Siit - Keskkonnaamet

Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealakaitsekorralduskava2011-2020koostaja: Mart Reimann

SISUKORDSISUKORD......................................................................................................................................21. ÕIGUSLIK ALUS, KAITSEALA KUJUNEMINE LUGU .......................................................71.1. Kaitse-eesmärk ja kaitsekord....................................................................................................82.1. Üldiseloomustus.................................................................................................................172.6. Huvigrupid.........................................................................................................................253.2. Elupaigad...........................................................................................................................346.1.2. Niiduelupaikade hooldustööd ja hooldustööde tingimused...................................456.1.3. Puhkemajanduslikud tööd......................................................................................48KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................61LISAD............................................................................................................................................6264Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020

Vastavalt Looduskaitseseaduse (RT I 2007, 25, 131; 2009, 53, 359) §-le 25 onkaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise kaitse korraldamise aluseks ning sisaldab:• Kaitstavat ala mõjutavaid olulisi keskkonnategureid ja nende mõju sellele;• Kaitse-eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tööde eelisjärjestatud plaani koostööde ajakava ning mahtu hinnangutega;• Kava elluviimise eelarvet.Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskavakinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.Käesoleva Põhja Kõrvemaa looduskaitsealakaitsekorralduskava (edaspidi KKK või kava) eesmärk on:(edaspidi kaitseala või Põhja Kõrvemaa)Anda ülevaade kaitstavast alast - selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest, rahvusvaheliseststaatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust seirest;Analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga eesmärgiks oleva liigi, elupaiga vm väärtuseseisundile;Arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduseoodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;Anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest tegevustest, kirjeldada kaitseks vajalikkemeetmeid koos oodatavate tulemustega;Määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorraldusliketegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruvamaksumusega;Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 3

Luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskavakoostamise juhendist.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 4

1. SISSEJUHATUSKäesolev kaitsekorralduskava on koostatud Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala loodusväärtuste jaliigilise mitmekesisuse optimaalse kaitse planeerimise eesmärgil. Käesolev kava on kaitsealalkavandatavate tegevuste eelisjärjestamise ja finantseerimise aluseks. Kava koostamisel onaluseks võetud ala seisund, kaitseväärtused, kehtiv kaitse-eeskiri, looduskaitseseadus jt. riiklikudõigusaktid. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2011–2020. Kava koostamisel lähtuti olemasolevast kirjandusest, kaitsealal varasematel aastatelläbiviidud uuringute käigus kogutud andmetest ning kaitsekorralduskava koostamise käigusläbiviidud välitöödel kogutud andmetest.Kaitsekorralduskavas antakse lühiülevaade kaitseala kujunemisest, ala loodusest ning ajaloost,maakasutusest, senisest inimtegevusest alal ning kehtestatud õigusaktidest. Tuuakse väljakaitstavad loodusväärtused. Kuna kaitseala kuulub NATURA võrgustiku koosseisu, siis onelupaikade kirjeldamisel lähtutud NATURA 2000 võrgustikule seatud tingimustest ja kirjeldatudloodusdirektiivi lisasse kuuluvaid elupaigatüüpe, mille esinemine kaitsealal on tuvastatud,tuginedes olemasolevatele uuringmaterjalidele ning keskkonnnainfo avalikus andmebaasisolevale teabele. Käesolevas töös püütakse analüüsida kaitseala kaitseväärtusi mõjutavaidtegureid ja tuua välja vajalikud meetmeid kaitse tagamiseks. Kaitsekorralduskava sisaldabkokkuvõtlikke tabeleid maastikukaitseala kaitseväärtustest ja planeeritavatest tegevustest.Kaitsekorralduskava koostamisel arvestati RMK, maaomanike, jt huvigruppide arvamuse jaettepanekutega ning on tutvustaud kava ka kohalikele omavalitsustele ning neile huvigruppidele,kelle olemasolu kaitsekorralduskava koostajal õnnestus kava koostamise ja sellele järgnenudkava avalikustamise raames välja selgitada.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava on koostanud TLÜ Terviseteaduste jaSpordi Instituudi rekreatsiooniteaduste osakonna juhataja ning lektor Mart Reimann (Mscgeograafia). Kaitsekorralduskava koostamisel abiks olnud välitööde andmed ja inventuurid onteostatud Keskkonnaameti (ja varasemalt, aastatel 2006-2009 Riikliku Looduskaitsekeskuse)Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 5

tellimusel. Kava koostamisel on nõuandeid ja soovitusi andnud Keskkonnameti HJR-regioonilooduskaitsega seotud spetsialistid, Mihkel Schasmin ja Jaanus Käärma RMK-st, Nahejahipiirkonna juhataja Mati Talvik, jpt.Esilehel kasutatud fotol on Jussi nõmm ning pildi autoriks on Tiina Napp.Kava koostaja tänab kõiki dokumendi valmimisele kaasa aidanud inimesi.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 6

1. ÕIGUSLIK ALUS, KAITSEALA KUJUNEMINE LUGUPeale Nõukogude armee lahkumist Eestist vabanesid suured territooriumid mis olidaastakümneid olnud tavainimestele suletud. Tõsi, võõrarmee jättis palju endast mahasõjamängude tagajärjel songermaaks muutunud alasid, kuid valdav osa suletud territooriumitestjäid armee poolt suures osas puutumatuks. Paljudel juhtudel said neil inimasustuseta aladelaastakümnete jooksul kujuneda looduskooslused praktiliselt inimmõjudeta. Paradoksaalselkombel on Nõukogude armee olnud väga oluline organisatsioon meie looduse kaitsmisel.Seetõttu hakati looma polügoonidele kaitsealasid. Nii sai Dubrovski polügoonist Alam – Pedjalooduskaitseala, Naissaare rangelt militariseeritud piirkonnast sai Naissaare looduspark.29.oktoobri 1991. aasta Harju Maavalitsuse määrusega nr 189 “Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealamoodustamine” moodustati endisele NSVL Kaitseministeeriumile kuulunud Primorski ja Pavlovinimeliste metskondadele (lühidalt väljendudes Aegviidu-Tapa polügoon) kuulunudterritooriumile Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (edaspidi kaitseala).Seoses kaitstavate loodusobjektide seaduse vastuvõtmisega kaasnes vajadus kohendada kaitsealasenist kaitsekorda. Peale mõningaid välispiiride ja kaitsekorra ümberkorraldusi kinnitati26.augustil 1997 aastal Vabariigi Valitsuse määrus nr 163, millega Põhja-Kõrvemaa nimetatiümber maastikukaitsealaks (pindalaga 12 961 ha).Vabariigi Valitsuse 09. mai 2007. aasta määrusega nr 137 muudeti kaitseala taaslooduskaitsealaks. Kui tavaliselt seavad loodavale kaitsealale eeltingimusi senine maakasutus jahaldussuhted, siis selles mõttes olid need alad kui valged lehed: hoonestuseta, elaniketa, kehvasseisus teedevõrguga. Samuti oli nende alade loodust vähe uuritud.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 7

1.1. KAITSE-EESMÄRK JA KAITSEKORDKaitseala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kemba, Koitjärve, Liiapeksi, Pala, Sigula, Suru,Tõreska ja Valgejõe külas ning Anija vallas Pillapalu külas.Kehtivast kaitse-eeskirjast tulenevalt on kaitseala kaitse-eesmärkideks kaitse tagamine:piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähemõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealusteleliikidele ning nende elupaikadele;Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonileesitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 43 sisaldab kaitsealaPõhja-Kõrvemaa linnuala ja punkti 2 alapunktist 328 Põhja-Kõrvemaa loodusala, kus tegevusekavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal (EE0010106) kaitstakse on:kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sõtkas (Bucephala clangula), laululuik (Cygnus cygnus),järvekaur (Gavia arctica), nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), teder(Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringanebularia) ja sinikael-part (Anas platyrhynchos);I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid, mida Põhja-Kõrvemaa loodusalal (EE0010106)kaitstakse on:liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed jaojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad(*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel(sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsadPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 8

(*91D0);II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripediumcalceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu(Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad.Tabel: Liigid, mis on kaitseala kaitse-eesmärkideks (kokku 15 liiki)Rühm Nimi ladina k Nimi eesti k KaitsekategooriaKatteseemnetaimed Dactylorhiza fuchsia sõrmkäpp, vööthuul- III kategooriaKatteseemnetaimed Goodyera repens öövilge, roomav III kategooriaKatteseemnetaimed Orobanche bartlingii soomukas, põdrajuure- III kategooriaKatteseemnetaimed Platanthera bifolia käokeel, kahelehine III kategooriaKatteseemnetaimed Pulsatilla pratensis karukell, aas- III kategooriaLinnud Dryocopus martius Musträhn III kategooriaLinnud Grus grus Sookurg III kategooriaLinnud Lullula arborea Nõmmelõoke III kategooriaLinnud Pluvialis apricaria Rüüt III kategooriaLinnud Strix uralensis Händkakk III kategooriaLinnud Tetrao tetrix Teder III kategooriaLinnud Tringa glareola Mudatilder III kategooriaSõnajalgtaimed Diphasiastrum complanatum vareskold, mets- III kategooriaSõnajalgtaimed Diphasiastrum tristachyum vareskold, nõmm- III kategooriaSõnajalgtaimed Lycopodium clavatum kold, karu- III kategooriaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 9

