Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

senisest süstemaatilisem uurimine ja tervishoiuökonoomika arendamine võimaldaks edendadatervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamist. Nii epidemioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalkultuuriliste,aga ka ökonomeetriliste uuringutulemuste parem kaasamine aitaks välja kujundadaEesti kontekstis paremini rakenduvaid ja efektiivsemaid ennetus-, diagnostika ja ravimeetmeid.Senisest mitmekülgsem diskussioon ja ekspertide kaasamine poliitiliste otsuste tegemisel lubakssenisest paremini hinnata rakendatud tervishoiuprogrammide tõhusust.Tervishoiu poliitiliste meetmete teadmistepõhisemaks muutmise eelduseks on tõhus teadus- jaarendustegevus. Veelgi enam tuleks panustada riiklikus tervishoiusüsteemis töötavate ametnikepidevasse täiendõppesse, et olla võimalikult operatiivselt kursis Eesti rahva tervise trendidega,uuenenud uurimistöö-, diagnostika- ja ravivõtetega. Ametnike parem teadlikkus Eesti tervishoiuväljakutsetest ja võimalustest aitaks kaasa asjatundlikemate poliitikate väljatöötamisele jatõhusamale ekspertide kaasamisele nende meetmete kujundamisel.Tervishoiusüsteemi nõrkade kohtade osas tõid paljud eksperdid välja ka haiglavõrgu ja selletakerdunud reformi, mis tuleks lõpule viia. Leiti, et suurimateks probleemideks on otsustamatus jasamuti rahastamise jätkusuutlikkuse puudumine. Intervjueeritute sõnul tuleks põhjalikumaltanalüüsida, millist haiglavõrku suudab Eesti üleval pidada. Teise suure probleemina märgiti ärataastusravi, sest ressurss, mis suunatakse taastusravisse on väga väike võrreldes aktiivraviga.Lisaks on antud sektoris suur omaosalus. Samas nähti olulisi probleeme ka aktiivravis, mis vajakstäiendavaid analüüse selle toimimise ja edukuse kohta. Probleemid haiglavõrgus mõjutavad kanoorem-arstide ja arst-residentide soovi minna vaid teatud haiglatesse, mis tekitab teistes haiglatespersonali puuduse.2.5. Terviseinfo kogumine ja analüüs EestisWHO Euroopa ministrite poolt vastu võetud Tallinna harta (2008) rõhutab rahvatervise kohtakäiva info kogumise ja analüüsi olulisust tervisesüsteemi toimimiseks. Tervisesüsteemi allmõeldakse siin kõigi ressursside jm kogumit, „mille esmane ülesanne on parandada, säilitada jataastada tervist“ (Tallinna harta 2008). See tähendab nii rahvastiku tervise käiva info regulaarset jasüstematiseeritud kogumist ja säilitamist (registrid, küsitlused, uuringud) kui ka sellest vähem võirohkem kokkuvõtlike analüütiliste ülevaadete koostamist. Viimase kümne aasta jooksul onilmunud kaks ülevaatlikumat käsitlust: „Estonia – Health system performance assessment, 2009Snapshot“ (Veillard et al 2010) ja „Eesti rahva tervis 1991-2000“ (Haldre et al 2001), milleteemastik kattub ainult osaliselt.Peamised terviseinfo allikad on järgmised.1. Riiklikud andmekogud (registrid), näiteks ravikindlustuse andmekogu, vähiregister jne.Nende andmekogude pidamine on sageli sätestatud seadusega ning need sisaldavad(eeldatavalt) infot kõigi juhtude kohta ehk on täielikud.2. Üleriigilised uuringud, mille põhieesmärgiks on ülevaate saamine rahvastiku tervisest:näiteks Eesti terviseuuring (Oja et al 2008), täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumiseuuring (Tekkel et al 2008), kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Aasvee et al 2009) jt.Need on enamasti küsitlusuuringud, mis seavad eesmärgiks representatiivse valimi ningülevaatlikkuse saavutamise, kuid vastamine/osalemine on vabatahtlik ning osalusmäärvõib seetõttu olla väga varieeruv.3. Muud uuringud, mida korraldavad ülikoolid ning teised teadus- ja arendusasutused.Nende eesmärgiks on enamasti mingi terviseprobleemi või sihtgrupi põhjalikum uurimine;oluliseks terviseinfo allikaks on eelkõige suuremad kohortuuringud, kus lisaks intervjuulevõi küsitlusele mõõdetakse terviseseisundit või viiakse läbi kliinilised intervjuud. Selliste21