Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav ...

2. Ülevaade rahvastiku tervise olukorrast2.1. Rahvastiku tervis EestisEuroopa Komisjoni (2009) hinnangul kasvab 2050. aastaks 65-aastaste ja vanemate inimeste arvELis 70% ning üle 80-aastaste arv 170%. See toob riikide tervishoiusüsteemidele kaasa olulisedväljakutsed: tuleb rahuldada suurem nõudlus tervishoiuteenuste järele 2 ning kohandadatervishoiusüsteeme vastavalt vananeva elanikkonna vajadustele, säilitades need jätkusuutlikenaväiksema töötajate arvuga ühiskonnas.Seega muutub järgnevatel dekaadidel Euroopas võtmeprobleemiks kodanike tervisliku ja aktiivsevananemise edendamine. Rohkem hea tervise juures elatud aastaid tähendab paremat elukvaliteeti,suuremat iseseisvust ja kõrgemat tööturu aktiivsust, vähendades survet tervishoiu- jasotsiaalkindlustussüsteemidele. Kõik see avaldaks lõppkokkuvõttes positiivset mõju Euroopamajandusele.Kuigi erinevate meetmete tulemusena on Eesti elanike tervis viimastel aastatel paranenud, tervisesüsteemmuutunud efektiivsemaks ning tervishoiuteenuste tase tõusnud, esineb veel väga paljuprobleeme, millele tuleks jätkuvalt tähelepanu pöörata ja vahendeid suunata.Aastaks 2020 on vastavalt rahvastiku tervise arengukavale (2008) seatud eesmärgiks Eestis naistepuhul saavutada oodatav eluiga 84 aastat (sellest tervena elatud 65) ning meeste puhul 75 aastat(sellest tervena elatud 60). Eeldatav eluiga sünnihetkel oli Eestis 2008. aastal 74,1 aastat ning seeon kümne aastaga kasvanud 3,5 aastat (vt tabel 1, joonis 1). Oodatava eluea kasvu taga on eeskättvähenenud suremus (eelkõige vigastustesse, kuid ka südame-veresoonkonna haigustesse) kõigielanikkonna rühmade, eriti aga noorte seas. Samas on oluliseks probleemiks erinevate rahvastikurühmadevaheline ebavõrdsus, mis aeglustab Euroopa Liidu (EL) keskmise taseme saavutamist.2008. aastal oli meeste eeldatav eluiga 11 aastat lühem kui naistel ning erinevus on viimaselkümnel aastal püsinud samal tasemel. Peamiseks põhjuseks on siin eeskätt vigastussurmade vägasuur osakaal meeste hulgas. Samuti lisanduvad soolistele eluea erinevustele haridusest ja muudestteguritest tingitud erinevused 3 .Tabel 1. Oodatav eluiga sünnihetkel (allikas: Statistikaamet).2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Mehed ja naised kokku 70,6 70,4 71,0 71,6 72,0 72,8 73,0 73,0 74,1Mehed 65,1 64,6 65,1 66,0 66,3 67,3 67,4 67,1 68,6Naised 76,0 76,2 77,0 76,9 77,8 78,1 78,5 78,7 79,2Madalast oodatavast elueast on veelgi suuremaks probleemiks asjaolu, et tervena elatud eluaastatearv on Eestis madal (vt joonis 1) – meeste puhul on see peaaegu EL-i madalaim. See tähendab, etEesti inimesed jäävad varakult krooniliselt haigeks, mis oluliselt halvendab nende elukvaliteeti,olles suureks koormuseks tervele tervishoiusüsteemile.2 Üldiselt suureneb koos eluea pikenemisega rahvastikus krooniliste haiguste põdejate hulk ja haigus piirabneist ligi 90% igapäevategevusi (Rahvastiku tervise ... 2008).3 Samas on haridusaastate arv, mis on üheks tervisedeterminantidest, Eestis kasvanud ning on hetkel isegikõrgem EL-i keskmisest.10