Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

uuringute näiteks on Euroopa Noorte Südameuuring, WHO Supre-MiSS (suitsiidiennetusja sekkumine), Diabimmune (1. tüüpi diabeedi põhjuste uuring) jt.Rahva tervisest tervikliku ülevaate saamiseks on vajalikud kõik nimetatud infoallikate tüübid.Valikuvea minimeerimiseks on parimad registritel põhinevad uuringud, mis aga ei hõlma üldjuhulkogu terviseseisundi hindamiseks vajalikku infot. Registrite põhjal saab üsna hästi hinnata näitekstervisekaotusega seotud kulusid (Lai et al 2009), vähilevimust ja ka -suremust (siiski on õiguslikkeja korralduslikke lahendamata probleeme: Aareleid, Mägi 2007; Rahu 2010; Rahu, McKee 2008)ning õnnetusjuhtumitest tingitud suremust (nt Tiikkaja et al 2009). Seevastu näiteks ülekaalulisuselevimust praeguste registrite põhjal hinnata ei saa. Üldlevinud ülekaalulisuse indikaatoriks onkehamassi indeks (BMI), mis arvutatakse pikkuse ja kaalu põhjal; kuigi kooli- ja lasteaialaste kaaluja pikkust mõõdavad regulaarselt perearst ja/või haridusasutuse tervishoiutöötaja, ei ole needandmed üleriigiliste registrite kaudu kättesaadavad. Ülekaalulisuse levimus on seega hinnatav kasküsitluste või tegelikke mõõtmisi sisaldavate uuringute abil. Kokkuvõtetes on enamasti kasutatudküsitluste andmeid (neid toimub regulaarselt ning valimid taotlevad esindavust populatsiooni võimingi selle olulise osa suhtes): näiteks „Snapshot 2009“ ja „European Nutrition and HealthReport 2009“ (ENHR 2009). See võib tähendada süstemaatilist hinnanguviga, mille suurust jaisegi suunda on keeruline hinnata (nt Rowland 1990). Siin on võimalik ja soovitav küsitlustelpõhinevat infot täiendada reaalsetel mõõtmistel põhinevate uuringutega (nt Pigeot et al 2009),muidu on oht, et ülevaade ja seetõttu ka poliitikasoovitused põhinevad vildakal (kallutatud)informatsioonil.Mitme olulise valdkonna infot kogutakse liiga harva: näiteks esindav toitumise andmestik, midakasutas allikana ENHR 2009, pärineb aastast 1997.Kokkuvõtlikud hinnangud tervisekäitumise (toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkohol)kohta pärinevad peaaegu eranditult küsitlustel (Snapshot 2009; ENHR 2009). Ka siin on vajaliktäiendada küsitlusi objektiivsete mõõtmistega, kuna enesekohased vastused ei ole alati tõepärased(Pietiläinen et al 2010: ülekaalulised annavad oma toitumise kohta moonutatud infot; Pärna et al2005: raseduse ajal varjatakse suitsetamist). Küsitluste teel on raske hinnata ka vaimse terviseprobleemide prevalentsi.2.6. Peamised järeldusedRahvastiku tervise puhul võib olulisemate suundumustena välja tuua järgmised aspektid: väiksem oodatav eluiga võrreldes teiste arenenud riikidega (eriti meeste seas); väiksem tervena elatud eluaastate arv võrreldes teiste arenenud riikidega; oluliselt suurem õnnetusjuhtumite arv võrreldes teiste arenenud riikidega.Selliste suundumuste peamisteks põhjusteks on elustiil ja tervisekäitumine (sh riskikäitumine); probleemid arstiabi kättesaadavusega; probleemid elu- ja töökeskkonnaga; probleemid taastusravi kvaliteediga.Peamisteks surmade ja haiguste põhjusteks on südame- ja veresoonkonnahaigused;22