks <strong>ja</strong> juhtimiseks ning iseseisvaks uurimis- <strong>ja</strong> arendustööks<strong>tervishoiu</strong> <strong>ja</strong> rahva<strong>tervishoiu</strong> valdkondades. Erinevatel aastatel on võimalik spetsialiseeruda üheleerialasuunale, vastavalt siis keskkonna<strong>tervishoiu</strong>le, <strong>tervishoiu</strong> juhtimisele, tervisedendusele võiepidemioloogiale. Lisaks koolitatakse Tartu Ülikooli spetsialiste veel biomeditsiini <strong>ja</strong>õendus<strong>teadus</strong>e erialal. Biomeditsiini õppekava eesmärgiks on anda kaasaegne arusaaminimorganismi elutegevusest <strong>ja</strong> selle molekulaarsetest alustest ning süvendatud teadmised <strong>ja</strong>praktilised oskused mõne konkreetse biomeditsiini valdkonna problemaatikast <strong>ja</strong>uurimismeetoditest. Õendus<strong>teadus</strong>e õpetamise eesmärgiks on omakorda anda mitmekülgsedteadmised õendus<strong>teadus</strong>es, luua valmisolek tõenduspõhiseks tegevuseks õendusjuhi võiõenduspedagoogina ning kujundada valmisolek <strong>ja</strong> oskused <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> arendustööks <strong>tervishoiu</strong>s.Kõigi nende erialade puhul on võimalus õpingute jätkamiseks tervise<strong>teadus</strong>te doktoriõppes.Intervjuudes leiti, et rahvatervise valdkonna spetsialistide õpe on hästi korraldatud.Magistriõppesse võetakse vastu 10 õppurit aastas <strong>ja</strong> seda peetakse Eesti <strong>ja</strong>oks piisavaksspetsialistide taastootmise määraks. Siiski ilmneb ka siin teatud probleeme. Viimastel aastatel onrahvatervise magistriõppe tänu projektile „Epidemioloogia õpe <strong>ja</strong> terviseinfo analüüs“, midatoetab Norway Grants, tõusnud heale tasemele, kuid nende vahendite lõppemisel puudubvõimalus samaväärsel määral kaasata tipptasemel välisõppejõudusid. Antud projekti raamespakutakse ka täiendõpet rahva<strong>tervishoiu</strong> valdkonnas. Seega võib tulevikus halveneda saadavahariduse kvaliteet. Kui ekspertide silmis olid magistriõppesse vastu võetavate arv Eesti <strong>ja</strong>okspiisav spetsialistide taastootmiseks, osutasid nad muudes küsimustes spetsialistide puuduse ülerahvatervise <strong>ja</strong> epidemioloogia valdkonnas. Seega ilmneb siin selge vastuolu – meil on spetsialistepuudu, kuid me ei näe va<strong>ja</strong>dust nende koolitamiseks. Ent probleem on laiem – <strong>tervishoiu</strong> sektorispuudub üldiselt analüüs va<strong>ja</strong>duste järele, mistõttu ei ole ka spetsiifilisemates valdkondades täpseltteada, millisel hulgal on milliseid spetsialiste va<strong>ja</strong>.Tervishoiuga seotud magistrikraadi on võimalik taotleda ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Kõigeotsesemalt on <strong>tervishoiu</strong>ga seotud 2009. aastal avatud <strong>tervishoiu</strong>tehnoloogia magistriõppekava,mis on nende sõnul ainulaadne nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus. Õppekava eesmärk onvalmistada ette e-<strong>tervishoiu</strong>tehnoloogia spetsialiste, kes omandavad oskusteabe töötamiseks<strong>tervishoiu</strong>sektori asutustes, tundes e-Tervise-põhiseid infotehnoloogiliste rakenduste eesmärke,ülesehitust, funktsionaalsust, meditsiiniinfo töötlemist, standardiseerimist <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>liku infoedastamist klientidele <strong>ja</strong> selle kasutamist <strong>tervishoiu</strong>nõudlusele vastavalt. Lisaks on <strong>tervishoiu</strong>gakaudsemalt seotud biomeditsiinitehnoloogia (oma sisus küll pigem geenitehnoloogia), mis oninterdistsiplinaarne eriala, sidudes endas insenerialasid, bioloogiat <strong>ja</strong> meditsiini. Eriala keskendubarvuti ning signaalitöötluse meetodite kasutusele biosignaalide (näiteks aju <strong>ja</strong> südame elektriväl<strong>ja</strong>d)interpreteerimisele, uute diagnostikameetodite väl<strong>ja</strong>töötamisele, laser- <strong>ja</strong> raadiokiirgus inimmõjule56
Change language