Tabel: Elupaigad, mis on kaitseala kaitse-eesmärkideks (kokku 16 tüüpi)3110 Liiva-alade vähetoitelised järved3140 Vähe- kuni kesktoitelised kalgveelised järved3150 Looduslikult rohketoitelised järved3160 Huumustoitelised järved ja järvikud3260 Jõed ja ojad4030 Kuivad nõmmed6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud6450 Lamminiidud7110* Rabad7140 Siirde- ja õõtsiksood9010* Vanad loodusmetsad9050 Rohunditerikkad kuusikud9060 Okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad)9080 Soostuvad ja soo-lehtmetsad91D0* Siirdesoo- ja rabametsad91E0 Lammi-lodumetsadKaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljakssihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks ning tegevuste kavandamisel tuleb järgida«Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid kooskõlas kehtivas kaitse-eeskirjas sätestatuderisustega.Kaitseala sihtkaitsevööndite pindala on 9181, 2 ha, millest Ämmakääpa skv pindala on 151,3 ha,Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 10

Tagavälja skv 526,4 ha, Kivijärve skv 1504,6 ha ja Jussi skv 6998,9 ha.Kaitseala piiranguvööndite pindala on 3904, 4 ha, millest Uurita pv pindala on 2055,8 ha,Koitjärve pv 1562 ha, Suru pv 179,1 ha ja Nahe pv 107,8 ha.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 11

Joonis: Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaardipilt (RT 2007, 37, 250)Kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet. Kaitseala paikneb Keskkonnaameti Harju-Järva-Raplaregiooni tööpiirkonnas.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 12

Kaitsealal kehtiva kaitsekorraga on lugejal võimalik täpsemalt tutvuda käesoleva dokumendilisades oleva Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja vahendusel.Kehtivast kaitsekorrast tulenevaid piiranguid inimeste jalgsi liikumisele kaitsealal ei ole. Kunaväga suur osa kaitsealast on arvatud sihtkaitsevööndite (st alad, kus majandustegevust ei toimuvõi toimub vaid kaitsekorralduslikel eesmärkidel) koosseisu, siis kehtivad siin rangedkitsendused mootorsõidukitega liiklemiseks, metsa majandamiseks ja jahipidamiseks.Mootorsõidukitega liiklemine on kaitsealal keelatud põhjusel, et tingituna kaitseala suurestkülastatavusest, avaldab mootorsõidukitega liikumine ülemäärast survet siinsetele maastikele jakooslustele. Kuna maastik on geograafiliste iseärasuste tõttu raskesti ligipääsetav, siis kaasnebmootorsõidukitega ka märkimisväärne surve kaitseala teedele, mistõttu peeti kaitsekorraväljatöötamisel põhjendatuks piirata mootorsõidukite kasutamist alal.Metsade majandamisel on otsene ning enamasti negatiivne seos kaitseala kaitse-eesmärkideksolevate elupaikade ja liikide seisundi säilitamisega, kuna enamasti kaasneb piiranguteta võiväheste piirangutega metsa majandamisel väärtuslike liikide ja koosluste kadumine või nendelevikualade vähenemine. Samuti vähendab metsade majandamine märkimisväärselt ka kaitsealarekreatiivset väärtust. Seetõttu on peetud oluliseks seada sedavõrd ranged piirangud kaitsealametsade majandamisele nagu need kehtivas kaitse-eeskirjas sätestatud on.Jahipidamise ranged piirangud on selgitatavad järgmiselt;Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on oluline taastootmisala loomastikule ning kaitsealatsoneerimisel ja kitsenduste seadmisel on arvestatud, et ala talitleks muuhulgas ka kompaktseulukite refuugiumina (ehk pagualana).Siinjuures tuleb märkida, et Põhja-Kõrvemaa ei ole kaitsealana (st aastast 1991) varasemaltolnud jahiala ning kuni aastani 2006 ei kuulunud ka jahipiirkondade hulka. Sisuliselt on ala omaloomisest saadik toiminudki sellena, milleks ta kehtiva kaitsekorra alusel taaskord kavandatudsai, ehk on olnud ulukite paguala.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 13

Selgitus - kuna Põhja-Eesti paljudesse piirkondadesse ei ole refuugiume võimalik üldse rajada,siis Põhja-Kõrvemaa looduslike sihtkaitsevööndite suurepinnalisus ongi peaasjalikult seletatavtõsiasjaga, et need on ekspertide (sh ka kaitse-eeskirja koostanud ekspert Eerik Leibak)hinnangul parasjagu nii suured kui vajalik, et nad toimiks paljude imetajate ja lindude jaokspagualana.Kehtivas kaitse-eeskirjas ei kasutata muidu teistele Eesti kaitsealadele kehtestatud kaitseeeskirjadeleomaseid ja üldlevinud mõisteid nagu “jahipidamine ulukite arvukusereguleerimiseks” või “jahipidamine kaitseala valitseja nõusolekul”. Jahipidamine kaitsealal onsätestatud vööndite kaupa, kasutades ajalisi piiranguid ning liikide loetelusid.Linnu- ja ajujaht kaitsealal on keelatud aastaringselt ning eripäraks on ka asjaolu, et kaitsealakahes piiranguvööndis, Nahe ja Suru piiranguvööndites on samuti keelatud jahipidamine,väljaarvatud Eestis võõrliigina elunevatele kährikule ja mingile. Põhjus miks nimetatudpiiranguvööndites on jahipidamine keelatud peitub selles, et need vööndid paiknevad väikesteenklaavidena neid ümbritsevate sihtkaitsevööndite rüpes ning moodustavad koossihtkaitsevöönditega tervikliku paguala. Sellist ala terviklikkuse põhimõtet ei ole Põhja-Kõrvemaa näitel Eesti looduskaitse praktikas rakendatud muide esmakordselt, vaid samadelalustel on koostatud teisigi kaitse-eeskirju (nt Karula RP-s).Lisaks vööndite kaitse-eesmärkidele, looduslikele tingimustele, kaitsealuste liikide elu- japesapaikadele ning koosluste iseloomule, on jahipidamise reguleerimisel arvestatud Põhja-Kõrvemaa puhul tõsiasjaga, et suur osa kaitsealast, eriti kaitseala edela- ja lõunaosa (st Nahepiiranguvöönd, Koitjärve piiranguvööndi lõunaosa ja osa Jussi sihtkaitsevööndist) onaastaringselt aktiivne rekreatiivala.Nimetatud osa kasutavad tervisesportlased, matkajad, loodushuvilised, nn “korilased”, jpthuvigupid. Alal toimuvad aastaringselt jalgratta- ja suusavõistlused, siin paikneb palju matka- jaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 14

õpperadasid, mistõttu jahipidamine kaitseala sellel osal on kaitsealal viibivate inimeste suurekontsentratsiooni tõttu otseselt ohtlik. Mööndus on siinkohal tehtud vaid eelpool nimetatudvõõrliikidele.Olles vestelnud looduskaitsetöötajatega, kaitsealal toimuva jahipidamise reguleerimisega seotudinimestega ning järelvalveametnikega, ei täheldanud käesoleva kaitsekorralduskava koostajavestluses osalenud isikute (st riigiametnike) poolt negatiivseid hoiakuid ja vastukajasid, misviitaks jahipidamisele rakendatud piirangute põhjendamatusele või vastupidi vajakajäämistele.Looduskaitseametnike sõnul toimusid kaitse-eeskirja eelnõu koostamise käigus tõsised vaidlusedja arutelud kaitse-eeskirja eelnõud koostanud eksperdi ning Keskkonnaministeeriumi haldusalaspetsialistide vahel ja alal kehtivad kitsendused jahipidamisele on nende arutelude optimaalseimlahendus. Kaitsealal kehtivad piirangud jahipidamisele on igati kooskõlas ja proportsionaalsedlooduskaitseseaduse §-desse 30 ja 31 kätketud põhimõtetega.Nahe jahiseltsi liikmed tõid aga välja vastuolu kaitseala jahipiirangutes. Nimelt on hetkelÄmmakääpa ja Koitjärve sihtkaitsevööndites lubatud jaht 1 augustist kuni kuni 31 märtsini.Nimetatud sihtkaitsevööndid on olulised metsise elupaikadena. “Metsise elupaikade kaitse allavõtmise määruse” järgi on aga metsise elupaikades jahipidamine lubatud 1. augustist kuni 31jaanuarini.Ettepanek: Selleks, et ühtlustada piiranguid võiks kaitse-eeskirja teha parandused ning lubadaÄmmakääpa ja Koitjärve sihtakitsevööndites jahipidamine 1. augustist kuni 31 jaanuarini etühtlustada piirangud.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 15

Nahe jahiseltsi liikmed on täheldanud Jussi ja Ämmakääpa sihtkaitsevööndites metsise pesadeolulist kahjustamist metssigade poolt.Ettepanek: Kuna nimetatud vööndites on 5 metsise mängu ning metsis kuulub kaitsealavõtmeliikide hulka, on siinkohal oluline kaaluda metssea jahi lubamist.Nahe jahiselts tuli välja ka ettepanekuga lubada Nahe ja Suru piiranguvööndis aastaringnejahipidamine. Arvestades eelpool väljendatud looduskaitsetöötajate ning ekspertide seisukohti onviimati mainitud ettepanek aga vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega.Ühe olulise probleemina tõid jahimehed välja ka asjaolu, et kaitseala kaguosas kulgeb piir möödakinnistute piire, mida keegi ei ole hooldanud, ega tõenäoliselt tee seda ka tulevikus.Ettepanek: Seetõttu võiks viia piiri mööda vana Koitjärve metskonna piiri ja keskpolügoonipiiri, kus on suured ja selged sihid sisse raiutud,Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 16

