Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

4.1.2. Uurimisvaldkondade läbilöögivõimeEesti rahva tervise seisukohalt on teadus- ja arendustöö nõrkuseks eelkõige orienteeritusolemasolevate probleemide likvideerimisele ning vähene suunatus ennetustööle. Intervjuudestselgus, et kõige vähem arenenuks peetakse kliinilise ning rahvatervise teadus- ja arendustegevust.Seejuures peetakse eriti problemaatiliseks nende meetmestike vähest teaduspõhisust. Intervjuudespeeti kõige tugevamaks biomeditsiini ning käitumis- ja sotsiaalteaduste valdkonda. Järgnevasanalüüsis tuuaksegi välja põhilised tegurid, mis on tinginud tervishoiuvaldkonniti erineva eduteadus- ja arendustöös.4.1.2.1. Riiklik prioriteetsus ja valdkonna strateegiline toetusBiomeditsiin (koos info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning materjaliteadustega) on strateegia„Teadmistepõhine Eesti“ järgi olnud riiklikuks prioriteediks ning sinna on suunatudmärkimisväärselt finants- ja muid ressursse. Viisteist aastat intensiivset arengut on toonud kamärkimisväärseid tulemusi. Paljuski vastupidine on olukord aga näiteks rahvatervishoiuvaldkonnas, kus oluliseks probleemiks peetakse vähest riikliku taseme arusaama, milleks ja kuidasrahvatervishoiu-alast teavet ära kasutada, millised on prioriteetsed alavaldkonnad ja kuidasrahvatervishoiu meetmeid optimaalselt rakendada. Kuna riigi tasandil puudub selge arusaamrahvatervishoiu-alaste uuringute vajadusest ja nende tulemuste kasutamise võimalustest, polenendele uuringutele ka selget toetust ja riiklikku tellimust.4.1.2.2. Tervishoiu alavaldkondade teadustöö spetsiifikaTervishoiu alavaldkonnad on lähtuvalt oma spetsiifikast erineva ressursimahukusega. Sotsiaal- jarahvatervishoiuteadustes nõuab üldistatavate tulemuste saamine sageli suuri valimeid ningolenevalt uurimisküsimusest ka nende pikemaajalist jälgimist, mis on väga aja- ja tööjõumahukas.Samas võib uuringute läbiviimiseks vajalik tehnoloogia olla küllaltki lihtne. Kliiniliste uuringuteperspektiive piirab Eesti väiksus: piisava statistilise usaldusväärsuse saavutamiseks ei pruugi ollapiisaval arvul haigusjuhte. Biomeditsiinis on võimalik katsetulemusi saada kiiremini kui näitekskliinilistes uuringutes või rahvatervishoiuteaduses; reeglina on ka eksperimentaalteaduste arengkiirem ning taseme säilitamiseks on ideest publitseeritava tulemuseni vaja jõuda kiiremini. Seetoob kaasa ka suuremad nõudmised infrastruktuurile ning kriitilisele massile.4.1.2.3. InimressurssValdkondade üleseks probleemiks on inimressursi olemasolu. See piirab arendatavateteadusteemade mitmekesisust. Teadustööks kvalifitseeruvate inimeste arv on Eestis väga piiratud.Olemasolev kvalifitseeritud inimressurss on projektides hõivatud kogu finantseerimistsükli vältel(sihtfinantseeritavate projektide puhul 6 aastat), mis muudab raskeks uute teemade avamise(aastas vahetub 300-st sihtfinantseerimise teemast keskmiselt ainult üheksa).Intervjuudest nähtub, et kõige napim on inimressurss rahvatervishoiuteaduses: puudub kriitilinemass inimesi ja kompetentsi, et koostööd teha ja teadustöö jaoks olulist sünergiat luua. Väheseinimressursi põhjuseks võib olla ka selle valdkonna noorus ja lühiajalised traditsiooniduurimisgruppide kujunemisel.4.1.3. Tervishoiualase teadus- ja arendustöö nõrkuskohadTeadus- ja arendustöö puudused tulenevad nii uurijate indiviidipõhistest asjaoludest kui kateadustöö strukturaalsetest teguritest.34