Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kõik kolm peamistpõhjust – südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused – on oluliselt mõjutatavad niitervisekäitumise kui keskkonnategurite poolt. Johtuvalt nendest ning teistest faktoritest on Eestisuremuskordajad võrreldes EL-i keskmiste näitajatega märgatavalt suuremad. Näiteksvereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 2-3 korda, välispõhjustest tingitudsurmade arv aga lausa 3-4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastavaid näitajaid (Eurostat 2010).Suurimat haiguskoormust põhjustava haigusrühma – südame-veresoonkonnahaiguste –kujunemisel on seos nii inimese tervisekäitumise (toitumine, alkoholi tarvitamine, suitsetamine jakehaline aktiivsus) kui ka keskkonnafaktoritega (õhusaaste, müra). Võrreldes Lääne-Euroopa jaPõhjamaadega on südame-veresoonkonnahaiguste puhul Eesti eripäraks just neisse haigustessejäämine ja suremine suhteliselt noores eas. Samadele tendentsidele ka teiste haigusrühmade puhulviitab tõsiasi, et enam kui pool kogu rahvastiku haiguskoormusest langeb Eestis tööeas inimeste(vanuses 20-64 eluaastat) arvele.Käitumuslikest riskifaktoritest avaldavad rahvastiku haiguskoormusele kõige suuremat mõju (Laiet al 2005)1) suitsetamine,2) vähene kehaline aktiivsus,3) alkoholi tarbimine,4) ülekaal,5) juur- ja puuviljade vähene tarbimine.Nagu juba eelnevalt kirjeldatud, on kasvajad tervisekaotuse põhjusena südameveresoonkonnahaigustejärel teisel kohal. Eesti probleemiks on elanikkonna suhteliselt sagehaigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja suhteliselt suur vähisuremus.Tuginedes nüüdisaegsetele teadmistele pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjustest ja ennetusest,oleks võimalik vältida ligi 40% uutest vähijuhtudest (Vähistrateegia 2007-2015). Sellise tulemusesaavutamisel on oluline roll nii kirjeldatud tervisekäitumuslikel valikutel kui ka keskkonnasaastatusel, eriti seoses rahvastiku vananemise kui vähki haigestumist suurendava teguriga.Perioodil 2000-2008 olid südame isheemiatõbi, peaajuveresoonte haigused ja kopsupahaloomulised kasvajad kolm peamist välditavat surmapõhjust Eestis, moodustades kokku54,5% kogu vaadeldud perioodi välditavast suremusest (Köhler 2010). Vaadeldud perioodijooksul toimusid välditavates surmapõhjustes olulised muudatused – kasvas kõrgvererõhkhaigusteja maksatsirroosi osatähtsus ning langes peaajuveresoonte haiguste, südame isheemiatõve,kopsupõletiku ja tuberkuloosi roll. Kokkuvõttes langes aastatel 2000-2008 välditav suremusrohkem kui kogu suremus (Köhler 2010), mis tähendab, et riiklikel rahvatervise-alastelsekkumistel on olnud positiivne mõju. Samas välditava suremuse ravitav osa langes kiiremini selleennetatavast osast (Köhler 2010), mis näitab, et veelgi enam vahendeid tuleks suunata ennetusse.Vigastuste roll üldises haigestumises on erinevalt kahest eelmainitud haigusrühmast vähenenud,kuid selle põhjustatava haiguskoormuse järgi on tegemist siiski tähtsuselt kolmandahaigusrühmaga. Sama kinnitab ka vigastussurmade arvu võrdlus EL-i keskmisega – Eestivälditavate vigastussurmade arv on EL keskmisest üle nelja korra suurem, kusjuuresebaproportsionaalselt palju vigastusi esineb laste, noorte ja tööealiste inimeste seas.Problemaatiline on eelkõige meeste suremus välispõhjuste tagajärjel – ligi 4 korda rohkem kuinaised, sh on see ülekaalus nii õnnetusjuhtumite kui ka enesetappude osas.Samuti on väikelaste suremus vigastuste tõttu väga suur, vanuses 0-4 aastat on vigastustesttingitud suremus Eestis nii poistel kui tüdrukutel umbes 10 korda suurem kui Rootsis. Kõigistsurmajuhtumitest esimesel eluaastal (jättes välja postneonataalse perioodi ehk esimesed 27 päeva)moodustavad vigastustest tingitud surmad 17,9%, 1-2-aastaste laste puhul aga 41,3%. Lisaks15