2. BIOGEOGRAAFILINE ISELOOMUSTUS2.1. ÜldiseloomustusAluspõhja geoloogiliselt ehituselt jääb Põhja-Kõrvemaa kesk- ja ülemordoviitsiumi (Keila,Oandu, Rakvere ja Nabala lade) karbonaatkivimite avamusala. Aluspõhja kivimeid katab kuni 30meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv-moreen, liustikujõe kruusliiv,mitmesugused jääjärve- ja nüüdisjärve- ning soosetted. Põhja-Kõrvemaa nüüdismaastikekujunemist on mõjutanud valdavalt mandrijää tegevus. Järva jäätumise Pandivere staadiumil ca12 050 aastat tagasi (Raukas, Rähni, 1974) kujunesid moreenkünkad liustikujõe deltad, oosid jakuhjetasandikud (lavad).Aegviidu ja Koitjärve vahel on liustike taandumine olnud mitmepalgeline. Esmalt on kujunenudJäneda ja Pruunakõrve vaheline servakuhjatise kaar. Sulades taganes jääserv 5 km loodesse. SiinAegviidu – Leppsilla – Paukjärve joonel moodustus servakuhjatiste kaar, mis koosneb oosidest,lavadest, mõhnadest ja mõhnterrassidest. Siin on rohkesti mattunud jääpankade asemeidtähistavaid järvenõgusid, milledest Metstoa Umerikjärv oma 14 meetriga on Põhja-Eestisügavaim. Rohkesti on kuhjetasandikke ehk lavasid (Jootme, Jussi, Änni). Nendest kõigesuurem on Änni lava (1,5 km pikk, 0,5 km lai, 17m kõrge), mis koos Jussijärve lavaga tähistabsiin kunagi laiunud suure jääjärve taset (Raukas, Rähni, 1974).Teise servamoodustise kaare moodustavad Koitjärve-Kulli oosid. Pikapõllu oosi absoluutnekõrgus ulatub 97 m kõrguseni, mis on ühtlasi kaitseala kõrgeim punkt. Vargamäe oosist lõunapoole jäävad tasase pinnaga lavad (Apuparra, Uuejärve). Kahe servamoodustise kaare vahelejääb 2-3 km laiune peamiselt soostunud ala, kus voolab Soodla jõgi.Ajaliselt kõige hiljem on tekkinud kaitseala põhjaosas paiknevad Pühamäe-Kembaservamoodustised, siin on oosid väiksemad kui lõuna pool. Siinsed lavad on tekkinud vahetuskontaktis liustikuservaga, mistõttu nende nõlvad on sageli väga järsud. Mati-Kemba piirkonnason mandrijää sulavete tagajärjel kujunenud delta. Kemba sanduriala üle 30 kraadise kaldeganõlv tõuseb kaitseala kirdeosas ümbruskonnast ligemale 12 m kõrgusele.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 17

2.2. MaastikudLigikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad, ülejäänud(mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad (Kokk, Parksepp, 1993)Soomuldadest on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määrallammimadalsoomullad. Siirdesoomuldi ja rabamuldi on vähem kui madalsoomuldi. Kõikturbasood on sügavad, ja moodustavad osa veereservuaarist mida kasutatakse Tallinnavarustamisel joogiveega (Kokk, Parksepp, 1993).Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid leidub peale Soodla ja Valgejõe lammide veelMustjõe lisaojade Rekka ja Treimani kallastel. Väikeste laikudena leidub lammimuldi ümberjärvede. Põllumajandusliku väärtusega muldi on siin väga vähe. Sellest tulenevalt on olnudPõhja-Kõrvemaa läbi aegade väga hõredalt asustatud. Endised põllumaad paiknevad põhiliseltkaitseala kagu osas (Nahe, Leppsilla). Vähem on maad haritud Koitjärve külas ja Järvi külas.Metsamajanduslikult ei oma see maa samuti parimaid väljavaateid kuna kõrgeboniteedilisimetsakasvukohatüüpe peaaegu ei ole, üle keskmise on siiski küllaltki palju (Kokk, Parksepp,1993).8%7%7% 2%m adal- ja s iirdes oo- ningrabam ulladkuivad ja paras niis kedm ulladgleis tunud m ullad52%gleim ullad24%turvas tunud m ulladlam m im ulladJoonis: Põhja – Kõrvemaa maastikukaitseala muldade jaotus veerežiimi järgi (Kokk,Parksepp, 1993).Põhja-Kõrvemaa vetevõrgu kujunemisel on suur tähtsus tema asendil veerikkal Pandiverekõrgustiku nõlval. Kõrvemaal väljuvad allikate ja veesoonte näol Pandiveres infiltreerunudPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 18

sademed. Kuid vete äravoolu takistavad siin ulatuslikud liustiku servakuhjatised. Nende vahel onkujunenud suured soostunud alad. Rohketes glatsiaalse tekkega nõgudes on kujunenud järved.Eesti järvede nimestiku andmeil on kaitsealal 30 järve. Koos suuremate rabalaugastega on nendehulk kuni 50. Veel tihedamalt leidub Põhja-Eestis järvi vaid Kurtna järvestikus (Karofeld, 1995;Tõnisson, 1991). Üle poole kaitseala järvedest on oma olemuselt soojärved või laukad. Enamusjärvi on väikese läbivoolu ja valgalaga, mis teeb nad reostuse suhtes kaitsetuks, seni on mitmedkaitseala järved ühed puhtaimad Eestis.Siinsed glatsiaalse tekkega nõgudes kujunenud järved on Põhja-Eesti sügavaimad: Umerikjärv14 m, Kaasikjärv 12,5 m, Paukjärv 11 m, kolm Jussi järve üle 9 m. Koitjärve ja Kõnnu rabas onmitu soojärve, neist huvipakkuvaim on keset Koitjärve raba asuv mineraalpõhja ja –saaregaKivijärv. Hinnalised on mineraalkallastega vähetoitelised Mähuste järv ja Paukjärv millede vesion harukordselt puhas ja hea läbipaistvusega. 1991 aasta suvel mõõdeti vee läbipaistvuseksMähuste järves 6,2 m ja Paukjärves 6,0 (Tõnisson, 1991). Mähuste järves kasvab haruldanevesilobeelia. Järv-lahnarohtu leidub peale Mähuste järve veel Paukjärves ja Jussi Linajärves.Vooluvetest on olulisemad kaitseala idapiiril asuv Valgejõgi (77 km) ja Soodla jõgi (65 km). Jõedtoituvad peamiselt Pandivere kõrgustiku loodeosa allikatest ja nende valgaladel esineb rohkestisoid. Künkliku moreenreljeefi tõttu esineb jõgede vooluteel rohkesti tõkkeid, mis põhjustavadtugevat looklemist. Soodla jõe kitsas valgala on piiratud kahelt poolt vallseljakutega ja jõgi onoma pikkuse kohta küllaltki veevaene. 1981.a. valminud Soodla veehoidla tõttu moodustab nüüd70% kaitsealast Tallinna joogivee valgala. Aavoja ja Rekka oja kuuluvad samuti Tallinnaveevarustussüsteemi. Järvi Pikklaukast algab Pudisoo jõgi, mida keskjooksul tuntakse kaPärlijõena (ebapärlikarbi ainuke leiukoht Eestis).Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 19

2.3. Elupaigad ja elustikTaimegeograafiliselt kuulub Põhja-Kõrvemaa Vahe-Eestisse. Siin on Ida- ning Lääne-Eestileiseloomuliku taimkatte looduslik piir, mistõttu võib siin leida mitmeid nii valdavalt ida- kuiläänepoolse levikuga taimeliike. Perioodil kui toimus Eesti taimkatte ulatuslik uurimine, oliPõhja-Kõrvemaa suletud territoorium, mistõttu on taimestikku siin uuritud suhteliselt vähe.Suletud metsamaastik tingib haruldaste liikide vähesuse. Eestis täieliku kaitse all olevatesttaimedest on siin esindatud 10 liiki, lisaks 5 veetaimeliiki (Kink, Tõnisson, 1996).Tõenäoliselt tuntuim Põhja – Kõrvemaa kaitsealune taimeliik on mägi – lipphernes (Oxytropiscampestris), mis on I kaitsekategooria kaitsealune liik. Mähuste järve lähedal, oosi jalamil ontema ainuke kindel kasvukoht Eestis. Mujal Baltimaadel teda pole. Tegemist on oma areaalipõhiosast kaugel asuva populatsiooniga. Meil leiduva mägi-lippherne põhialamliik sspcampestris kasvab peamiselt Kesk-Euroopa mägedes, kuid teda on leitud ka Ölandilt. Teisealamliigi – ssp sordida (varem liigina käsitletud põhja-lipphernes) – areaal hõlmab Põhja-Euraasia, Eestis teda pole (Kink, Tõnisson 1996, Schmeidt 2005).Peamine oht mägi-lippherne kasvukohale lähtub metsastumisest.Oma üldilmelt on Põhja – Kõrvemaa metsade ja soode maastik, kus levivad peamiselt kuivadnõmme- ja palumetsad, mis on levinud eelkõige tasase reljeefiga liivapinnasel. Need metsad onliigivaesed ja üsna ühetüübilise taimestikuga.Laanemetsad on levinud rohkem kaitseala lõunaosas, vähem keskosas ning nende liigirikkus eiole samuti eriti suur. Oosid on kaetud sinilille-, sarapuu-, ja näsiniinerohke salumetsaga.Ligi poole kaitseala territooriumist katab raba ning madal – ja siirdesookooslused. Palju onsoostunud metsi.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 20

