Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
juhtumianalüüs (võimaldab süvendatult näidata uuringute <strong>ja</strong> nende rakenduste protsessi;kvalitatiivne <strong>ja</strong> seega potentsiaalselt subjektiivne või ka kallutatud); süstemaatiline ekperthinnang (<strong>teadus</strong>kogukonnas laialdaselt aktsepteeritud meetod, kuida<strong>ja</strong>mahukas <strong>ja</strong> potentsiaalselt subjektiivne/kallutatud); küsitlused <strong>ja</strong> intervjuud (näiteks rahastatud projektide juhtidega pärast projekti lõppu;võimaldab hinnata konkreetsete rahastamismeetmete mõju; probleemiks on sageli madalvastamismäär ning kontakteerumine küsitletavatega); ma<strong>ja</strong>ndusliku mõju analüüs, sealhulgas võidakse hinnatao otseste <strong>tervishoiu</strong>kulude kokkuhoidu (näiteks <strong>tervishoiu</strong>tehnoloogiate hindamine[Health Technology Assessment]);o terve tööjõu kasulikkust ma<strong>ja</strong>ndusele (näiteks püüdes hinnata ma<strong>ja</strong>nduslikku kasu,mis saadakse teatud haiguste parema ravi või ennetamise tulemusel võidetudelua<strong>ja</strong> jooksul tehtud tööst);o ma<strong>ja</strong>nduslikku kasu, mis tuleneb uuringutulemuste kommertsialiseerimisest;o parema tervise kasu kogu ühiskonnale.Suurbritannia meditsiiniuuringute rahasta<strong>ja</strong>d peavad uuringute tulemuste hindamist väga oluliseks.Näiteks Medical Research Council (nt 2008; 2010) koostab rahastamisskeemide tulemuslikkuseanalüüsiks ning rahastamisva<strong>ja</strong>duste selgitamiseks erinevate valdkondade uuringute ülevaateid,mis põhinevad nii bibliomeetrilisel analüüsil, eksperthinnangutel kui ka ma<strong>ja</strong>ndusliku mõjuanalüüsil. Ma<strong>ja</strong>ndusliku mõju analüüsi hinnatakse küll problemaatiliseks (mida kaudsemat mõjupüütakse hinnata, seda rohkem tugineb analüüs raskesti kontrollitavatel või ka suvalisteleeldustel), kuid kasvava tähtsusega valdkonnaks (UK Evaluation Forum 2006).4.4. Peamised järeldusedAnalüüsist selgub, et uurimis- <strong>ja</strong> arendusprioriteedid ei lähtu niivõrd riiklikest tervishouva<strong>ja</strong>dustest, vaid seda määravad pigem alljärgnevad tegurid: <strong>teadus</strong>tööle ajendav motivatsiooniskeem (rahaline toetus riigilt <strong>ja</strong> erasektorilt, <strong>teadus</strong>likhuvi <strong>ja</strong> innovatsioonitaotlus, kolleegide tunnustus); <strong>teadus</strong>töö killustatus <strong>ja</strong> vähene integratsioon erinevate <strong>tervishoiu</strong>alaste uurimistegevustevahel pärsib integreeritud lähenemist inimesele kui tervikule, selle erinevateletervisemõjuritele sealhulgas sotsiaalsete teguritele.Nii Eestis kui ka Euroopas on <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> arendustöö prioriteediks kujunenud biomeditsiin.Vähem pööratakse tähelepanu rahva<strong>tervishoiu</strong><strong>teadus</strong>ele.Intervjuude põh<strong>ja</strong>l selgub, et Eesti biomeditsiin on üldiselt heal tasemel; biomeditsiinis nähakse arenguperspektiivi rakendatavuse aspektist; kliinilist meditsiini <strong>ja</strong> rahvatervishoidu puudutavate <strong>teadus</strong>harudega tegeletakse vähem <strong>ja</strong>puuduvad ka läbilöögivõimelised tulemused.Teadustöö tulemuslikkuse osas ilmneb, et publikatsioonide arvu poolest on Eesti <strong>teadus</strong> kuluefektiivne – miljoni elaniku kohtaavaldatakse <strong>teadus</strong>artikleid veidi rohkem kui teistes analoogse ma<strong>ja</strong>nduslikuarengutasemega riikides;50
Change language