Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

saamaks selgemat ülevaadet, milliste haiguste ravisse tuleks kõige enam ressursse panustada jakeda ravida.Puuduvad ka haiguste erinevate põhjuste uuringud, mis annaksid kõige kohasemat infot sellekohta, millised on kuluefektiivsemad tervishoiu etapid: kas raha ja ekspertteadmisi oleksmõistlikum suunata ennetamisse või ravisse. See aitaks vältida selliseid olukordi, mis on toimunudnäiteks viljatusravis, kus riik hakkas väga oluliselt panustama ravisse, olles aga eelnevalt jätnudanalüüsimata panustatava ressursi vajaliku suuruse ja efektiivseima kasutuse. Analoogilise näiteebaotstarbeka käitumise kohta võib tuua ka hiljutise gripiepideemiateks valmistumise puhul.Lähtuvalt pigem avalikkuse ja riigiüleste organisatsioonide survest kui tõenduspõhistestekspertarvamustest, tehakse riiklikul tasandil liiga rutakaid otsuseid ja võetakse etteebaproportsionaalselt suurte kulutustega seotud poliitikameetmeid.Intervjuudest tuli välja, et väheste tehtud epidemioloogiliste uuringute juures on tihti probleemiksnende killustatus ja väiksus. Tervishoiuprobleemide põhjuste analüüs peaks olema tunduvaltkomplekssem kui see senini on olnud. Killustatuse vältimise eelduseks on koostöö nii erivaldkondade kui eri mõjureid uurivate teadlaste vahel. Näiteks on uurimata tegurid, mis reaalseltpõhjustavad noorte meeste kõrget suremust õnnetuste tagajärjel. Riskikäitumise põhjuseid tulebotsida nii indiviidi tasandi psühholoogilistest ja kognitiivsetest protsessidest kui kasotsiaalkultuurilistest tagamaadest. See problemaatika viitab psühholoogiliste, sotsioloogiliste agaka meediauuringute integreerimise vajalikkusele epidemioloogiliste uuringutega.Samamoodi on oluline erinevate keskkonnategurite koosmõjude integreeritud uurimine. Näiteks,samaaegselt toiduga mõjuvad meile õhus ja vees olevad mikrokomponendid, mis koostoimestekitavad pikas perspektiivis tervisemõjusid. Kirjeldatud koostoimete uurimine ja nende ajalisemuutumise jälgimine on aga Eestis jäänud tagaplaanile. Selliseid kontekstikeskseid teadmisi, miskätkeksid üheltpoolt nii sotsiaalmajanduslikest ja elustiililistest teguritest lähtuvaidtarbimisharjumusi, aga ka kohaliku toidu, vee ja õhu mikrokomponentide struktuuri, ei olevõimalik ega ka mõttekas välisekspertidelt sisse osta. Toitumisteadustes peab olema Eestis olemasekspertiis ja kohalikke olusid peegeldav epidemioloogiline teave. Sellise ekspertiisitasemesaavutamiseks on jällegi oluline eri uurimisgruppide koostöö.Tänase tervishoiu valupunktide hindamise nõrkuskohaks on ka olemasolevate uusimatetehnoloogiate vähene rakendamine haiguste diagnoosimisel. Praegust haiguste võimalikult varastdiagnostikat ja kulgemise jälgimist toetaks diagnostilise aparatuuri ja infotehnoloogilistelahenduste parem seondamine. E-tervisesüsteemi arendamine aitaks kaasa erinevate võimalikepõhjuslike tegurite jälgimisele näiteks vähi tekkel ja arengus. Molekulaaruuringute integreeriminekliinilise meditsiini töösse aitaks avastada ja jälgida muutusi näiteks kõrge vähiriskiga patsiendiorganismis. Sel viisil oleks võimalik ära hoida raskete haiguste nagu kasvajate tekkimist ja levikut.Geneetiliste uuringute rakendamine aitaks kaasa indiviidi kui terviku tervise jälgimisele. See lubabparemini prognoosida haiguskulgu ning tõhustada ravi.2.3. Haiguskoormus EuroopasEt paremini Eesti situatsiooni hinnata, tuuakse järgnevalt välja ka olukord Euroopa regioonistervikuna. Euroopas on levinumateks surmapõhjusteks vereringeelundite haigused, õnnetusjuhtumidvõi vigastused ja mürgitused, hingamiselundite haigused, vähk ning nakkushaigused,millest 50% moodustab tuberkuloos (European Health Report 2009). Teadus- jaarendusvaldkondadel, mis tegelevad mainitud probleemide lahendamise või leevendamisega, oneurooplaste tervise olukorrale ka kõige otsesem ja olulisem mõju.Siinkohal on eeskätt oluline vaadelda välditava suremuse peamisi põhjuseid, kuna WHOhinnangul on see Euroopas tõsiseks probleemiks (European Health Report 2009). Näiteks17