3%3%15%2%2%35%okasmetssegametsülemineku mets soosülemineku mets mineraalmaalheitlehine mets10%15%15%lagerabalage madal- ja siirdesoonõmmraba, nõmm, põõsastikmuud maadJoonis: maakatte jaotus Põhja – Kõrvemaa maastikukaitsealal (Meiner, 1999)Koos soostunud- ja soometsadega katavad metsad 78% kaitseala pindalast, olles seega suurimakstaimkatteliseks üksuseks. Ligi 2/3 metsadest on männikud ja puistute liigiline koosseis ningerinevate kasvukohatüüpide arv suureneb põhjast lõuna suunas, kus reljeef on keerukam jamullad mitmekesisemad. Valdavalt on tegemist sekundaarse metsaga, põlismetsa on säilinudvähe (needki tegelikult väheintensiivselt majandatud ja majandus-tegevusest taastuvad metsad,nn. C – kategooria metsad). Need põlismetsailmelised metsad ja vääriselupaigad paiknevadhajusalt üle kogu kaitseala territooriumi. Ürgmetsa-ilmelisi kooslusi (A ja B – kategooria) siin eileidu. Kuid Põhja – Kõrvemaa metsad muudab eriliseks tõik, et kohati esineb kitsal territooriumilpalju erinevaid kasvukohatüüpe. Samas on aga metsade liigirikkus enamasti madalamkasvukohtade võimalikust. Vaesustavalt on toiminud aastakümneid toimunud sõjaväe röövraiedkoos suurte raielankidega ja hooletus tulega (Tõnisson, 2000).Koitjärve külas Tooma-Jüri talu maal on haruldaselt suur ja elujõuline põdrajuure-soomuka (IIIkaitsekategooria kaitsealune taim) populatsioon. Tähelepanuväärsetest taimeleidudest väärivadveel märkimist muda- ja järv-lahnarohi(vastavalt I ja II kat.), vahelduvõieline vesikuusk (II kat.),vesi-lobeelia (II kat.), palu- karukell (II kat.), kollane kivirik (II kat.), karukold (III kat.), kauniskuldking (II kat.) jt.Ligikaudu 50% Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast hõlmavad sood. Peamiselt on needliigivaesed kõrgsood ehk rabad. Suurimad sood on Koitjärve (Pillapalu) raba (1750 ha), KõnnuPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 21

(Suru) Suursoo (1620 ha) ning Võhma (Muki) raba (870 ha). Madalsood on kaitsealal küllaltkiliigirikkad, nad on ka tähtsad käpaliste kasvupaigad.Ligi 10% kaitsealast moodustavad inimtegevuse tagajärjel tekkinud lagendikud: niidud,nõmmed, raiesmikud. Endiste talude põllumaadele tekkinud niidud on tähelepanuväärsed üheltpoolt kultuurtaimede püsimise, teisalt antropofüütide (eelkõige umbrohud) esinemise poolest(Tõnisson, 1991).Ligikaudu 150 ha suurune Jussi lagendik on tekkinud Nõukogude Armee tegevuse tulemusena.Metsa raiuti siin küll juba 1920.-ndatel aastatel, kuid sõjaväepolügooni rajamisel laienesraiesmik tunduvalt. Rohkete pommitamiste ja põlengute tagajärjel moodustab taimestikupõhimassi praegu siin kanarbik, millele lisanduvad üksikud noored kased ja haavad. Seetõttumeenutab Jussi lagendik pigem tundrat kui mõnda Eestile omast maastikutüüpi. PealeNõukogude armee lahkudes hakkas lagendik võsastuma, korra on siin võsa lõigatud, ettundrailmeline Eestis ainulaadne maastik säiliks.Suured puutumatud metsamassiivid võimaldavad Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal elada Eestisuurimatel kiskjatel: pruunkarul, ilvesel ja hundil. Rohkesti esineb kaitsealal mäkra, kährikkoera,ondatrat, kobrast ja saarmast.Kaitsealal on mitmeid metsiste ja tetrede mängualasid. Kivijärve saarel on sookurgedepesitsuspaigad. Kaitseala põhjaosas pesitseb must-toonekurg. Kaljukotkas elab Valgejõeidakaldal ning kasutab kaitseala oma jahimaana. Palju elab kaitsealal mitmesuguseid kakkudening rähnide liike.Soodla jões ja Valgejões leidub palju mitmesuguseid kalaliike, sagedasemad on linask, ahven,haug, koger ja särg. Samuti on paljudes veekogudes jõevähki. Eriti rohkesti leidub vähki Soodlajões.2.4. KultuuriluguVaatamata hõredale asustusele on Põhja-Kõrvemaal olnud tähtis koht Eesti kultuuriloos. Kullitalu peremeest Kulli Jürit võib pidada üheks esimeseks eesti soost haritlaseks 18 saj. teiselPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 22

poolel, kes oli tuntud vennastekoguduse organisaator ja ettelugeja. Ta on saatnud kirjaläkitusiSaksamaale Herrnhut`i, milles valgustas ka oma rahva elu. Esmakordselt 1720. aastal mainitudKoitjärve metsakülas Oru talus elas aastatel 1911-1918 oma venna juures kirjanik A. H.Tammsaare. Siit on pärit “Kõrboja peremehe” tegevustik. Mitmed külaelanikud olidraamatutegelaste prototüüpideks. Romaanis esineb ka mitmeid Põhja-Kõrvemaalooduskirjeldusi. Laane talus elas aktiivne kultuuritegelane ja raamatukirjastaja Jakob Ploompuu.Veel suvitasid siin Estonia teatri solist A. Arder, tantsumemm A. Raudkats, Soomemetsateadlane ja suursaadik Eestis E. Vesterinen.Aastatel 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu suvelaager, kuskasvatati ja karastati poisse ning anti neile kaasa isamaatruu ellusuhtumine. 1936. Aastal, kaksnädalat enne Berliini olümpiamänge, treenis siin Eesti korvpallikoondis (Kalkun, 1997). Kuni1953. aastani oli siin pioneerilaager. Nõukogude võimu algusaastatel ja II maailmasõja ajalpeitsid end Põhja-Kõrvemaa metsasügavustes paljud uue võimu vastased. Jussi järvede lähisteloli “Haukka” grupi punker, kus edastati sõja ajal luureandmeid Rootsi.Põhja-Kõrvemaa lõunaosas elanud talupered pidid oma kodudest sõjaväemanöövrite tõttulahkuma juba 1947. aastal. 1953. aastal asustati mujale mitusada Põhja-Kõrvemaa küladeelanikku, talud hävitati ning loodi 33 000 ha suurune Aegviidu-Tapa polügoon. Territooriumsuleti ligi neljaks aastakümneks. Siin käisid oma lõhkamisi sooritamas isegi mereväelased –lõhati üsna arvukalt torpeedosid ja süvaveepomme. Kaitseala lõunaosast Änni lavalt lennutatiJussi lagendikule nii kahuri- kui reaktiivmürske. Peale selle lasti Änni lavale paigutatudsuurtükkidest Leningradi oblastisse ja Karjalasse ka kesktugevusraadiusega ja taktikalisi rakette,millised on võimelised kandma tuumalõhkepäid. Plaanis oli lasta neid ka Leningradi oblastistKõrvemaale. Selleks otstarbeks sooviti polügooni laiendada.Kõnnu Suursoos olid maapealsed märklauad, kuhu heideti lennukipomme. Lisakstavapommidele summiti Jussi lagendikule 2 m pikkusi aviopomme. Korduvalt on Kõrvemaalevisatud ka tuumapomme imiteerivaid makette. Polügoonil katsetati ka tankide vastu laserrelva(Liim, 1997).Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 23

2.5. Maaomand ja -kasutusInimasustusest on Kõrvemaal esimesi jälgi leitud juba kiviajast, kuid tingituna põlluharimisekssoodsate maade vähesusest on Põhja-Kõrvemaa olnud läbi aegade hõredalt asustatud. Möödunudsajandi alguses oli keskmine asustustihedus siin üks inimene km 2 kohta. 1953 aastal lahkusidkõik tsiviilelanikud. Enamasti oli Nõukogud armee militaartegevus kontsentreeritud väikseleterritooriumile, mistõttu on praegu sõjaväekahjustusi umbes 10%-l kaitseala territooriumist.Ülejäänud ala on olnud üle nelja aastakümne puutumatu just varasemalt kehtinud erirežiimi tõttu.Pärast Nõukogude armee lahkumist oli püsiasustuse naasmine siia siiski vaevaline. Sellepärast,et alal puudub elekter, teedevõrk on kehvas seisus jne. Enne Nõukogude võimu oli praeguselkaitseala territooriumil üle neljakümne talu. Praegu elab kaitseala territooriumi põhjaosaskümmekond taluperet. Kaitseala lõunaosas Uuejärvel on korrastatud omanike poolt endinepolügooni metsavahimaja ning aktiivselt tegutseb ka Kõrvemaa matka- ja suusakeskus. Kaitsealasiseosas on ainsad taastatud talud Kulli talu ja Koitjärve külas Tooma-Jüri talu. Veel oneraomanduses üle paarkümne kinnistu. Põllumajandus kaitsealal praktiliselt puudub, väheselmääral tegeletakse metsaraiega.13%3%RiigimaaEramaa84%Jätkuvalt riigiomandis ehkreformimata riigimaaJoonis: maaomandi jagunemine kaitsealalKaitseala üldpind keskkonnainfosüsteemi EELIS andmetel on 13 086 ha, mis omandivormi järgijagunevad laias laastus eramaaks ja riigimaaks. Riigimaa pindala on 10 988 ha, mis moodustab84% kaitseala pindalast.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 24

