Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

More documents

Recommendations

Info

SissejuhatusEuroopa tervishoiu probleemide rõhuasetused on muutumas. Sellal kui Euroopa riikidetervishoiusüsteemid seavad endiselt peaeesmärgiks südame-veresoonkonna, vähihaiguse javigastustega seotud terviseküsimuste lahendamise, on üha problemaatilisemaks muutumas uuedtervisekäitumisega seotud probleemid nagu AIDS/HIV ja ülekaalulisus (McCarthy, Clarke 2007).Nende ja traditsiooniliste terviseprobleemide süvenemise vältimiseks on oluline optimaalselt ärakasutada tervishoiualase uurimis- ja arendustegevuse potentsiaali.Toimiv tervishoiualane teadus- ja arendussüsteem on riikliku tähtsusega inimressursi võimalikultefektiivse tegutsemisvõime tagamiseks. Seejuures põhineb teadusuuringute ja arendustegevusegasaavutatu vajadus lõppkasutajate ehk turu nõudlusel. Seoses üldise heaolu tõusuga on patsientideootused oma tervisele, aga ka terviserikete avastamisele ja ravile, kõrgenenud. Eesti tervishoiuteadus- ja arendustegevuse valjakutseks on püüda neile nõudmistele vastata paremate meetodite jatehnoloogiatega. Oluliseks teadusuuringute ja arendustegevuse promootoriks on veel kakonkurents teadusgruppide seas, aga ka tervisetehnoloogiate arendajate seas, kes konkureerivadrahvusvahelisel tervisetehnoloogiate turul.Käesolevas töös keskendutakse tervishoiualase uurimis- ja arendustegevuse prioriteetidele Eestis.Uurimis- ja arendustegevus on protsess, mille eesmärgiks on luua uusi teadmisi parematetervishoiuteenuste arendamiseks ja propageerimiseks. Tervishoiualane uurimis- ja arendustegevuson fokuseeritud peamiselt kolmele alavaldkonnale. Nendeks on rahvatervis, mis tegelebühiskondlike ja käitumuslike protsesside uurimisega rahvastiku tasemel ning tervishoiuteenusteanalüüsiga; kliiniline meditsiin, mis tegeleb indiviidi taseme uurimisega; ja biomeditsiin, mistegeleb raku taseme tervisemuutuste uuringutega. Eestis on nendes valdkondades toimuvuurimis- ja arendustöö kujunenud erinevalt, mistõttu varieerub valdkondade lõikes ka suutlikkus,tulemuslikkus, teaduslik tase ja jätkusuutlikkus. Nende valdkondade edasisel arendamisel on vajalähtuda Eesti rahva tervise vajadustest, olemasolevast teadus- ja arenduspotentsiaalist ning inimjarahalistest ressurssidest.Käesoleva uuringu eesmärgiks on anda ülevaade hetkeseisust ja kujundada soovitused Eestiriikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi koostamiseks. Selleks analüüsitakseteadus- ja arendustegevuse mõju Eesti tervishoiule nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis,analüüsitakse teadus- ja arendustegevuse prioriteetide ning olemasoleva teadlaskompetentsi,rahaliste jms vahendite vastavust, ning tehakse ettepanekuid, kuidas aidata kaasa tervishoiualaseteadustöö rakendamisele arendustegevuses (sh ettevõtluses) uurimistöö jätkusuutlikkusetagamisel.Uuringu konkreetseteks ülesanneteks on:1) kaardistada teadus- ja uurimisvaldkonnad, millel on kõige suurem mõju rahva terviseleEuroopas ja Eestis;2) tuua välja uurimis- ja arenduskompetentsid, mida Eestis hetkel ei ole, kuid millel onoluline majanduslik mõju ja tähtsus tervishoiuarengule;3) selgitada, kas ja mil määral vastab Eesti uurimis- ja arenduskeskuste võimekusterviseteaduste jaoks vajalikele kompetentsidele;4) tuua välja Eesti tervishoiualase uurimis- ja arendustegevuse arengu võtmeaspektid, misvajavad enim investeeringuid innovatsiooni, võimekuse ja rahvusvahelisekonkurentsivõime suurendamiseks;5) teha ettepanekuid, kuidas tervishoidu ja haridussüsteemi erinevaid tasandeid omavahelrohkem ja tulemuslikumalt siduda;4
