Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

arengueesmärkideks muuhulgas kujundada inimeste teadlikkust ja suunata tervisekäitumist. Samastuuakse välja, et tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks on vajalik arendada koostööd nii Eestiteaduskeskustega (TAI, TÜ, sh TÜ tervishoiu instituut), riigiasutustega kui patsientide ningerialaühendustega. See tähendab, et meetmete kujundamisel peetakse küll tõenduspõhisustoluliseks, kuid toetutakse teiste organisatsioonide tulemustele.Üha enam tuuakse välja, et tegeleda ei tuleks ainult haiguste ja tervisekahjudega, vaid ka ennetuse,sh tervisekäitumuslike valikute soodustamise, tervist toetava keskkonna arendamise ningsotsiaalse kaitse ja tervishoiusüsteemi osade integratsiooni parandamisega.3.5. Euroopa tasandi algatusedTervishoiu teadus- ja arendustegevuse juures on olulised ka üle-Euroopalised initsiatiivid naguEuroopa Teadusruum (European Research Area – ERA). Selle aluseks on nn Ljubljana protsess(2008), mis loob võimalused hästiorganiseeritud partnerluseks liikmesmaade ja assotsieerunudmaade ning Euroopa Komisjoni vahel. Võimalikeks sisenditeks on ühine pikaajaline visioonEuroopa teadusruumist, mis peaks olema aluseks tulevikus planeeritud tegevustele ning paremalejuhtimisele teadus- ja arendustegevuse koordineerimisel (Koppel 2009).Euroopa Teadusruum seab viis initsiatiivi:• Euroopa koostöö teadlaste jaoks;• ühisprogrammeerimine;• tipptasemel infrastruktuurid;• ERA avatus ülejäänud maailmale;• tehnoloogiasiire ja intellektuaalomand.Kõik nimetatud initsiatiivid on asjakohased ka Eesti kontekstis.Konkureerides Ameerika ja Aasiaga on äärmiselt tähtis Euroopa-sisene koostöö eriteadusvaldkondades. Selle realiseerumiseks peaks Euroopa olema andekatele teadlasteleatraktiivne, suurendama mobiilsust asutuste, sektorite ja riikide vahel, tagama avatud konkursid jagrantide portatiivsuse, head töötingimused ning teadlaste ettevalmistamise ja enesetäiendamisevõimaluste parandamise.Üheks oluliseks protsessiks ERA-s on ühisprogrammeerimine, mille üks peamistest väljakutseteston tervis, mis on Euroopa vananeva rahvastiku kontekstis muutumas järjest olulisemaks. Kunaüksikute riikide võime lahendada suuri probleeme on väikesed ja ressursid killustatud, peaks ühineteadus ja arendustegevus aitama kaasa suurte Euroopa ühiskonna ees seisvate probleemidelahendamisele. Ühisprogrammeerimine tugineb liikmesmaade initsiatiivil ja ülesnäidatud huvil,vajalik on strateegiline lähenemine ning see rakendub liikmesmaade enese poolt valitud kujul.Siinkohal on tuleb märkida, et tegevused kavandatakse ülevalt alla, mida on soovitatud kakäesoleva riiklikku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi puhul. Olulised on ka selgedja realistlikud eesmärgid, selge lisandväärtus olemasolevale finantseerimissüsteemile ja kaasatudpartnerid. Eraldi on ERA puhul rõhutatud avatust ülejäänud maailmale.Ka on Eesti aktiivselt osalenud rahvusvahelistes teadmiste ringluses läbi mitmete programmidenagu ERA-Net, Euroopa Teadusfond, Norra teaduskoostöö finantsskeem jne. Eesti on sõlminudmitmeid kokkuleppeid või programme peaaegu 50 riigiga, milles sätestatakse vastastikune heakoostöötahe (Haridus -ja Teadusministeerium 2010). Enamik nendest on üldised raamlepingud,milles sätestatakse vastastikune hea koostöötahe ning lepingupooltele ei kaasne kohustust29