Eramaad hõlmavad 1735 ha kaitseala pindalast, mis suhtarvulselt tähendab, et 13% kaitsealamaadest on eraomandis.Jätkuvalt riigiomandis ehk reformimata riigimaade osakaal on 3%, mis pindalaliselt väljendudeson 363 ha.Kaitsealale jäävate riigimaade haldajaks on RMK Harju metskond.2.6. HuvigrupidKeskkonnaamet - kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiksolevate väärtuste säilimine ja hoida ära võimalikud negatiivsed mõjud ala loodusväärtustele;Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – ala külastuse korraldaja, riigi maadelkülastusobjektide rajaja ja hooldaja, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja;Maaomanikud – jagunevad laias laastus kaitsealal püsivalt elavateks ja mujal elavateks, kuidomandi kaudu alaga seotuteks. Mõlemad grupid on üldjuhul huvitatud oma kaitsealal asuvaeraomandi (maa, mets) piiranguteta valdamisest/haldamisest. Kaitsealaga kaasnevatelooduskaitsepiirangutega lepitakse üldjuhul vaid tingimusel, kui eraomandi vabalt valdamisestloobumisel saadakse kompensatsioone saamata tulude eest, toetusi või muid sarnaseid hüvesid;Kaitseala külastajad – inimesed, kes saabuvad kaitsealale mis iganes rekreatiivsetel võiloodushariduslikel eesmärkidel – puhkajad, matkajad, sportlased, loodushuvilised/ -teadlased,kalastajad, marjulised ja seenelised.Jahindus – kaitsealale ulatuvad osaliselt kaks jahipiirkonda, Nahe jahipiirkond (18 980 ha) jaPõhja-Kõrvemaa jahipiirkond (12 290 ha). Jahipiirkonnad on huvitatud kaitsealal jahipidamiselekehtivate piirangute leevendamisest ning rahalistest või muul viisil pakutavatest toetustesttegevustele, mida seonduvalt jahindusega tuleb kaitsealal teha, kuid pole jahimaaderendilepingutega otseselt neile ülesandeks pandud.Turismiettevõtted – Põhja-Kõrvemaa on Tallinna lähiümbruse kaitsealadest üksPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 25

külastatavamaid puhkealasid*, eelkõige on siinne tegevus igaüheõigusel põhinev rekreatsioon,kuid leidub ka ettevõtteid, kes kaitsealal teenuseid pakuvad (nt Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusehk nn Oja talu). Ettevõtjad on huvitatud kaitseala loodus- ja puhkeväärtuste säilimisest ningnimetatud väärtusega seonduvate võimaluste avardumisest, sh spordiürituste korraldamisest.Kohalikud omavalitsused – Anija Vallavalitsus ja Kuusalu Vallavalitsus. Soovivad kaitsealaatraktiivsuse kasvu, tulubaasi suurendamist, tööhõive kasvu.Järelvalveasutused – Keskkonnainspektsioon. Järelevalve teostaja, on huvitatud, et kaitsealaoleks tähistatud ja kaitse-eeskiri uuendatud (kooskõlas kehtiva seadusandlusega).* RMK andmeil on kaitseala aastased külastusemahud (alale paigaldatud loendurite põhjal)järgmised:2005 aastal – 46 000 külastajat2006 aastal – 36 0002007 aastal – 42 5002008 aastal – 29 5002009 aastal – 41 5002010 aastal – 29 500 (esitatud 06.09.2010 seisuga).Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 26

2.7. Riikliku seire kirjeldusTabel: ülevaade kaitsealal asetleidvatest seiretestPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 27

3. ELUSTIK JA ELUPAIGAD3.1. ElustikEesmärk 30 aasta perspektiivis – saavutada rekreatiivsete ning metsa- ja jahimajandusliketegevuste sihipärase suunamise tulemusel kaitseala üks peamisi eesmärke, st ala toimimine pagujataastootmisalana.Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul – kaitseala elustiku kohta oleva info analüüs,kaitsemeetmete tõhustamine ja täiendava informatsiooni kogumine.Ohutegurid - kaitseala suurest külastatavusest, jahipidamisest ning metsaraiest tingitudhäiringud, puudulik andmestik elustiku kohta. Külastustegevus on ülalnimetatud tegevustestkõige intensiivsem, külastustegevuse mõju avaldub eelkõige tallamise näol, kuid olulised on kaprahistamine ja inimestega kaasnev helireostus.Jahipidamine on lubatud osades piiranguvööndites ning suurel osal kaitsealast kehtivad olulisedkitsendused metsaraiele. Eeldusel, et kehtiv kaitsekord püsib ei kujuta jahipidamine endastolulist ohtu ala toimimiseks loomastiku pagualana ning metsaraiega ei saa kaasneda nnüleraiumisega kaasnevat ohtu liikidele ja elupaikadele.Meetmed – kaitseala valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalike uuringute ja seireandmetetagamine, külastuskorralduse tõhustamine, külastajate suunamine, teavitustöö, jahipidamisestlähtuvate häiringute ja rakendatud piirangute otstarbekuse analüüs.• LinnudKirjeldus:Dryocopus martius Musträhn III kategooriaGrus grus Sookurg III kategooriaLullula arborea Nõmmelõoke III kategooriaPluvialis apricaria Rüüt III kategooriaStrix uralensis Händkakk III kategooriaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 28

Tetrao tetrix Teder III kategooriaTringa glareola Mudatilder III kategooriaÜlaltoodud tabelis on loetletud linnudirektiivi I lisa liigid, kes kasutavad kaitseala oma elu-,pesitsus- või rändepeatuspaigana ning on seetõttu kajastatud ka kaitseala kaitse-eesmärkides.Loomulikult ei ole ülalesitatud nimekiri lõplik loetelu kaitseala asustavatest linnuliikidest.Loetelust puudub nt metsis, rida kullilisi ja kaljukotkas. Milline asjaolu tingis kaljukotka väljajätmise ala kaitse-eesmärkideks olevate lindude nimistust, ei oska kava koostaja kindlalt väita.Samas julgeb koostaja arvata, et see võis tingitud olla asjaolust, et kaitse-eesmärkide seadmisehetkel oli teada vaid ühe kaljukotka seotus kaitsealaga. See lind kasutas/kasutab kaitseala omajahimaana, kuid tema pesitsuspaik jääb kaitseala piiridest siiski välja. Seetõttu ehk ei kaasatudkiseda lindu kaitse-eesmärkideks olevate liikide loetellu. Kava koostamise hetkeks on teada kolmekaljukotka pesitsemine kaitsealal, mistõttu oleks otstarbekas kaaluda liigi lisamist kaitseeesmärkidesse.Linnustik on varasemalt vähe uuritud, kuid kava koostajale on teada, et 2010 aasta lõpuks onvalmimas endise Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva-LääneViru regiooni poolt tellitudlinnustiku inventuur, kuid selle tulemused ei ole kava koostajale teada.Eesmärk 30 aasta perspektiivis – omatakse täielikku ülevaadet kaitseala pesitsus- jarändepeatuspaigana kasutavatest lindudest, loodud on põhjalikud juhendmaterjalid kaitsealalinnustiku elupaikade hooldamiseksEesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul – kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide jakaitsealal olevate koosluste nn võtmeliikideks olevate lindude elupaikade seirevõrgustikuloomine ja elupaikade hoolduskavade väljatöötamineOhutegurid – kaitseala külastusega kaasnevad häiringudMeetmed – külastuse suunamine, teavitustöö• ImetajadPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 29

Kirjeldus: suurkiskjatest asustavad kaitseala ilves, karu ja hunt. Suurulukitest põder, metskits jametssiga. Rohkelt esineb ka rebaseid, metsnugist ja ka saarmast. Väikeulukitest jänes, kobras.Võõrliikidest asustavad kaitseala kährik mink ja teadaolevalt ka ondatra. Varem Soodla jaValgejõe lisajõgede kaldaid asustanud euroopa naaritsa asurkond on kadunud.Eesmärk 30 aasta perspektiivis – ala toimib loomastiku pagu- ja taastootmisalana, jahipidaminepiiratud.Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul – kuna loomastik on suhteliselt vähe uuritud, siis saadaülevaade kaitseala asustavatest loomaliikidest ja nende arvukusest.Ohutegurid – kaitseala külastusest ja jahipidamisest tingitud häiringudMeetmed – külastusekorralduse tõhustamine, teavitustöö. Jahi järjepidev kontroll.• RoomajadKirjeldus: kaitseala asustavaid roomajaid on vähe uuritud, mistõttu võib vaid oletada, etkaitsealal on esindatud liigid, mis kaitsealal leiduvatele kooslustele on omased.Eesmärk 30 aasta perspektiivis – toimivad vajaliku intervalliga seired kaitseala asustavateroomajate arvukuse ja nende poolt hõivatud elupaikade kohta ja toimivad regulaarsed tööd nendeelupaikade hea seisundi säilitamiseksEesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul - on olemas ülevaade kaitseala asustavatestroomajatest, nende arvukusest ja nende poolt hõivatud elupaikadestOhutegurid – kaitseala külastusest tingitud häiringudMeetmed – külastuskorralduse suunamine, teavitustöö• KahepaiksedKirjeldus: täielik ülevaade kaitseala asustavatest kahepaiksetest puudub, seetõttu tuleb eeldada,et esinevad liigid, mis kaitsealal olevatele kooslustele on omased.Eesmärk 30 aasta perspektiivis - toimivad vajaliku intervalliga seired kaitseala asustavatePõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 30

