Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

vereringeelundite haigustest moodustavad südame-isheemiatõbi ja peaajuveresoonkonna haigused70%. Südame-isheemiatõve puhul on piirkonna keskmisest suurem suremus tingitud peamiseltalkoholi liigtarvitamisest, stressist ja sotsiaalse toetuse puudumisest, mida raskendab majanduslikja sotsiaalne kriis. Sama olukord on levinud Eestiski. Peaajuveresoonkonna puhul on kõrgemasuremuse puhul määravaks teguriks ka ligipääs tervishoiuteenustele.Kuigi hingetoru-, bronhi- ja kopsuvähi suremus on Euroopas viimase 20 aasta jooksul langenudligi 25%, on samas Euroopa Liidu riikides väga oluliselt ehk 40-50% suurenenud naiste kopsuvähisuremus.Käärsoolevähi suremus on Euroopa regioonis küll langenud (vanusegrupis 25-64 on langus olnud12% viimase 20 aastaga), kuid nn vanades EL-i riikides (EL12) on suremuse langus peatunudning meeste hulgas isegi tõusnud. Euroopa Terviseraporti analüüsi järgi on kirjeldatudstagnatsioon peamiselt tingitud ebatervislikust toitumisest ja elustiilist ning vähemal määral kaebapiisavast ligipääsust tervishoiuteenustele (European Health Report 2009).Euroopas on rinnavähi suremus langenud 20 aastaga 15% hoolimata sellest, et SRÜ (SõltumatuteRiikide Ühendus 6 ) maades on samal ajal toimunud kümneprotsendine tõus (viimane tulenebtervishoiuteenuste, nii diagnoosi kui ravi, ebapiisavast kvaliteedist). Emakakaelavähi suremus onpiirkonnas kõrge, kuigi see on viimase 20 aastaga langenud (va taas SRÜ riikides, kus vastupidinetendents on tingitud puudulikust ennetusest ning probleemidest diagnoosi ja ravikättesaadavusega). Sarnased on probleemid ka Eestis.Diabeet on terves Euroopas oluline välditav surmapõhjus ning suremuskordajad sõltuvad oluliseltvanusest ja on üle 65-aastastel oluliselt kõrgemad kui noorematel ning meestel kõrgemad kuinaistel. Suremus erinevatesse haigustesse on regiooniti ebavõrdne, mis näitab eelkõigesotsiaalmajanduslike tegurite rolli, kuid osaliselt ka rahvastiku struktuuri erinevusi (nt vanuselinejaotus).Nii regioonide kui ka piirkondade vahel on märkimisväärsed erinevused haiguskoormuses. Kuinäiteks maailma haiguskoormusest moodustavad mittenakkushaigused 48% ja nakkushaigused40%, siis Euroopas on mittenakkushaiguste osakaal 77%, õnnetusjuhtumeid ja väliseidsurmapõhjusi on 13% ning nakkushaigusi ainult 10%.Väga tähtis on vaadelda ka haigusi, mis vähendavad tervena elatud aastate arvu. Ilmneb, etneuroloogilised ja psühhiaatrilised häired, mis põhjustavad surmadest ainult 3%, tingivad samas19% tervena elatud aastate kaost, jäädes alla vaid südameveresoonkonna haigustele (23%).Võttes aluseks praegused trendid, prognoosib WHO, et aastaks 2030 suureneb mittenakkushaigusteosa kaotatud eluaastates 84%-ni – eelkõige tõuseb neuroloogiliste ja psühhiaatrilistehäirete ning pahaloomuliste kasvajate roll, südameveresoonkonna haiguste osakaal jääb prognoosijärgi samaks. Keskmise ja madala sissetulekuga maades prognoositakse vigastuste jaõnnetusjuhtumite tähtsuse vähenemist 16%-lt 10%-le.Kokkuvõttes saab öelda, et kümnest peamisest surmapõhjusest kaheksa, moodustades ligi 40%haiguskoormusest, on välditavad ning seostuvad peamiselt kolme riskiteguriga: suitsetamine,alkoholi kuritarvitamine ja transport. Samuti on oluline roll toitumisel ja kehalisel aktiivsusel.Nende tegurite kontroll võiks haiguskoormust märgatavalt vähendada. Näiteks Poola puhul ontäheldatav suitsetamise vähenemisega seotud oodatava eluea tõus (McKee et al 2004).6 SRÜ liikmeteks on Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Venemaa,Tadžikistan ja Usbekistan, assotsieerunud liikmeteks on Ukraina ja Türkmenistan.18