Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

Intervjuude abil selgus, et programmi raames tehtud uurimistööd keskendusid põhiosas mõnelekindlale valdkonnale ning valdavalt ei uuritud mitme valdkonna ühisprobleeme nagu oli algsessihtprogrammis eeldatud. Mitme valdkonna kaasamise positiivse mõjuna tajutakse seda, et niioleks võimalik koguda uut teavet ja tekitada sünergiat. Muuhulgas võimaldaks see pareminikujundada üldpilti Eesti rahvastiku tervisest.Eelmises sihtprogrammis, nagu eksperdid ka praegu soovitasid, oli moodustatud juhtkomitee,mille ülesandeks oli määratleda igal aastal 15-20 prioriteetset uurimisteemat, mida avalikukskonkursiks välja kuulutada. Lisaks oli juhtkomitee funktsiooniks korraldada taotluste ekspertiisijms.Ekspertide arvates ei hakanud mainitud juhtkomitee ja see põgusalt kirjeldatud otsustusprotsesskorralikult tööle. Peatükis 11 on välja toodud ka mõned ekspertide arvamused, mida võiks uuekomitee koostamisel arvesse võtta, et see edukamalt toimima saada.Finantseerimise mõttes oli sihtprogramm nii ekspertide kui Riigikontrolli hinnangul (Lätti, Kuuse2001) alarahastatud. Veelgi enam, märgiti, et teatud hetkel hakkas rahastus toimuma läbi TerviseArengu Instituudi, mistõttu see muutus läbipaistmatuks ning ebaselgeks. Seetõttu arvati, etrahastuse jagamine võiks siiski olla juhitud läbi institutsiooni, millel puuduvad isiklikud huviteadus- ja arendustegevuses. Näiteks riiklike suuremate rahastuste jagamine käib läbi Haridus- jaTeadusministeeriumi sihtfinantseerimise, Eesti Teadusfondi grantide või muude programmide 8 .Hetkel kehtivaks kõige üldisemaks tervise edendamist käsitlevaks arengukavaks on „Rahvastikutervise arengukava 2009-2020“ (RTA). RTA koondab ühtseks tervikuks vertikaalsed tervisevaldkonna arengukavad ja strateegiad ning ühendab laia valiku juba toimivaid või loomisel olevaidstrateegilisi dokumente teistest valdkondadest (ülevaade nendest on toodud lisas 1). RTAüldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumisevähendamise kaudu. Üheks olulisemaks eesmärgiks seatakse tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus jaselle pidev kohandumine muutuvate terviseprobleemide ja võimaluste ning patsientidevajadustega. Kuigi arengukava väärtustab tõenduspõhisust, on arengukava tegevuste hulgasteadus- ja arendustegevus esitatud pigem üldsõnaliselt. Näiteks tuuakse tegevusprioriteetidenavälja rahvastiku seksuaal-reproduktiivtervise ja imikute tervisemõjurite, vigastuste ja mürgistuste,nakkushaiguste ning elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamist, juhtimist ja teavitamist.Sealhulgas seatakse eesmärgiks rakendada e-riigi põhimõtteid ja innovaatilisi lahendusi.3.2. Spetsiifilised haigustekesksed arengukavadSpetsiifilistes haigustepõhistes arengukavades erineb teadus- ja arendustegevuse olulisuseväljatoomine arengukavati. On kavasid, mis toovad selgelt välja teadus- ja arendustegevuseolulisuse (nt vigastuste strateegia alusdokument), aga on ka kavasid, mis sellele otseselt eikeskendu ja kus seda on mainitud vaid kaudselt. Sama kehtib ka koostöö puhul teadus- jaarendusasutustega. Paljuski sõltub teadus- ja arendustöö rõhutamine vastavas arengukavas sellest,millisel tasemel on see vastavas valdkonnas (nt vigastuste alal puudub hetkel register ning seetõttuon sellealases dokumendis selle tähtust rõhutatud). Üldjuhul on kavades püstitatud indikaatoridmõõdetavad ning eeldavad mõõdikute süsteemi olemasolu või uuringute läbiviimist.Järgnevalt on käsitletud olulisemaid arengukavasid lähtuvalt haigestumuse ja suremuse statistikast.„Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia 2005-2020“üldeesmärgiks on saavutada püsiv langus rahvastiku varajases haigestumises ja suremuses südamejaveresoonkonnahaigustesse. Selle saavutamise tegevuste seas tuuakse välja:8 vt täpsemalt ptk. 4.326