kahepaiksete arvukuse ja nende poolt hõivatud elupaikade kohta ning toimivad regulaarsed töödnende elupaikade hea seisundi säilitamiseksEesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul - on olemas ülevaade kaitseala asustavatestkahepaiksetest, nende arvukusest ja nende poolt hõivatud elupaikadestOhutegurid – liikide arvukuse ja neile oluliste elupaikade vähenemine, mis tingitud kaitsealaasustavate selgrootute vähese uurituse tõttu rakendatavatest puudulikest kaitsemeetmetest.Meetmed – seirevõrgustiku loomine kaitsealale, liikidele esmatähtsate liigikaitseliste töödeväljaselgitamine ja vajadusel kohene rakendamine• KaladKirjeldus: kalastiku mitmekesisust ja arvukust ei ole põhjalikult uuritud, kuid teadaolevaltasustavad kaitseala järvesid liigid, kes on omased teistele sarnastele Eesti mageveekogudele –särg, ahven koger, haug, jne.Teada on ka osade siinsete järvede ja Soodla jõe sobivus jõevähi elupaigana. Käesoleval ajalpuudub selge ülevaade jõevähi arvukusest kaitseala veekogudes. Kehtiva kaitse-eeskirja § 4 lg 3sätestatu lubab aimata, et jõevähi arvukus ei ole selline, et teda saaks kaitsealal püüda. Nimelt eiole lubatud püügivahendite loetelus nimetatud traditsioonilisi vähipüügiks kasutatavaidpüügivahendeid. Kas see on kaitsekorra väljatöötamisel tähelepanuta jäänud näpuvääratus võiteadlik otsus, pole kava koostajal teada.Ettepanek: selgitada välja, miks puuduvad kaitse-eeskirja § 4 lg 3 loetelus lubatudpüügivahendite nimistust vähipüügivahendid ning vajadusel teha ülalnimetatud sättes loetelluvastavasisuline parandus.Eesmärk 30 aasta perspektiivis – kalastiku liigiline mitmekesisus on säilinud ja kalavarudkasvanud, liikide populatsioonide seisund on hea.Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul – selgitada välja kalastiku liigiline mitmekesisuskaitseala järvedes ja hinnata nende kalavarude suurustPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 31

Ohutegurid – ülepüük kaitseala veekogudest. Hetkel ei ole võimalik kaitseala kalavarude suurusttäpselt hinnata. Võib vaid subjektiivselt eeldada, et kalapüük ei ületa kaitseala veekogudetaastusvõimet, kuna kalastajaid siinsete veekogude kallastel on jätkuvalt.Meetmed – kalavarude seire/veekogude kalastiku loodusliku taastumisvõime uuringud +järelvalve tõhustamine ning vajadusel kalastamise parem regulatsioon kaitseala piires.• SelgrootudKirjeldus: varasemalt vähe uuritud, hetkel käimas endise Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva-LääneViru regiooni poolt tellitud haruldaste selgrootute uuring, mis valmib 2010 aasta jooksul.Selle tulemused ei olnud kava koostamise hetkeks teada.Eesmärk 30 aasta perspektiivis – kaitseala selgrootute liigiline mitmekesisus, arvukus ja nendelevik kaitsealal on teada, toimivad vajalikud seired ja liigikaitselised tööd, liikidepopulatsioonide seisund on heaEesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul – selgitada välja liigiline mitmekesisus ja arvukus.Võtta kasutusele meetmed liikidele oluliste elupaikade seisundi parandamiseks/säilitamiseksOhutegurid – liikide arvukuse ja neile oluliste elupaikade vähenemine, mis tingitud kaitsealaasustavate selgrootute vähese uurituse tõttu rakendatavatest puudulikest kaitsemeetmetest.Meetmed – seirevõrgustiku loomine kaitsealale, liikidele esmatähtsate liigikaitseliste töödeväljaselgitamine ja vajadusel kohene rakendamine• TaimedKirjeldus: Kuna kaitseala piires esineb arvukalt erinevaid kasvukohti (metsadega seotud liikidestnõmme- ja rabakooslusteni) võib oletada ka kaitsealal küllaltki suurt liigirikkust. Detailseuuringu ja liiginimekirjad kaitseala taimestiku kohta on 1991 aastal koostatud TallinnaBotaanikaaia poolt. Hiljem nii ulatuslikke uuringuid kava koostajale teadaolevalt teostatud pole.Tookordse uuringu käigus tuvastatud taimeliikide arvuks oli 511 soontaime, millest 67 olipuittaimed ja 444 rohttaime.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 32

Looduskaitsealustest soontaimeliikidest on kaitsealal varasemalt registreeritud:mägi-lipphernes, liiv-esparsett, põdrajuure soomukas. Haruldased veetaimed vesilobeelia ja järvlahnarohion kaitsealal levinud peamiselt vähe- ja huumustoitelistes järvedes. Lisakslamedalehine jõgitakjas, väike-vesikupp ning väike ja valge vesiroos. Käpalistest soohiilakas,harilik ja ainulehine sookäpp, kõdu-koralljuur ja väike-käopõll. Kasvupaikadest on olulisedMetstoa Mudajärve ja Jussi Kõverjärve ümbrus ning Kõnnu Suursoo edelaosas paiknevlodukaasik (Tõnisson, 2000).Eesmärk 30 aasta perspektiivis – säilinud on kooslustes olemasolevate liikide elupaigad jaharuldaste liikide kasvukohad ning nende seisund hea.Eesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul – säilinud on kooslustes olemasolevate liikideelupaigad, I prioriteedi tegevusena on tagatud oluliste, st haruldaste taimede kasvupaikade pidevhooldusOhutegurid – koosluste ja kasvupaikade kinnikasvamine, tallamine, järvedes ujumineMeetmed – koosluste ja kasvupaikade hooldamine, külastuskorralduse tõhustamine• SeenedKirjeldus: 2009 aastal valmis endise Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva-Lääne-Viru regioonitellimusel haruldaste seente inventuur (koostajad Sell ja Kalamees), mis osaliselt hõlmas kaPõhja-Kõrvemaad. Varasemalt siinseid seeni eriti uuritud pole ja andmed kaitseala seente liigilisemitmekesisuse ja populatsioonide seisundi kohta on puudulikud.Eesmärk 30 aasta perspektiivis – olemas on hea ülevaade kaitseala seente liigilisestmitmekesisusest ja populatsioonide seisundist ning tagatud on nende mitmekesisuse ja seisundihea säilimine. Toimivad vajalikud seired ja tegevused olukorra veelgi paremaks muutmiseksEesmärk kaitsekorraldusperioodi jooksul – tegevuskava koostamine ja sellekohaste esmavajaliketegevuste rakendamine kaitsealalOhutegurid – külastusest tingitud häiringud, metsa- ja puhkemajanduslike tegevuste tõttuPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 33

soodsate elupaikade vähenemineMeetmed – külastuse suunamine, tegevuskavade üksikasjalik rakendamine.3.2. ElupaigadKeskkonnainfosüsteemi EELIS andmetel on Natura korralduse ja kaitse-eeskirja kohaseid kaitseeesmärkidenanimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe kaitsealal kokku 16 (kuusteist).Kaitseala elupaigatüüpide paiknemist (T. Ploompuu 2008 andmetel) kujutava kaardipildiga saabtutvuda töö lisades esitatud joonisel.• Mageveekogud• Liiva-alade vähetoitelised järved (3110)• Vähe-kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)• Looduslikult rohketoitelised järved (3150)• Huumustoitelised järved ja järvikud (3160)• Jõed ja ojad (3260)Kaitseala järved on suures osas suletud imbjärved, mida iseloomustavad aeglane veevahetus javeesamba terav termiline kihistumine. Järvede seisund on valdavalt looduslik ning toitelisusesuurenemine neis on tingitud järvede looduslikust arengust.Kaitseala vooluveekogud jagunevad kolme jõgikonna vahel – Jägala jõgi, Valgejõgi ja Pudisoojõgi. Kaitseala jõgesid iseloomustab aeglane veevool ja meandreerumine. Jõgede hüdroloogilinerežiim on kaitseala piires looduslik, kraavidevõrk pärineb II MS eelsest ajast ning kraavide mõjuveerežiimile praktiliselt puudub.Kaitse-eesmärgid :Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 34

lähem eesmärk, st järgnevaks kaitsekorraldusperioodiks – kaitseala järved ja vooluveekogud onelupaigana soodsas seisundis.Pikaajaline eesmärk, st järgnevaks 30 aastaks – järvede ja vooluveekogude soodne seisund onsäilinud, st looduslik veerežiim, looduslik taime- ja loomakooslus on säilinud, eutrofeerumine eiole kiirenenud, st toitelisuse suurenemine ei ületa veekogude toitelisuse suurenemise looduslikkufooni.• Niidud• Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)• Lamminiidud (6450)• Kuivad nõmmed (4030)** Sarnaste kaitsekorralduslike tegevuste tõttu on kava koostaja siia peatükki lisanud ka nõmmedeja liivikute kooslused (nt Jussi nõmme ala).Neid kooslusi on vaja säilitada nende mitmekülgsete väärtuste tõttu. Nad on olulised liikide (shmitmete haruldaste ja/või ohustatud) elupaigad, rikastavad maastikuilmet, kannavad edasikultuuri ja traditsioone ning on head paigad teadus- ja õppetegevuseks.Ülalnimetatud koosluste säilimiseks on vaja neid ekstensiivselt majandada - niitmise teelhooldada. Need võivad hävida nii liiga intensiivse kui ka puuduva majandamise tagajärjel.Niidukooslusi ei tohi väetada, künda, külvata või muud moodi kahjustada. Kindlasti on vajaniide kokku koguda ja koosluselt ära viia, kuna niite mahajätmine tekitab viltkihi, millestväiksemad taimed ei suuda läbi kasvada ning mis takistab valguse jõudmist maapinnani. Selletagajärjel koosluse liigirikkus väheneb.Niidukooslusi on vaja järjepidevalt inventeerida, kuna koosluste seisund aja jooksul muutub –hooldatavatel aladel väärtuslikumaks, hooldamata aladel väärtus väheneb. Inventuurid on alusekskoosluste edaspidise hoolduse jms planeerimisel.Otsene seos on inventuuridel hooldamis- ja taastamistoetustega. Näiteks maaelu arengukavaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 35

