Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

mis keskenduvad doktoriõppe efektiivsuse suurendamisele, sealhulgas doktorantide juhendamisekvaliteedi tõstmisele, rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö kaudu.Esimene taotlusvoor toimus 2009. aastal ja selle raames said toetust ka mitmed tervishoiuvaldkonnaga seotud doktorikoolid: Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool, Tartu Ülikool; Kliinilise meditsiini doktorikool, Tartu Ülikool; Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduse doktorikool, Tartu Ülikool.Biomeditsiini ja biotehnoloogia alane doktorikool on Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonna juurde loodud institutsioon, mis koostöös partnerite Eesti Maaülikooli jaTallinna Tehnikaülikooli, mitme riigiettevõtte ning välismaa ülikooliga pakuvad doktorantideleerinevaid võimalusi pühendumiseks teadus- ja õppetööle ning doktorantuuri edukaks läbimiseks.Projekti tegevusi toetatakse summas 19 miljonit krooni, mis on jaotatud perioodile 2009-2015.Kliinilise meditsiini doktorikooli peamiseks eesmärgiks on luua Tartu Ülikooli kliinilise meditsiinidoktorikool, mis koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Helsingi Ülikooliga korraldabinterdistsiplinaarseid kursuseid, praktikume ja konverentse, töötab välja uusi loengukursuseid,kaasab õppe- ja juhendamistegevustesse välislektoreid teistest ülikoolidest ja teadus- jaarendusasutustest ning loob koostöövõrgustiku teoreetilise õppe ja praktilise vajaduseintegreerimiseks ning efektiivsemaks arenguks. Kas selle projekti tegevusi toetatakse summas 19miljonit krooni, mis on jaotatud perioodile 2009-2015.Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli eestvedajaks on Tartu Ülikool koostööspartnerite Tallinna Ülikooli, Helsingi Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudiga. Doktorikoolitoetatakse kogusummas 17,3 miljonit krooni, mis on jaotatud perioodile 2009-2015.Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool ja Käitumis- ja terviseteaduste doktorikooleksisteerisid ka perioodil 2005-2008.4.3.1.7. Seitsmes raamprogrammTervise valdkonnas toetatakse erinevate projektide elluviimist ka Euroopa Liidu teadus- jaarendustegevuse raamprogrammidest, millest praegu on käimas 7. raamprogramm. Tegemist onpõhilise rahvusvaheliste teadusprojektide rahastamise vahendiga Euroopas. Raha saavad taotledamitme riigi osalusega projektikonsortsiumid, kuhu on kaasatud vajalikud teadmised ja kompetentsprojekti täitmiseks. Osalemine on avatud kõigile – ülikoolidele, teadusasutustele, ettevõtetele,riiklike asutustele, mittetulundussektorile ning eraisikutele.Raamprogrammi kogueelarve aastateks 2007-2013 on 50,5 miljardit eurot, mis on põhiliseltjaotatud nelja suurema programmi („Koostöö“, „Ideed“, „Inimesed“, „Võimekus“) peale. Needkõik hõlmavad ka tervisega seotud projekte ning suurimas ehk „Koostöö“ programmis (32,4miljardit eurot) on tervise valdkond eraldi välja toodud kui prioriteet, kuna selle eelarve (6,1miljardit eurot) jääb alla ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jaoks kavandatudsummale (9,1 miljardit eurot).Seni pole Eestil õnnestunud olla 7. raamprogrammi eelarvest finantseeritavates tervise valdkonnaprojektides juhtrollis, kuid mitmed siinsed ülikoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ja muudinstitutsioonid on siiski umbes 30 projektis partneriks. Eesti partneritele tegevuste kogumaht onligi 150 miljonit krooni, millest 7. raamprogrammi meetmed katavad umbes 110 miljonit krooni.Ülikoolidest on tervise valdkonna projektide osas praeguse seisuga toetust saanud ainult TartuÜlikool, mis on osaline ligi pooltes projektides. Muudest uurimiskeskustest on 7. raamprogrammirahade taotlemisel olnud edukad veel Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut,Eesti Biokeskus, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ning Tervise Arengu Instituut. Kuigi üldiselt46