Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

EL struktuurivahendite ja raamprogrammi kõrval on teadus- ja arendustegevuse rahastamistvõimalik taotleda ka muudest välisfinantseerimisskeemidest:COST – Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö;Norra/EMP finantsmehhanismid;Wellcome Trust.Järgnevalt vaatleme lähemalt tervishoiualase teadus- ja uurimistegevuse rahastamistsihtfinantseerimise, Eesti Teadusfondi grantide, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)toetuste, teaduse tippkeskuste finantseerimise ja 7. raamprogrammi kaudu.4.3.1.1. SihtfinantseerimineHaridus- ja Teadusministeerium sihtfinantseeris aastatel 2005-2010 tervishoiualaseid teadus- jaarendusprojekte ligi poole miljardi krooniga (vt tabel 4).Tabel 4. Tervishoiualaste teadus- ja arendusprojektide sihtfinantseerimine (tuh kr, allikas: HTMja ETIS).2005 2006 2007 2008 2009 2010Bio- ja keskkonnateadused 16 960,0 19 323,0 21 648,2 31 837,5 33 496,6 32 108,0Loodusteadused ja tehnika 851,0 1 899,0 4 026,5 7 830,0 7 433,9 6 699,2Terviseuuringud 29 408,0 34 044,0 38 034,4 52 628,5 50 933,4 44 148,9Ühiskonnateadused jakultuur 690,0 1 423,0 2 441,8 3 055,5 2 945,3 2 739,7Kokku 47 909,0 56 689,0 66 150,9 95 351,5 94 809,2 85 695,8Kuigi alates 2008. aastast on kasv pidurdunud ja asendunud kerge langusega, onsihtfinantseerimise maht tõusnud märgatavalt võrreldes 2005. aastaga.4.3.1.2. Teadusasutuste teadusaparatuuri kaasajastamise toetusedAlates käesolevast aastast (2010) on olnud võimalik saada toetusi teadusaparatuurikaasajastamiseks. Toetusi jagatakse kahe meetme vahendusel: väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadus- ja arendusasutusteteadusteemade sihtfinantseerimise raames, teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine.Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamise meetme abil on sihtfinantseeritavaidtervishoiualaseid teadusteemasid toetatud 30,2 miljoni krooniga, kusjuures suurem osa ehk 24,3miljonit krooni on läinud Tartu Ülikooli allasutustele. Ülejäänud summa on peamiselt läinudTallinna Tehnikaülikoolile ja osaliselt ka Tervise Arengu Instituudile. Seejuures on enim toetatudbiomeditsiini ja kliinilise meditsiiniga seotud projekte.Tervishoiualaseid teadus- ja arendusprojekte on teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuurikaasajastamise meetme abil toetatud 71,4 miljoni krooniga. Antud meetme puhul tehti esimesedrahastusotsused juba 2009. aastal, kuid enamiku projektide algusaastaks on siiski 2010. Enamusehk 62,8 miljonit krooni on läinud Tartu Ülikoolile sekveneerimiskeskuse ja molekulaargeneetikakeskuse rajamiseks, Eesti Geenivaramu materjalide väljastamise automatiseerimiseks, käitumisekognitiivsete ja afektiivsete kontrollmehhanismide analüüsimiseks ning süsteemigeneetika jaepigenoomika seoste kompleksfenotüübi kujunemise uurimiseks siirdemeditsiinilistes uuringutes.42