Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

Tervishoid ning teadus- ja arendustegevus on siiani olnud kõige otsesemalt seostatud tänaseksküll lõppenud „Rahvatervisealase teadus- ja arendustegevuse riiklikussihtprogrammis aastateks 1999-2009“, mis loodi ja kinnitati valitsuse poolt 1998. aastal. Tolhetkel nenditi, et„Käesoleval sajandil toimunud keskmise eluea pikenemine ning muutused haiguste iseloomus jaesinemissageduses on enamuses toimunud rahvatervise edusammude ning ainult vähesel määral arstiteadusesaavutuste tõttu. Elanike vananemine ja sellega seotud krooniliste haiguste sagenemine, elukeskkonna,ühiskonna ja eluviiside muutumine nõuavad kohanemist ka tervishoiusüsteemilt. Eesti elanike tervisekohta olemas olevad teadmised ei ole käesoleval ajal piisavad, et anda alust argumenteeritud otsustetegemiseks tervisepoliitikas ja tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel. Vajalik on süstemaatilise jakaasajastatud ülevaate loomine elanike tervise kohta.“Sihtprogrammi eesmärgiks oli elanike tervise seisundi jälgimine teadusliku uurimise meetodite abilning rahvastiku tervist mõjutavate tegurite ja tegevuste mõju hindamine. Keskenduti viielevaldkonnale.1. Tervishoiustatistiliste andmete kättesaadavus ja kvaliteetProbleem: informatsiooni kättesaadavus, usaldusväärsus, andmete maht ja katvus ning tõrkedandmevahetuses.Tulemus: luuakse infosüsteemid, mis suudavad varustada otsusetegijaid andmete jainformatsiooniga ning aitavad objektiivselt ja täpselt hinnata olukorda või liikumist soovitudeesmärkide poole. Vajalik, et hinnata rahvastiku tervist ja jälgida selles toimuvaid muutusi.2. Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteetProbleem: mitmes olulises valdkonnas põhinevad tervishoiuteenused pigem traditsioonidel jakogemustel, mitte aga teaduslikult kinnitatud faktidel.Tulemus: luuakse tervishoiu meditsiinilise ja majandusliku efektiivsuse hindamise süsteem, mistagab tervishoiuteenuste kvaliteedi pideva arengu, toetab tervishoiu ratsionaalset planeerimistja ressursside otstarbekat kasutamise.3. Käitumisteadused ja sotsioloogiaProbleem: uuringute suunda peaks muutma haiguste ravilt tervise säilitamisele ja edendamisele.Tulemus: leida seosed tervist väärtustava või kahjustava eluviisi ja inimese tegeliku tervislikuseisundi vahel, hinnata eluviisi sõltuvust keskkonnast ning sotsiaal-majanduslike tingimustemõju tervisele ja tervist kujundavale käitumisele, et suunata tegevus eelkõige nendelevalupunktidele, kus tulemuslikkus on kõige suurem.4. Pärilikkuse ja keskkonna mõju terviseleProbleem: eesmärgiks on leida seoseid elanike haigestumuse ja tervisehäirete ning neidmõjustavate pärilike ja keskkonnatingimuste vahel.Tulemus: luuakse vereproovide pank, keskkonnamõjurite andmebaasid ning teisedandmekogud, mida kasutades on võimalik selgitada pärilike haiguste, pahaloomulisteprotsesside ja keskkonnast tingitud tervisehäirete tekkepõhjusi ning rakendada ennetavaidmeetmeid ja varajast ravi.5. Infektsioonhaiguste kontrollProbleem: oluline on teada, kui edukad on elanike tervise kaitseks suunatud tegevused, millestsõltub nende edukus ja milliste elanikegruppide suhtes tuleb rakendada täiendavaid meetmeidTulemus: kaasajastatakse infosüsteem ja elanike tervise kaitseks rakendatavadorganisatsioonilised abinõud ning tagatakse nende kvaliteedi kontroll, et tagadainfektsioonhaiguste ennetamine, varajane diagnostika ja õigeaegne ravi.Sihtprogrammis loetletud valdkondades võimaldati taotleda uurimis- ja arendustoetusi.Sihtprogrammi kogumaksumus oli planeeritud 1999. aastaks 3,5 miljonit krooni ja aastatel 2000-2009 kuni 7 miljonit krooni aastas vastavalt riigieelarve võimalustele.25