Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
on <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> raam<strong>programmi</strong> tingimuste täitmine Eesti ettevõtete <strong>ja</strong>oks üsnakeeruline, on siiski mõned ettevõtted oma uurimis- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> toetamiseks selle meetmekaudu ressursse saanud – nende seas on Asper Biotech, Icosagen, Inbio, Immunotron <strong>ja</strong> Quretec.Lisaks on toetust saanud SA Archimedes projekti raames, mille eesmärgiks on soodustada<strong>teadus</strong>mahukate ettevõtete tegevust tervise valdkonnas.Toetust saanud projektid tegelevad väga erinevate tervist puudutavate probleemidega.Biomeditsiini puudutavate teemade all tegeletakse näiteks neuroloogia <strong>ja</strong> geneetikaga, uuritaksetüvirakke <strong>ja</strong> antikehasid ning püütakse leida paremaid võimalusi erinevate haiguste vara<strong>ja</strong>seks <strong>ja</strong>kuluefektiivseks diagnoosimiseks. Rahva<strong>tervishoiu</strong><strong>teadus</strong>ega seotud projektides töötatakse väl<strong>ja</strong>meetodeid Euroopa noorte riskikäitumise (sh alkoholi kuritarvitamine) ning enesetappudeennetamiseks <strong>ja</strong> vähendamiseks. Lisaks viiakse ellu projekte suurendamaks koostööd Euroopateadlaste vahel (näiteks haruldaste haiguste valdkonnas, epidemioloogias <strong>ja</strong> mu<strong>ja</strong>l), pakkumaksparemaid <strong>tervishoiu</strong>teenuseid (esmatasandi tervishoid, lapsed, eakad, vaimse tervise probleemideall kannatavad inimesed jne) <strong>ja</strong> kaasamaks rohkem ettevõtteid <strong>teadus</strong>mahukatesse uuringutessetervise valdkonnas.4.3.2. Tervishoiu <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> rahastamine RootsisJärgnevalt antakse lühiülevaade <strong>tervishoiu</strong> valdkonna <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> rahastamistRootsis, tuues analüüsis sisse teatavaid paralleele Soomega. On selge, et selline süsteem võibhetkel olla Eesti <strong>ja</strong>oks liiga kallis, kuid pikemas perspektiivis võib võimalikuks saada erinevateaspektide ülevõtmine.Peamine <strong>teadus</strong>tegevuse rahasta<strong>ja</strong> Rootsis on Rootsi Teadusnõukogu (Swedish Research Council).Teadustegevuse rahastamine on <strong>ja</strong>gatud nel<strong>ja</strong> teema vahel, millest antud uuringu kontekstis onolulised meditsiin <strong>ja</strong> tervis. Aastatel 2010-2014 rahastatakse selle teema raames 112 uut projektikogusummas 5,27 mil<strong>ja</strong>rdit Rootsi krooni.Peale Rootsi Teadusnõukogu on olulistes meditsiini <strong>ja</strong> rahvatervise valdkondades veel mitmeidfonde, kust on võimalik taotleda raha <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>ks. Üks olulisemaid on juba1904. aastal asutatud Rootsi Südame-Kopsu Fond (Swedish Heart-Lung Foundation). Ka Rootsis onleitud, et ei südame ega kopsu uuringuteks ei ole piisavalt ressursse. Antud fond panustab igalaastal <strong>teadus</strong>esse 140 miljonit Rootsi krooni. Väga oluline <strong>teadus</strong>tegevuse rahasta<strong>ja</strong> on veel RootsiVähiühing (Swedish Cancer Society). Tegemist on peamise vähiuuringute rahasta<strong>ja</strong>ga mahus enamkui 300 miljonit Rootsi krooni aastas. Otseselt rahvatervisega on veel seotud Rootsi Töö-elu <strong>ja</strong>Sotsiaal<strong>teadus</strong>te Nõukogu (Swedish Council for Working Life and Social Research), mis rahastab nendevaldkondade projekte 2010. aastal mahus 466 miljonit Rootsi krooni. Vardali Fond (VårdalFoundation) on otseselt keskendunud tervisele <strong>ja</strong> elutingimustele. Nende aastane <strong>teadus</strong>tegevuserahastamise maht on ligikaudu 60 miljonit Rootsi krooni.Nagu eelnevast ilmneb, on lisaks põhirahastusele Rootsis väga mitmeid rakendusliku sisugaprogramme, millest rahastatakse <strong>teadus</strong>tegevust rahvatervisega seotud valdkondades. Peale nende<strong>programmi</strong>de käib meditsiini <strong>teadus</strong>tegevuse valdkonnas oluline rahastamine läbi haiglatesõltuvalt kaitstud doktoritööde arvust. Nende vahendite arvelt on võimalik kliinilisel personalilvõtta aega <strong>teadus</strong>tegevuseks ning doktoritöö teostamiseks. Lisaks eraldatakse Rootsis ülikoolihaiglatele täiendavaid vahendeid arstiõppe üliõpilaste <strong>teadus</strong>tööks. On ilmselge, et sellisedvõimalused Eestis hetkel puuduvad, kuid samas tasuks sellist lahendust kaaludatulevikuperspektiive silmas pidades.Rootsi <strong>ja</strong> samuti Soome <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> arendustegevust on ka erinevates <strong>programmi</strong>des hinnatud.Kõige viimane raport hindas mõjusid <strong>ja</strong> tulemeid Rootsi meditsiini<strong>teadus</strong>es aastatel 2007-2009(Cox et al 2010). Uuringu tellis Rootsi Teadusnõukogu <strong>ja</strong> viis läbi uurimisgrupp dr. David Cox’i(Suurbritannia Tervisamet) juhtimisel. Antud raport on üsna üldsõnaline ning rõhutab suuremarahvusvahelise koostöö va<strong>ja</strong>dust <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslike hindamiste ebapiisavust. Sarnased va<strong>ja</strong>dusedilmnesid ka Eesti ekspertidega tehtud intervjuudes.47
Change language