toetust saab taotleda ainult nendele poollooduslikele kooslustele, mis on inventeeritud ningseejärel keskkonnaregistrisse kantud.Ka taastamistoetused käivad inventuuride alusel. Lisaks seosele toetustega on inventuuridolulised ka sealt saadava liigiinfo tõttu, mis aitab planeerida liikide kaitset.Eesmärk järgnevaks kaitsekorraldusperioodiks – tagada kõigi teadaolevate väärtuslike niidualadesäilimine ning avada/taastada täiendavaid, nõmme –tähniksinitiivale (Maculinea arion, edaspidiarion) olulisi niidualasid.Pikemaajaline eesmärk – niidualade pindala ei ole vähenenud ja olemasolevate niidualadeliigiline mitmekesisus ei ole vähenenud/vaesunud. Saavutada aitab seda eesmärki kulukas, kuidkõige tõhusam vahend – õigeaegne niitmine ja niite koristamine.• Sood• Rabad (7110*)• Siirde- ja õõtsiksood (7140)Looduskaitseliselt on sood väärtuslikud nii taimkatte kui ka seal elavate või peatuvate lindudeloomadepoolest. Samuti asuvad seal EL loodusdirektiivi I lisa sooelupaigad. Sood on kaväärtuslikud puhta vee reservuaaridena.Kaitsealal elunevatest taime- ja loomaliikidest paljude nõuded elupaigale on sellise iseloomuga,kus kaitseala sookoosluste terviklik kaitse on olulise tähtsusega. Peamiseks ohuteguriks onkooslusi muutvad tegevused (nt kuivendamine), samuti tallamine.Loomadest kasutavad soid elu- ja peatuspaigana enamus Põhja-Kõrvemaal tegutsevatestulukitest. Oluliseks elupaigaks on need näiteks põtradele ja metssigadele ning on väga olulisekspesitsus- ja rändeaegseks peatuskohaks erinevatele lindudele. Soodes pesitsevatest lindudest onkaitsekorralduslikult oluliseimaks (I kaitsekategooria kaitsealune liik) liigiks siinkohalkaljukotkas (Aquila chrysaetos). Lisaks on soometsad elupaigaks viudele, kakkudele ningPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 36

kullidele. Kanalistest on siinsetes soodes esindatud metsis, teder ja laanepüü.Sooökosüsteemide peamised ohutegurid on loodusliku veerežiimi muutmine (kuivendamine),kaevandamine ja ka rekreatsioon. Olulisemad sooökosüsteemid on tsoneeritudsihtkaitsevööndisse, millega on suuremad ohutegurid (kaevandamine ja kuivendamine)miinimumini viidud. Rekreatsiooniga kaasnevaid ohutegureid (tallamine, häirimine) saabminimeerida matka- ja loodusradade senisest veelgi oskuslikuma ning liikide elupaiganõuetegaarvestava planeerimisega. Kuna üheks oluliseks ohuteguriks soodes ja ka mujal kaitsealalpesitsevate lindude jaoks on häirimine, siis on äärmiselt oluline teha kaitseala külastajate seasselgitustööd lindude pesitsusperioodiks rakendatavate mõningate liikumispiirangute vajalikkuseja olulisuse kohta.Eesmärk järgnevaks kaitsekorraldusperioodiks – soode soodne seisund ja turba juurdekasv onsäilinud;Pikemaajaline eesmärk – soode ökoloogilisel seisundil ja veerežiimil puuduvad inimtegevusestlähtuvad häiringud.• Metsad• Vanad loodusmetsad (9010*)• Rohunditerikkad kuusikud (9050)• Okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060)• Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)• Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)• Lammi-lodumetsad (91E0*)Kaitseala metsad on suures osas sekundaarsed, allunud varasemalt majandustegevusele, mistõttusiin ei leidu ürgmetsa ilmelisi koosluseid, kuid asjaolu, et siinsed metsad omavad pigempuhkemajanduslikku väärtust, kui potentsiaali majandusmetsadena, annab alust arvata, et sellisePõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 37

trendi jätkumisel hakkab kaitseala metsade looduslikkus aasta-aastalt suurenema.Eesmärk järgnevaks kaitsekorraldusperioodiks – loodusdirektiivi elupaikade pindala ei olevähenenud, metsade majandamine toimub üldjoontes vaid puhkemajanduslikel kaalutlustel jaloodushoiu põhimõtetest lähtuvalt.Pikaajaline eesmärk – metsade kvaliteet elupaigana on paranenud ja elupaiga kriteeriumitelevastavate metsade pindala on suurenenud, metsade liigiline ja vanuseline mitmekesisus onsäilinud.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 38

4. ÜKSIKOBJEKTID JA MAASTIKUELEMENDIDKeskkonnainfosüsteemi EELIS andmetel asub kaitsealal neli (4) ürglooduse objekti;• Jussi-Paukjärve järved;• Koitjärve (Käidra) raba;• Põhja-Kõrvemaa liustikuvee-tekkelised pinnavormid;• Suru e. Suru-Suursoo e. Kõnnu-Suursoo.• JärvedEesti Ürglooduse Raamatusse on kantud meromiktne* Paukjärv ja omanäoline Jussijärvederühm, milles kõrvuti esinevad nii pehme- kui ka kalgiveelised järved. Kaitsealalesinevatest järvetüüpidest on Eesti tasemel haruldasemad:oligotroofsed järved (oletatav arv Eestis – 20, tegelik arv kaitsealal – 4);semidüstroofsed järved (oletatav arv Eestis – 40, tegelik arv kaitsealal – 5) (Tõnisson, 2000).* st, et vesi järves ei segune temperatuuri ja lahustunud hapniku osas kunagi põhjani.• Glatsiaalsed pinnavormidKaitseala maastikele iseloomulikud pinnavormid on liustikutekkelised: oosid ehk vallseljakud,küngas- ja lavamõhnad ning sandurid.Läbi kaitseala looklevad kaks servamoodustiste kaart: Aegviidu-Paukjärve servamoodustistekompleks (pikkusega ca 16 km) ja Kulli-Koitjärve (ca 8 km). Kaitseala põhjaosas paiknevadPühamäe-Kemba servamoodustised ja Kemba sanduriala (Tõnisson, 2000).Eelnimetatud servamoodustised ning lisaks veel Aegviidu-Paukjärve marginaal-oos ja KembaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 39

liustiku kontaktnõlv on kantud Eesti Ürglooduse Raamatu pinnavormide nimistusse.• SoodEraldi objektidena Ürglooduse Raamatusse kantud Koitjärve (Käidra) raba (1750 ha, lasund 7,4m) ja Suru e. Suru-Suursoo e. Kõnnu-Suursoo (1620 ha, lasund 6,3 m) on kaitseala suurimadrabamassiivid.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 40

ehk võhmast meenutavad võhma-lõpulised kohanimed (Võhma raba), mis esinevad eritiüksildastes paikades (Tõnisson, 2000).Kava koostaja hinnangul on kaitseala valdavalt asustuseta alade ulatust silmas pidades olulinehakata tegelema paikkonnale igiomaste, kuid ala suletuse tõttu hääbunud toponüümidetaastamisega.Järgneva kaitsekorraldusperioodi jooksul tuleks kaaluda ülevaate koostamist kaitseala piiridessejäävate paikade toponüümikast. Alusbaasi sellekohase ülevaate tegemiseks loob Eesti KeeleInstituudi kohanimede kataloog, mida täiendavad rahvapärimused.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 42

6. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED, EELARVE JAAJAKAVATegevuskavas on esitatud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.Kaitseala pikaajaliseks põhieesmärgiks on paikkonna maastikulise ja elupaikadega seotudmitmekesisuse säilitamine ning tasakaalustatud arengu tagamine ja vajadusel suunamine. Sellekson oluline tagada koosluste kohatine looduslik areng, teisalt kinnistada koosluste olemasolevseisund.Elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on vajalik hooldustööde tegemisel arvestadakaitsekorralduskavas seatud tingimustega.Kaitsekorralduslikud tegevused on koondatud allpoolt esitatud tabelisse „Kavandatavad KKKtegevused“. Tabelis on ära toodud kaitsekorralduskava täitmise eelarve ja võimalikud töödeteostajad.Tegevuskava tabelisse on koondatud tabelile eelnevates analüüsides esitatud tööd, mis ontäitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.Tabelis on tegevused eelisjärjestatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmiselt:esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavasajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamiselesuunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele japotentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtustesäilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 43

