Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

SissejuhatusEuroopa tervishoiu probleemide rõhuasetused on muutumas. Sellal kui Euroopa riikidetervishoiusüsteemid seavad endiselt peaeesmärgiks südame-veresoonkonna, vähihaiguse javigastustega seotud terviseküsimuste lahendamise, on üha problemaatilisemaks muutumas uuedtervisekäitumisega seotud probleemid nagu AIDS/HIV ja ülekaalulisus (McCarthy, Clarke 2007).Nende ja traditsiooniliste terviseprobleemide süvenemise vältimiseks on oluline optimaalselt ärakasutada tervishoiualase uurimis- ja arendustegevuse potentsiaali.Toimiv tervishoiualane teadus- ja arendussüsteem on riikliku tähtsusega inimressursi võimalikultefektiivse tegutsemisvõime tagamiseks. Seejuures põhineb teadusuuringute ja arendustegevusegasaavutatu vajadus lõppkasutajate ehk turu nõudlusel. Seoses üldise heaolu tõusuga on patsientideootused oma tervisele, aga ka terviserikete avastamisele ja ravile, kõrgenenud. Eesti tervishoiuteadus- ja arendustegevuse valjakutseks on püüda neile nõudmistele vastata paremate meetodite jatehnoloogiatega. Oluliseks teadusuuringute ja arendustegevuse promootoriks on veel kakonkurents teadusgruppide seas, aga ka tervisetehnoloogiate arendajate seas, kes konkureerivadrahvusvahelisel tervisetehnoloogiate turul.Käesolevas töös keskendutakse tervishoiualase uurimis- ja arendustegevuse prioriteetidele Eestis.Uurimis- ja arendustegevus on protsess, mille eesmärgiks on luua uusi teadmisi parematetervishoiuteenuste arendamiseks ja propageerimiseks. Tervishoiualane uurimis- ja arendustegevuson fokuseeritud peamiselt kolmele alavaldkonnale. Nendeks on rahvatervis, mis tegelebühiskondlike ja käitumuslike protsesside uurimisega rahvastiku tasemel ning tervishoiuteenusteanalüüsiga; kliiniline meditsiin, mis tegeleb indiviidi taseme uurimisega; ja biomeditsiin, mistegeleb raku taseme tervisemuutuste uuringutega. Eestis on nendes valdkondades toimuvuurimis- ja arendustöö kujunenud erinevalt, mistõttu varieerub valdkondade lõikes ka suutlikkus,tulemuslikkus, teaduslik tase ja jätkusuutlikkus. Nende valdkondade edasisel arendamisel on vajalähtuda Eesti rahva tervise vajadustest, olemasolevast teadus- ja arenduspotentsiaalist ning inimjarahalistest ressurssidest.Käesoleva uuringu eesmärgiks on anda ülevaade hetkeseisust ja kujundada soovitused Eestiriikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi koostamiseks. Selleks analüüsitakseteadus- ja arendustegevuse mõju Eesti tervishoiule nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis,analüüsitakse teadus- ja arendustegevuse prioriteetide ning olemasoleva teadlaskompetentsi,rahaliste jms vahendite vastavust, ning tehakse ettepanekuid, kuidas aidata kaasa tervishoiualaseteadustöö rakendamisele arendustegevuses (sh ettevõtluses) uurimistöö jätkusuutlikkusetagamisel.Uuringu konkreetseteks ülesanneteks on:1) kaardistada teadus- ja uurimisvaldkonnad, millel on kõige suurem mõju rahva terviseleEuroopas ja Eestis;2) tuua välja uurimis- ja arenduskompetentsid, mida Eestis hetkel ei ole, kuid millel onoluline majanduslik mõju ja tähtsus tervishoiuarengule;3) selgitada, kas ja mil määral vastab Eesti uurimis- ja arenduskeskuste võimekusterviseteaduste jaoks vajalikele kompetentsidele;4) tuua välja Eesti tervishoiualase uurimis- ja arendustegevuse arengu võtmeaspektid, misvajavad enim investeeringuid innovatsiooni, võimekuse ja rahvusvahelisekonkurentsivõime suurendamiseks;5) teha ettepanekuid, kuidas tervishoidu ja haridussüsteemi erinevaid tasandeid omavahelrohkem ja tulemuslikumalt siduda;4