Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

ilmneb, et väga suur mõju on muuhulgas sotsiaalmajanduslikel teguritel. Näiteks on uuringudnäidanud, et väikelaste vigastussurmade tõenäosus on põhiharidusega emade puhul suuremvõrreldes kesk-või kõrgharidusega emadega (Tiikkaja et al 2009).Seni tagaplaanil olnud haigusrühmadest tõusevad Eestis üha enam esiplaanile vaimse tervisehäired, psühhiaatrilised haigused ning nakkushaigused, viimased eelkõige HIV/AIDSi jatuberkuloosi juhtude sagenemise tõttu. Eriti kiiret tervisekaotuse suurenemist on seostatud HIViga,mille nakatumises on Eesti EL-i riikide seas esimesel kohal. Sarnaselt kõigi teiste olulisematehaigusrühmadega on ka vaimse tervise seisundite ja HIV-nakkuse tekkes oluline roll inimesteriskikäitumisel, mille näiteks võib tuua alkoholi tugeva seose depressiooni ja enesetappudega ningnarkomaania ja turvamata seksi seose HIV-levikuga. Vaimse tervise osas on Eestis suurenenudjust keskkonnast ja riskikäitumisest tingitud probleemid – psühhoaktiivsete ainete tarvitamisesttingitud psüühika- ja käitumishäired, stress ja meeleoluhäired. Kuigi vaimse tervise häiretesttingitud haiguskoormus ei ole Eestis veel oluline, on see ennustatavalt tõusuteel, sest arenenudmaades on see väliskulud ühiskonnale 3-4% SKPst ning psüühikahäired moodustavad Euroopashaiguste tõttu kaotatud eluaastatest tervelt 43% (Gabriel, Liimatainen 2000; Amos 2009).Üldiselt on Eestis alkoholi liigtarvitajate arv väga kõrge ning suureneb ülekaaluliste isikute hulkrahvastikus, mis viitab negatiivsele tervisekäitumisele. Siiski on viiteid ka tervist ohustavakäitumise vähenemisele, näiteks õnnetusjuhtumitest ja enesetappudest tingitud surmajuhtumitehulk on vähenenud. Samas veelgi efektiivsemate tervisedenduslike meetodite edendamise abiloleks tõenäoliselt võimalik Eesti rahvastiku terviseseisundit oluliselt parandada. Teisalt on siianitäpselt hindamata, kui suur on erinevate negatiivsete käitumuslike faktorite roll tervisekao tekkel.Keskkonnast tulenevate faktorite korral on tervisekadu hinnatud täpsemalt vaid õhusaaste puhul.Näiteks tervisemõju hinnang viies suuremas Eesti linnas on näidanud 462 peente osakeste pooltpõhjustatavat võimalikku varajase surma juhtu 650 tuhande elaniku kohta (Orru et al 2010).Üldiselt on teada, et ligi neljandik rahvastiku tervisekaotusest on otseselt või kaudselt seotud elu-,töö ja õpikeskkonnast tulenevate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste, sotsiaalsete japsühhosotsiaalsete ohuteguritega ning mõju tervisele ilmneb sageli alles aastate pärast (Mathers etal 2008). Eelkõige mõjutavad keskkonnategurid riskigruppe nagu lapsed, vanurid ning kroonilisehaigusega isikud, kes on kõige vastuvõtlikumad.Teiste keskkonnafaktorite tervisemõjudest on Eestis põhjalikumalt uuritud veel joogiveegaterviseriske. Kasutatava põhjavee looduslikest omadustest tingituna on mitmetes Eesti piirkondadesprobleeme joogivee kvaliteediga, eelkõige seoses kõrge radionukliidide, fluori ja rauasisaldusega joogivees (Indermitte 2010). Kuigi joogivee kvaliteeti reguleerib läbi Eesti määrusteEL Joogivee Direktiiv, on probleeme selle rakendamisega ning seega ei ole Eesti elanikud kaitstudterviseohtude eest (Orru 2010). Sama tendents ilmneb ka teiste ohutegurite puhul. Kuigi kohation terviseriske hinnatud, ei ole tegemist süstemaatilise tegevusega ning sellele ei ole järgnenudkulutõhususe analüüse parimate keskkonnatervisealaste sekkumiste valikuks. Eestis 2006. aastalläbi viidud terviseuuringus nimetas tema elukeskkonnas esineva häiriva tegurina halba joogivett13%, müra 17%, õhusaastet 13% ja mõnda muud tegurit 13% küsitletutest (Matsi, Oja 2009).Probleeme on ka tööõnnetuste ja kutsehaigustega, mis omakorda toovad kaasa tööaja kaotuse jatöövõimetuse suurenemise. Ülal käsitletud aspektidel on aga otsene negatiivne mõju niiühiskonnale kui ka majandusele läbi varase suremuse ja (krooniliste) haigestumiste, miskoormavad nii tervishoiusüsteemi kui toovad kaasa ühiskonnale saamata jäänud tulu.Intervjuudes ekspertidega ilmnes, et tulevikusihtide seadmiseks on oluline analüüsida sellistetrendide põhjuseid. Põhjalik ja mitmekülgne uurimistöö looks usaldusväärse aluse riikliketervishoiupoliitiliste prioriteetide seadmiseks. Tänased poliitikad põhinevad üsna lünklikeluuringutel, kusjuures paljudes olulistes valdkondades pole üldse uuringuid tehtud. Ekspertidemeelest oleks ülimalt vajalik enam tähelepanu pöörata epidemioloogilistele jm uuringutele,16