6) selgitada peamisi aspekte ning hariduslikke, teaduslikke, finantsilisi jms eeltingimusi, millekaudu elanikkonna tervishoidu läbi uurimistegevuse edendada;7) anda esialgsed suunised Eesti tervishoiu riikliku teadus- ja arendustegevuse programmikäivitamiseks.Uuringu tellijaks on Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ning teostajaks TartuÜlikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE).Uuringu valmimisse andsid olulise panuse RAKE projektijuht Siim Espenberg, Eesti Maaülikoolipõllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur ja King’s College Londoni doktorant Kati Orru,Tervise Arengu Instituudi teadur Kenn Konstabel, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi lektor jaUmea Ülikooli kliinilise meditsiini ja rahvatervise instituudi külalislektor Hans Orru ning RAKEanalüütikud Janika Alloja ja Kerly Krillo. Märkimisväärse panuse andsid veel Helen Lasn ja AireLeppik, kes abistasid projekti meeskonda intervjuude läbiviimisel.Raporti koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa käesoleva uurimistöö valmimisele. Meie suurtänu kuulub teiste hulgas Haridus- ja Teadusministeeriumi koordinaatorile Ene Kadastikule, SAArchimedese spetsialistidele Assar Luhale, Epp Tohver-Bulavsile, Priit Tuvikesele ja ArgoSoonele ning Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaanile professor Jaanus Harrole.Ühtlasi täname kõiki intervjueerituid, kes leidsid aega ja abistasid raporti koostamiseks vajalikumaterjali kogumisel.5
Page 1 and 2: Riiklikku tervishoiu teadus- ja are
Page 3: 6.2. EESTI-SISENE KOOSTÖÖ NING EF
Page 7 and 8: ekspertide ja teadlaskonna esindaja
Page 9 and 10: Tervishoiualase teadustegevuse läb
Page 11 and 12: 807570656055502000 2001 2002 2003 2
Page 13 and 14: korraldada esinduslikuma valimiga n
Page 15 and 16: Märkimisväärne osa Eesti tervise
Page 17 and 18: saamaks selgemat ülevaadet, millis
Page 19 and 20: 2.4. Eesti tervishoiusüsteemEesti
Page 21 and 22: senisest süstemaatilisem uurimine
Page 23 and 24: kasvajad; õnnetusjuhtumid; nakkush
Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
Page 33 and 34: kvantitatiivsete analüüside hulk
Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
Page 53 and 54: (PS), Nahahaiguste kliinik (NA), N
Page 55 and 56:
kus residentide valjaõppeks ei ole
Page 57 and 58:
ning meditsiinitehnika paremale kas
Page 59 and 60:
mõjutavaid tegureid vähe uuritud.
Page 61 and 62:
väljatöötatud ravivõtete rakend
Page 63 and 64:
7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
Page 65 and 66:
Analoogsed tendentsid on täheldata
Page 68 and 69:
Valdkonna ettevõtete tööjõukulu
Page 70:
8. Soovitused tervishoiualase uurim
Page 75 and 76:
9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
Page 77 and 78:
tutvustavate pressiteadete koostami
Page 79 and 80:
tõenduspõhiste rahvatervishoiumee
Page 81 and 82:
Eksperdid märkisid, et kui me suud
Page 83 and 84:
Terviseinfo analüüs. Eesmärk: an
Page 85 and 86:
Kirjandus1. Aareleid, T., Mägi, M.
Page 87 and 88:
36. Haridus- ja Teadusministeerium.
Page 89 and 90:
68. Orru, K. The Europeanisation of
Page 91 and 92:
LisadLisa 1. Ülevaade tervishoiuga
Page 93 and 94:
19. Riiklik tuberkuloositõrje stra
Page 95 and 96:
Lisa 2. Intervjuu kavaLp ekspertKä
Page 97 and 98:
9. Mis valdkondades on eriti vajali
Page 99 and 100:
Lisa 3. Intervjueeritute nimekiri1.
show all

Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?