Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

4. Olulisemad tervishoiualased teadus- ja arendusvaldkonnad4.1. Ülevaade peamistest uurimisprioriteetidest Eestis ja EuroopasEestis on peamisteks tervishoiualase uurimis- ja arendustegevusega seotud asutusteks ülikoolid,uurimisinstituudid ja ka suuremad haiglad.Ülikoolidest on tervishoiu valdkonnas tegevad eeskätt Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool,Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli roll on väiksem. Eraldi uurimisinstituutidest tegelevadtervishoiualase teadus- ja arendustegevusega Tervise Arengu Instituut (TAI) ning Keemilise jaBioloogilise Füüsika Instituut (KBFI). Teatud määral tegeldakse uurimis- ja arendustegevusegasuurtes haiglates, nagu Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-TallinnaKeskhaigla.Evalveerimisraportid annavad ülevaate tähtsamatest Eesti teadus- ja arendustegevusegategelevatest institutsioonidest. Evalveerimine on välishindamine, mis viiakse läbi kas korraliseevalveerimisena teadus- ja arendusasutuse konkreetse valdkonna taseme hindamiseks võisihtevalveerimisena teaduspoliitika kujundamiseks ning teadus- ja arendustegevuse korraldamiseksvajaliku teabe saamiseks.Haridus- ja teadusminister kinnitab hindamiskomisjoni (koosneb 3-16 väliseksperdist)põhjendatud ettepaneku alusel korralise evalveerimise otsuse, mille alusel evalveeritakse teadus- jaarendusasutuse tegevus vastavas valdkonnas positiivselt või negatiivselt. Positiivse otsusekehtivusaeg on seitse aastat ja see annab asutusele õiguse taotleda (Korraline evalveerimine 2010): teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud alustel oma teadus- jaarendustegevuse finantseerimist riigieelarvest; doktoriõppe avamist õppe aluseks olevas teadusvaldkonnas ülikooliseaduses sätestatudalustel.Aastal 2010 evalveeriti tervishoiu valdkonnas positiivselt Keemilise ja Bioloogilise FüüsikaInstituut, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tervise ArenguInstituut, Eesti Maaülikool, Protobios OÜ (Tallinna Tehnikaülikooli spin-off) ja Tartu Ülikool(Korraline evalveerimine 2010).4.1.1. Tervishoiualaste teadus- ja arendusvaldkondade prioriteetsusKuigi on loodud mitmeid raamistikke (näiteks Kuruvilla et al 2006), kuidas hinnata, millistelteadus- ja arendustegevuste valdkondadel on tervishoiu arengule suurim mõju, puuduvad siianiüheselt tõlgendatavad kvantitatiivsed hinnangud. Vahendit hinnanguteks (The Becker MedicalLibrary Model for Assessment of Research Impact Model) üritatakse välja töötada ka näiteksprojekti “Hinnates teaduse mõju” (Assessing the impact of research) raames 13 , puuduvad ka siin veelkonkreetsed tulemused ning leitakse, et publitseeritud analüüsid on ebapiisavad. Veelgi enam,hindamise raamistikud on eri riikides väga erinevad (RAND Europe 2006), millest tulevad kaerinevad tulemused.Käesoleva uuringu raames analüüsiti varasemaid antud problemaatikat puudutavaid teadustöid.Ilmneb, et pigem keskendutakse teadustegevuse mõjude hindamise on äärmiselekomplitseeritusele (nt Wells, Whitworth 2007), kuna tervist ja heaolu on raske mõõta, mistõttu on13 Vt lähemalt http://becker.wustl.edu/impact/assessment/about.html32