Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

3. Ülevaade tervishoiualase teadus- ja arendustegevusegaseotud strateegiatest ja arengukavadestRiigi tervisepoliitika ja tervishoiusüsteemi eesmärgiks on Eesti inimeste tervise hoidmine jatugevdamine. Ühiskonna muutustega kaasaskäimiseks on vajalik eesmärgipõhine tegevusrahvastiku tervise parandamisel ja tervisekahjude ennetamisel. Tervisepoliitika realiseerimise jasihipärase tegutsemise eelduseks on teadmistepõhisus. Teadus- ja arendustegevuse ülesandekstervise valdkonnas on ühelt poolt tervishoiu strateegiate ja -poliitika kujundamiseks vajaliketeadmiste loomine, aga teiselt poolt nende teadmiste praktiline rakendamine strateegilistetervishoiukavade elluviimisel. Selleks, et oleks võimalik hinnata, kuivõrd hästi toetab Eestisolemasolev teadus- ja arenduskompetents tervishoiu strateegilisi vajadusi, annab käesolev peatükklühiülevaate olulisematest tervishoidu ja selle teadus- ja arendustegevust käsitlevatest strateegiatestja arengukavadest.3.1. Üldised arengukavadTeadus- ja arendustegevuse strateegilisi eesmärke on kirjeldatud Eesti teadus- ja arendustegevusening innovatsiooni strateegias 2007–2013 „Teadmistepõhine Eesti”. Strateegias tuuakse välja,et Eestil tuleb investeerida oma teadmiste ja oskuste baasi laiendamisse ja tugevdamisse, sh kavõtmetehnoloogiatesse (info- ja kommunikatsiooni-, materjali- ja biotehnoloogiad) ningrakenduslikesse uuringutesse ja arendustegevusse, mis aitab Eestil kohanduda mitmesugustesotsiaalmajanduslike väljakutsetega ning toetab valdkonnapoliitika (nt tervishoid, keskkonnahoid,energeetika jt) elluviimist. Lisaks tuuakse välja, et stimuleeritakse nõudlust uute tehnoloogiatejärele (nt transport, energia, keskkond, tervishoid, haridus ja side). Seega on tervishoid teadus- jaarendustegevuses oluline valdkond, kuid ei saa välja tuua selle selget prioriteetsust. Samashinnatakse ka eelmist strateegiat (Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia2002–2006) ning tuuakse välja, et eelmises strateegias toodud eesmärke pole suudetud sellisesmahus saavutada, kuna pole tagatud loodetud rahastamist. Seetõttu on endiselt aktuaalsedjärgmised probleemid.• Ei ole käivitunud võtmevaldkondade (kasutajasõbralikud infoühiskonna tehnoloogiad,biomeditsiin, materjalitehnoloogiad) riiklikud programmid 7 ja oluliselt pole suurenenudriigi poolt finantseeritava magistri- ja doktoriõppe maht. Teadus- ja arendustegevuserahastamise korraldus ei soosi piisavalt rakendusuuringuid.• Praegune teaduskorraldus ja vananenud infrastruktuur ei motiveeri küllaldaselt andekaidnoori valima teadlaskarjääri ning jääma või tulema Eestisse. Seetõttu on Eesti teadlaste jainseneride arv osakaaluna tööjõust (2004. aastal 0,50%) väiksem Euroopa Liidukeskmisest (2003. aastal 0,54%) ja mitmekordselt väiksem Põhjamaade vastavast näitajast(2003. aastal Soome 1,62%, Rootsi 1,02%).• Eesti ettevõtete omavaheline koostöö on küll Euroopa Liidu keskmisega võrreldestihedam, ent võrdlemisi ühekülgne – koostööd tehakse peamiselt tarnijate ja pooltoodetetellijatega. Ülikoolide ja teadus- ja arendusasutustega tehakse peaaegu kaks ja pool kordavähem koostööd kui tarnijate või klientidega.7 Kuna 2010. aasta I kvartalist käivitus Eesti biotehnoloogia programm (BTP) (kinnitatud BTPjuhtkomitee 07.12.2009. a koosoleku otsusega), mis katab teatud ulatuses ka biomeditsiini, siis sellesvaldkonnas on toimunud vahepeal selge edasiminek.24