Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

2.4. Eesti tervishoiusüsteemEesti tervishoiusüsteemi tõhusus ja kulutõhusus on hea ning on aasta-aastalt suurenenud. Selliselejäreldusele on jõudnud sõltumatud rahvusvahelised uuringud, nagu Euroopa tervishoiuteenustetarbijaindeks (Euro Health Consumer Index, EHCI), mille hinnangul oli Eesti 2007. aastal tehtudkulutuste ja saadava tervisekasu poolest Euroopa Liidu parimate seas (Health ConsumerPowehouse 2007). Teisalt viitab sellele ka ambulatoorse ravi osakaalu suurenemine japerearstisüsteemi jätkuv areng, mis on aidanud ka haiglaravi efektiivsemaks muuta (vt tabel 3).Samuti ilmneb, et haiglaravi kestus on aastate jooksul kahanenud. Pikima keskmise haiglaravilviibitud ajaga on täiskasvanute hulgas jätkuvalt psüühika- ja käitumishäirete ningnakkushaigustega patsiendid. Laste hulgas on pikim ravikestus samuti psüühika- ja käitumishäiretekorral, millele järgnevad sünniperioodis tekkivad seisundid. Täiskasvanutel on peamiseksstatsionaarse ravi põhjuseks vereringeelundite haigused ja lastel hingamiselundite haigused.Tabel 3. Raviteenuste tarbimine (Allikas: Statistikaamet).Arsti ambulatoorsedvastuvõtud, tuhatArsti ambulatoorsedvastuvõtud elaniku kohtaaastas*Hospitaliseeritud haigeidaastas, tuhatHospitaliseeritud haigeid 1000elaniku kohtaKeskmiselt voodipäevi haigekohta statsionaaris2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 20088 151 8 013 7 955 8 112 8 303 8 409 8 496 8 766 8 6596 5,9 5,9 6 6,2 6,2 6,3 6,5 6,5279 269 260 260 259 247 253 254 255204,1 197 191,2 192,2 191,8 183,1 188,2 189,1 190,19,2 8,7 8,4 8,2 8 7,9 7,8 8 7,9Hambaarsti vastuvõtud, tuhat 1 891 1 826 1 726 1 631 1 658 1 634 1 679 1 620 1 610Hambaarsti vastuvõtud elanikukohta aastas1,4 1,3 1,3 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2Märkus: Alates 2001. aastast on statistikaga hõlmatud Keskvangla haigla. 2005. aastal korrigeerisSotsiaalministeerium ravivoodite kasutamise näitajate arvutamise metoodikat.Tervishoiu kulutustest moodustavad suurima osa raviteenused (2008. aastal 51%), millelejärgnevad järjest kasvavad kulutused meditsiinitoodetele (2008. aastal 24%).Tervishoiuvaldkonna peamiseks rahastajaks on Eesti Haigekassa. Eesti tervisesüsteemirahastatakse umbkaudu 2/3 ulatuses palgalt makstavast sotsiaalmaksust, ligi kümnendik rahasttuleb mujalt riigieelarvest ja pisut alla veerandi patsientide omaosalustest (Thomson et al 2010).Olulise osa moodustab ka omaosalus, mis on järjest suurenenud ning tekitab ebavõrdsust ja piirabteenuste kättesaadavust (Habicht 2010).Sisemajanduse koguprodukti järsk langus ja töötuse suurenemine on põhjustanud sotsiaalmaksulaekumise vähenemise ja sellega koos ka ravikindlustuse rahastamisvõimaluste kokkutõmbumise.Koos jätkuva rahvastiku vananemisega (mis põhjustab nõudluse kasvu tervishoiuteenuste järele,samas väheneb sotsiaalmaksu laekumine) viib see pikemas perspektiivis tõsistefinantsprobleemideni (Thomson et al 2010). Kui lühiajaliselt on võimalik puudujääk katta EestiHaigekassa reservide arvelt, siis pikemas perspektiivis ei ole see võimalik, mistõttu rahastamisevähendamine võib viia raviteenuste kättesaadavuse halvenemiseni, eelkõige ravijärjekordade19