Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kus residentide val<strong>ja</strong>õppeks ei ole kliinikumile eraldi rahasid ette nähtud. Ainukeseülikoolihaiglana on Tartu Ülikooli Kliinikum rahastatud samadel alustel kui teised haiglad. Nendesõnul moodustab summa, mis on ette nähtud õppetööks, vähem kui 1% TÜK-i aastasest käibest,et katta õpetamisega seotud kulusid. TÜK-i esinda<strong>ja</strong>d toovad näiteks, et mu<strong>ja</strong>l maailmas onülikoolihaiglatel tavaliseks täiendav finantseerimine 12-18% ulatuses käibest, mis on sõltumatuteenuse osutamisest. Kliinikumi esinda<strong>ja</strong>d tõdesid, et õpetava haigla tööd tuleks kompenseerida,et vähendada residentide tööga kaasnevat efektiivsuse kadu <strong>ja</strong> riske. Eesti meditsiini taastootmistoluliselt kandva struktuurina taotleb TÜK eraldi baasfinantseerimist.Käsitletud küsimustes on aga residentide nägemus paljuski täiesti vastupidine. See tähendab, etantud residendiõppe kvaliteedi <strong>ja</strong> rahastamise valdkond va<strong>ja</strong>ks veel täiendavat analüüsi ning kamuutuseid.Omaette probleemide ringi moodustab see, et noorte põhiõppe lõpetanud arstide minek mittekliinilistele erialadele <strong>ja</strong> mitte residentuuri on väga väike – pigem eeldab see minemistdoktorantuuri. Sellega ei ole rahul ka TÜ instituudid, millel võib tekkida puudus kliiniliseharidusega inimestest. Teisalt on teatud erialadel ka vähe doktorikraadiga arste, mistõttu pole neilaladel sisuliselt ka <strong>teadus</strong>t. Probleem on nende sõnul ka selles, et õpetus lähtub tihti ühestfilosoofiast – kui oleks erinevaid õpetusi, võiks diskussioonis tekkida enam uusi ideid.Väl<strong>ja</strong>paistavad teadlased on tihti omandanud doktorikraadi välismaal. Teisalt tuli intervjuudestväl<strong>ja</strong>, et doktorikraadi mu<strong>ja</strong>l omandamine võib suurendada spetsialistide väl<strong>ja</strong>voolu <strong>ja</strong> pigem võikssoodustada välismaal hoopis järel-doktorantuuri läbimist.5.2.2. Arstide doktorantuurKuigi arstide huvi doktorikraadi omandamiseks on intervjueeritavate sõnul suurenenud, võikshuvi olla aktiivsem. Arstide doktoriõpinguid peetakse oluliseks, et arendada arstideanalüüsivõimet ning soodustada uusimate diagnostika <strong>ja</strong> ravivõtetega kursis olemist. Ometipeetakse senist doktoriõppe toetusskeemi ebapiisavaks.Kõige suurem probleem on siin väga oluline sissetulekute erinevus praktiseeriva arsti <strong>ja</strong><strong>teadus</strong>tööta<strong>ja</strong> vahel. 6000-kroonise stipendiumi eest ei ole spetsialistid motiveeritud doktoritöödtegema. Näiteks TÜK võimaldab doktorantidele kuni viis kuud tasustatud vaba aega väitekir<strong>ja</strong>kokku kirjutamiseks, kuid seda perioodi peetakse liiga lühikeseks kõrgetasemelise töövormistamiseks. Kaitsnud doktoritele näeb TÜK ette ka preemiat (20 000 krooni) ningdoktorikraadi arvestatakse palgakoefitsiendi määramisel. Kliinika-välistel aladel on doktoriõppetasustamine kombineeritud uurimistöö tasustamisega <strong>teadus</strong>projektide (nt ETF grandid) raames.Teine probleem on <strong>teadus</strong>töö vahendite puudumine raviasutustes – sisuliselt tehakse <strong>teadus</strong>töödravirahade arvelt. Seega tuleks analüüsida, kuidas arstidele tekitada vaba aega <strong>teadus</strong>e tegemiseks.Näiteks Põh<strong>ja</strong>maade kogemusel rahastatakse haiglaid doktoritöö kaitsmise eest lisarahaga. Seegasaavad arstid võtta rohkem vaba aega <strong>teadus</strong>e tegemiseks.5.2.3. Arstide täiendõpeÜldiselt peaks <strong>tervishoiu</strong>teadlaste väl<strong>ja</strong>õpe peaks olema pidev ega tohiks piirduda vaid erialaseväl<strong>ja</strong>õppega. Ühe võimalusena, kuidas soodustada arstide pidevat täiendõpet, nähakse arstidelaialdasemat integreerimist <strong>teadus</strong>töösse. Eesti kompetentside maksimaalseks ärakasutamisekspeetakse ühelt poolt oluliseks suuremat koostööd erinevate uurimisgruppide vahel. Teisaltarvatakse, et Eestis olemasolevate uurimisgruppide <strong>ja</strong> kompetentside piiratuse tõttu on uuteteadmiste <strong>ja</strong> praktikate siirdel väga tähtis välisekspertide kaasamine uurimus- <strong>ja</strong> <strong>teadus</strong>töösse. Seehõlmaks nii Eesti noorteadlaste saatmist välismaa kompetentsikeskustesse kui kavälisdoktorantide <strong>ja</strong> -teadlaste kutsumist Eesti asutustesse stažeerimisele. Uute ideede <strong>ja</strong>meetodite sissetoomiseks on ekspertide hinnangul kasulik mõlemapidine ränne. Välismaalastekutsumiseks <strong>ja</strong> nende kohale jääma meelitamiseks on määrava tähtsusega rahalised vahendid.55
Change language