Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

More documents

Recommendations

Info

2004. aasta detsembrini. Joonis 4 võrdleb rahvatervishoiualaste publikatsioonide arvu EL-iriikides. Kui rahvatervishoiualane publitseeritavus oli vaadeldaval perioodil EL-is keskmiselt 197artiklit miljoni elaniku kohta, siis Eestis oli selleks näitajaks 103 artiklit miljoni elaniku kohta(EUPHA 2007).Näiteks keskkonnatervist puudutavate teadusartiklite arv miljoni elaniku kohta oli Euroopariikides keskmiselt 19, Eestis aga 12. Uuring viitab sellele, et keskkonnatervise valdkonnaspublitseeritud artiklite arvu kasv on seotud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuga. Näitekson keskkonnatervise alaseid artikleid publitseerinud kõige enam Skandinaavia teadlased, sh Rootsi89, Soome 74 ja Taani 62 artiklit miljoni elaniku kohta. Samalaadne uuring on läbi viidud katervisedenduse valdkonna kohta (Clarke et al. 2007): selle järgi on Eesti autoritelt perioodil 1995-2005 ilmunud hinnanguliselt 6 tervisedenduse-alast publikatsiooni, mis kajastuvad andmebaasidesMedline või Embase.Joonis 4. Rahvatervise alaste publikatsioonide arv miljoni elaniku kohta Eestis ja Euroopa Liiduskeskmiselt, aastail 1995-2005 (allikas: EUPHA 2007).Joonisel 5 on toodud Eestis töötavate autorite publikatsioonide arvu ja viidatavust (viidete arvavaldatud artikli kohta) võrreldes teiste maade keskmisega perioodil 2000-2010 ISI andmebaasiEssential Science Indicators andmeil. Analüüsitud on neid valdkondi, mis on otseselt või kaudseltseotud terviseuuringutega: bioloogia ja biokeemia, kliiniline meditsiin, keskkond ja ökoloogia,immunoloogia, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia ja geneetika, neuroteadus, farmakoloogia jatoksikoloogia, psühhiaatria ja psühholoogia ning sotsiaalteadused 14 .Analüüsitulemused viitavad, et artiklite arv miljoni elaniku kohta sõltub tugevalt riigi majandusearengust, mille indikaatoriks siin on per capita sisemajanduse koguprodukt (SKP). Väljendades niiartiklite arvu kui SKP-d logaritmskaalal, on nende seos peaaegu täiesti lineaarne; vastavregressiooniseos on joonisel kujutatud sirgjoonega. Viidete arv artikli kohta kui keskmise artikli„kvaliteedi“ indikaator sõltub majanduse arengust tunduvalt vähem, kuid regressioonisirge tõus14 Teadusvaldkondade liigitus pärineb andmebaasist (lahtiseletus on aadressilhttp://sciencewatch.com/about/met/fielddef/) ega ole käesolevat uuringut silmas pidades optimeeritud(näiteks lähteülesandes mainitud rahvatervishoiuteadus on andmebaasis jagunenud sotsiaalteaduste jakliinilise meditsiini vahel; andmebaasi kliinilise meditsiini valdkond on laiem kui lähteülesandes, hõlmatesnäiteks ka suurema osa epidemioloogiast).36
on kõigis valdkondades peale sotsiaalteaduste siiski positiivne. Joonise 5 põhjal saab teha kaksolulist järeldust.Teaduspublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on Eestis kõigis valdkondades pisutkõrgem, kui teistes sarnase majandustasemega (SKP per capita) riikides keskmiselt, milleleviitab asjaolu, et vastavatel joonistel asub Eestit tähistav punane romb alatiregressioonijoonest üleval.Publikatsioonide viidatavus (keskmine viidete arv publikatsiooni kohta) on enamikusvaldkondades pisut madalam kui sarnase majandustasemega riikides. Esineb kolm selgeterandit: bioloogia ja biokeemia, keskkond ja ökoloogia ning molekulaarbioloogia jageneetika. Ka kliinilise meditsiini valdkonnas on Eesti keskmisest pisut ülevalpool.37
Page 1 and 2: Riiklikku tervishoiu teadus- ja are
Page 3 and 4: 6.2. EESTI-SISENE KOOSTÖÖ NING EF
Page 5 and 6: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
Page 7 and 8: ekspertide ja teadlaskonna esindaja
Page 9 and 10: Tervishoiualase teadustegevuse läb
Page 11 and 12: 807570656055502000 2001 2002 2003 2
Page 13 and 14: korraldada esinduslikuma valimiga n
Page 15 and 16: Märkimisväärne osa Eesti tervise
Page 17 and 18: saamaks selgemat ülevaadet, millis
Page 19 and 20: 2.4. Eesti tervishoiusüsteemEesti
Page 21 and 22: senisest süstemaatilisem uurimine
Page 23 and 24: kasvajad; õnnetusjuhtumid; nakkush
Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
Page 33 and 34: kvantitatiivsete analüüside hulk
Page 35: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
Page 53 and 54: (PS), Nahahaiguste kliinik (NA), N
Page 55 and 56: kus residentide valjaõppeks ei ole
Page 57 and 58: ning meditsiinitehnika paremale kas
Page 59 and 60: mõjutavaid tegureid vähe uuritud.
Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
Page 68 and 69: Valdkonna ettevõtete tööjõukulu
Page 70: 8. Soovitused tervishoiualase uurim
Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
Page 77 and 78: tutvustavate pressiteadete koostami
Page 79 and 80: tõenduspõhiste rahvatervishoiumee
Page 81 and 82: Eksperdid märkisid, et kui me suud
Page 83 and 84: Terviseinfo analüüs. Eesmärk: an
Page 85 and 86: Kirjandus1. Aareleid, T., Mägi, M.
Page 87 and 88:
36. Haridus- ja Teadusministeerium.
Page 89 and 90:
68. Orru, K. The Europeanisation of
Page 91 and 92:
LisadLisa 1. Ülevaade tervishoiuga
Page 93 and 94:
19. Riiklik tuberkuloositõrje stra
Page 95 and 96:
Lisa 2. Intervjuu kavaLp ekspertKä
Page 97 and 98:
9. Mis valdkondades on eriti vajali
Page 99 and 100:
Lisa 3. Intervjueeritute nimekiri1.
show all

Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?