Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
pikenemiseni ning kaasaegsete ravimite <strong>ja</strong> diagnostikameetodite võimaldamise piiramiseni. Jubapraegu on suurimad probleemid <strong>tervishoiu</strong>süsteemis pikad ootea<strong>ja</strong>d ning regionaalsed erinevusedteenuste kättesaadavuses (Habicht 2010). Seega tuleks mitmekesistada finantseerimise allikaid<strong>tervishoiu</strong>süsteemis, et suurendada rahalist jätkusuutlikkust ning vähendada omaosalust,parandamaks madalaima sissetulekuga isikute juurdepääsu eelkõige hambaravile, eriarstiabile <strong>ja</strong>hooldusravile. Kui hetkel hindab vaid veidi üle poole elanikkonnast <strong>tervishoiu</strong>teenustelejuurdepääsu „heaks“ või „pigem heaks“, siis riiklikus tervise arengukavas aastateks 2009-2020 onaastaks 2020 seatud eesmärgiks 68%.Viimastel aastatel on väga tõsiselt luubi alla võetud ka <strong>tervishoiu</strong>süsteemi üldise rahastamisejätkusuutlikkus, kuna ma<strong>ja</strong>nduskriisi tingimustes ning rahvastiku vananemise <strong>ja</strong> vähenemisetaustal on tervise valdkonna kulude katmine muutunud järjest keerulisemaks.Va<strong>ja</strong>likud muudatused Eesti <strong>tervishoiu</strong>süsteemi rahastamises (Thomson et al 2010):1) tervisevaldkonna avaliku sektori tulubaasi tuleb laiendada, et tagada tervisesüsteemisuutlikkus tulla praegu <strong>ja</strong> pikemas perspektiivis toime oma eesmärkide täitmisega;2) kulude kasvu oh<strong>ja</strong>miseks on va<strong>ja</strong> tõhustada tervisesüsteemi rahastamispoliitikat;3) paralleelselt tuleb tegutseda mõlemal suunal: luua piisav tulubaas ning tegelda kuludejuhtimisega.Kuna <strong>tervishoiu</strong>valdkonna üldise rahastamise problemaatika jääb antud uurimistöö fookusestväl<strong>ja</strong>, siis pikemalt sellel siinkohal ei peatuta.Muud võimalused <strong>tervishoiu</strong>süsteemi tulemuslikkust parandada kätkevad endas eeskätt kvaliteedi<strong>ja</strong> ohutuse täiustamist ning haigestumise vähendamist eelnevalt kirjeldatud riskitegurite (nagunegatiivne tervisekäitumine, füüsiline <strong>ja</strong> psüühiline keskkond) vähendamise kaudu. Nagu kaekspertintervjuudest nähtub, peetakse rahvatervise <strong>ja</strong> tervisedendamise meetmeid kliinilisestmeditsiinist kulutõhusamateks. Samas ei saa eelnev süsteem toimida kliiniline meditsiini abita,eeskätt akuutsete juhtude ärahoidmisel <strong>ja</strong> diagnostikal ning krooniliste haiguste ravil <strong>ja</strong> hooldusel.Tervishoiusüsteemi nõrkuseks peetakse muuhulgas hooldusravi teenuste ebapiisavat rahastamist<strong>ja</strong> nõrka toimimist. Arvestada tuleb ka sellega, et ma<strong>ja</strong>nduslangus võib põhjustada rohkem stressi<strong>ja</strong> sellega seotud haiguseid ning süvendada teatud elanikkonna gruppide seas negatiivsettervisekäitumist. Lisaks on teada, et järjest suurenev HIV-positiivsete hulk nõuab üha suurematressurssi <strong>tervishoiu</strong>süsteemilt. Selliste mõjude arvestamine ning kulutõhususe hindamine onoluline ka <strong>teadus</strong>- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> juures.Lisaks aitaks <strong>tervishoiu</strong>süsteemi efektiivsemaks muutmisel kaasa erinevate uurimistulemusteintegreeritud rakendamine. Ühelt poolt hõlmab see kaasaegsete vahendite ning meetoditerakendamist ravis <strong>ja</strong> diagnostikas, kusjuures oluline oleks ka ravijuhendite täiustamine <strong>ja</strong>kohandamine, nt Eestis hästi arenenud kõrgtehnoloogiliste molekulaartasandi diagnostikavõteterakendamine kliinilistes uuringutes <strong>ja</strong> ravis. Teisalt on <strong>tervishoiu</strong>süsteemi efektiivsemaksmuutmise seisukohalt tähtis ka rahvatervise meetmete senisest parem tundma õppimine <strong>ja</strong>rakendamine.Tervishoiusüsteemi võimaldaks efektiivsemaks muuta ka süsteemi efektiivsuse pidev hindamine.Siinjuures on va<strong>ja</strong>lik <strong>tervishoiu</strong>süsteemi puudutavate andmete kättesaadavus uurimistööks.Näiteks haiglasüsteemi kuluefektiivsuse tõstmiseks on oluline, et andmed oleksid avalikud <strong>ja</strong>asutuste vahel võrreldavad. Ekspertide hinnangul aitaks haiglate tegevuse <strong>ja</strong> tulemuste paremläbipaistvus (nt ravi tulemuslikkuse osas) kaasa haiglate avalikule konkurentsile, mis survestaksraviasutusi võtmaks ette tegevusi osutatavate teenuste kvaliteedi <strong>ja</strong> tõhususe tõstmiseks ningparimate praktikate levitamiseks asutuste vahel.Üheks oluliseks meetmeks <strong>tervishoiu</strong>süsteemi tõhususe tõstmisel peetakse ka olemasolevauurimistöö senisest efektiivsemat rakendamist poliitiliste valikute tegemisel. Tervishoiuteenuste20
Change language