6.1. Elupaikade hooldustööd ja hooldustöödele seatud tingimused6.1.1. Metsaelupaikade hooldustööd ja hooldustööde tingimusedPõhja - Kõrvemaa metsaökosüsteemide säilitamise eesmärkideks on maastiku üldilme hoidmine,ala ruumilise ja bioloogilise mitmekesisuse ning kujunemisjärgus olevate ökosüsteemidetasakaalu tagamine.Kaitseala metsad oma olemuselt ei kujuta endast olulise tähtsusega majanduslikku ressurssi(Keskkonnaameti HJR-regiooni metsanduse spetsialisti Toomas Rebassoo sõnul on nt viimasteaastate keskmiseks raiemahuks kaitsealal olnud ca 1000 tm/aastas). Seetõttu prognoosib kavakoostaja, et vajalikud hooldustööd kaitseala metsades saavad olla ennekõikepuhkemajanduslikku laadi.Seejuures on soovituslik lähtuda alltoodud tingimustest;1) Metsatööd ei tohi segada kaitseala külastajaid ega rikkuda maastiku üldilmet;2) Raietöid ja suuremahulisi hooldustöid ei tehta lindude pesitsemise ajal ajavahemikus 01.aprillist kuni 15. juunini;3) Metsatööde eesmärk on:a) matkaradade ja teeradade hooldamine,b) niidualade korrastamine, niidualade servade hooldamine,c) vaadete avamine ja lahtihoidmine. Eeskätt tuleks neid töid teostada Paukjärve ümbruses,Kulli-Pikapõllu vallseljakul jaanitule kohas ning Venemäel.NB! Samas juhib kava koostaja tähelepanu asjaolule, et nimetatud kohad paiknevad nnlooduslikus sihtkaitsevööndis ning kehtiv kaitsekord ei võimalda nimetatud vaatekohtadeavamisi.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 44

Ettepanek: kuna hästikorraldatud rekreatiivala üks olulisemaid tunnuseid on hea vaadeldavus,siis tuleks võimalusel kaaluda selles osas kaitsekorra muutmist.d) metsaaluste korrastamine ja esteetilise ilme kujundamine kaitseala piiridesse jäävatespuhkekohtades ja parkimisplatsidel.e) noorendikel metsa ruumilise ja liigilise mitmekesisuse suurendamine.6.1.2. Niiduelupaikade hooldustööd ja hooldustööde tingimusedNiidualade hooldamise põhieesmärk on tõrjuda tagasi puittaimestiku kasvu, säilitamaks niiduökosüsteeme ja maastikulist mitmekesisust. Hooldustööde piirkonnad on kirjeldatud töö lisadesoleval kaardil.Nõuded niiduhooldusele:1) Niidualasid tuleks niita vähemalt igal teisel aastal. Kui esineb niidetaval alal üle 1m võsa, siisvõsa likvideerida või võimalusel põletada;2) Niitmistöid teostada alates juuli algusest.3) Võsastunud heinamaadel võsa raiuda ja koristada (võsa põletamise korral lõkkeasemete alusedläbi kaevata ja tasandada).4) Metsaservadest vähendada metsaalust võsa ja langetada tugevalt niidualade poole kaarduvad(kalduvad) puud, parandamaks niiduala valgustingimusi.Jussi kanarbikunõmme hooldustööd:Jussi kanarbikunõmm (pindala ca 150 ha) on kaitseala üks väärtuslikumaid biotoope, mille kõigeesinduslikum kasvukoht paikneb Jussi mõhnastikus. Siinne taimkond jaguneb Paali taimakttekasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel kaheks;1. luidete taimestu tüübirühm, mis hõlmab erinevas kinnistumisastmes olevat rannikuluidetetaimestut;Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 45

2. liivikute taimestu tüübirühm ühe, liiviku kasvukohatüübiga.Siinne taimestu on nagu teisedki sarnased kooslused saanud kujuneda nõmmemetsade raadamisetagajärjel, kuid püsinud ei ole kooslus mitte tallamise tulemusel, vaid pommitamise tulemuselpurunenud pinnase sellest süttinud tulekahjudest. Kaks viimast aastakümmet on kooslust hoitudkinniskasvamise eest niitmise ja võsaraie abil.Erinev on ka siinse nõmme reljeef. Tavaliselt on nõmmed tasased, kuid Jussi nõmm nagu öeldudasub mõhnastikus, mille niigi künklikust reljeefist tingitud mosaiiksust suurendavadpommiaugud. See loob suure niiskus- ja valgustingimuste varieerumise ning võimaluse huumusekuhjumiseks lohkudesse.Korduvate, pommitamisest tingitud tuleahjude lakkamise tagajärjel on võsastumine lehtpuudekännuvõsudest kiire. Seetõttu on nõmmeala kinnikasvamine Jussil valdavalt kiirem, kui teistelnõmmealadel, kus tasase reljeefi tõttu on niiskus ja valgusrežiim ühtlasemad. Lehtpuudekännuvõsude kõrval kiirendab nõmme avatud ilme kadumist siin massiliselt vohavkõrgekasvuline ja rohkesti vähelagunevat kulu jättev kõrreline jäneskastik.Et vältida nõmme avatud maastiku kinnikasvamist tuleb jätkata siinsel kooslusel niitmisi javõsalõikust. Samuti ilmneb Harjumaa keskkonnateenistusele 2006 aastal TÜ ZBIlepideptoroloogide (prof. Toomas Tammaru, dots. Erki Õunap, jt) poolt edastatud pöördumisest,et Põhja-Kõrvemaa on üks kolmest teadaolevast kohast Eestis, kus levib III kaitsekategooriakaitsealune liik nõmme-tähniksinitiib ( Maculinea arion ). See liblikaliik kuulub ka EÜ nõukogudirektiivi 92/43/EMÜ ehk nn Loodusdirektiivi IV lisasse kui eriti ranget kaitset vajav liik.Alljärgnevalt väljavõte TÜ ZBI teadlaste pöördumisest:“... Jussi nõmm on suurim Põhja-Kõrvemaal teadaolevast biotoobist, mis vastab selle liigielupaiga nõuetele. Nõmme-tähniksinitiiva (edaspidi arion) elutsükkel on väga spetsiifiline. Temaröövikud toituvad esmases kasvutsüklis liivateedel ( Thymus spp ), mis eelistab kuiva,päikesepaistelist kasvukohta ja hõredat rohustut. Järgmises kasvutsüklis sõltuvad röövikudraudsikutest ( Myrmica spp ), kes neid oma pesasse kannavad ning kus nad ise raudsiku vastsetPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 46

imiteerides raudsikute munadest ja vastsetest toituda saavad. Pesas olles jõuavad röövikudviimasesse kasvujärku, nukkuvad kevadel ja lendavad valmikuna juunis välja. Kusjuures onteada, et edukaim on röövik parasiidina pesades, kus peremeheks on paluraudsik ( Myrmicasabuleti ). teised raudsiku perekonna liigid küll adopteerivad rööviku, kuid valmikuni arenevadneist vähesed. Ja kuna üks sipelgapesa suudab üleval pidada vaid mõnda liblikaröövikut, siistähendab see seda, et äärmiselt keerulise elütsükli tõttu vajab see liblikaliik populatsioonielujõulisuse tagamiseks väga spetsiifilist maastikku, kus sobiva peremeesliigi ja toidutaimearvukus on piisav. Isegi sobivas koosluses on valmikute arvukus suhteliselt madal japopulatsiooni püsimiseks on vaja suhteliselt suurt pindala.Arioni säilimise Põhja-Kõrvemaal tagab ennekõike sobiva biotoobi säilimine. Liblikas eelistabPõhja- Kõrvemaal kuivi, hõreda rohustuga metsa ja teeservasid. Arioni säilimiseks on vaja needalad (vt joonis) avatuna. Selleks tuleb eemaldada teeservadest võsa ja pealetungivat kilpjalga (Pteridium aquilinum ). Kilpjalg mõjutab arionile sobivaid koosluseid negatiivselt peamiselt omalaia ja varjava lehestiku tõttu. Kuna kaitsealal põhjustab kilpjalg tõenäoliselt arioni arvukuselangust, on otstarbekas seda taimeliiki liblika teadaolevatelt levialadelt tõrjuda. Kõige lihtsammeetod selleks on kilpjala niitmine kaks korda suve jooksul. Üks võimalus arionile jubaebasobivateks muutunud alade taastamiseks (nt kaardil kujutatud väike ala Venemäel) on alakontrollitud põletamine, kui nõmmemaastikele ajalooliselt omane looduslik avatuna hoidja.Samas võib kontrollimatu põleng arioni populatsioonile suurt kahju teha. Seega on otstarbekaspõletamist läbi viia koostöös lepidopteroloogidega, laiguti ja väga kontrollitud kujul.Siinkohal tasub märkida veel, et Eestis puuduvad reaalsed kogemused arioni aktiivsekskaitsmiseks, mistõttu tuleb kõiki kaitsemeetmeid rakendada koostöös ekspertidega. Koosekspertidega leitakse sobiv hooldamise meetod ja ulatus ning viiakse läbi arioni populatsiooniseire enne ja pärast alade hooldust”.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 47

Joonis: Arioni levikualad Põhja-Kõrvemaal (märgitud punasega)Nõuded Jussi nõmme hooldustöödele:1. raiutav võsa ja tekkiv niide viia niidualalt minema;2. arioni levikualadel kavandada vajalikud tööd ja meetmed koostöös lepidopteroloogidega,võimalusel teostada olulised tööd liigispetsialistide juhendamisel6.1.3. Puhkemajanduslikud töödTerviseradade ja jalgradade hooldustööd ning hooldustööde tingimused.Teeradade hooldustööde põhieesmärk on tagada puhkajatele ja tervisesportlastele meeldiv ningturvaline liikumine (sportimisvõimalused).1) Likvideerida radadele kukkunud puud ja muud takistused. Tükeldatud metsamaterjal väljavedada või põletada. Materjali teisaldamiseks kasutada väiketehnikat, mis ei riku pinnast egametsaalust.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 48

2) Radade hooldamisel tuleb vältida kõrgeid ja teravaid kändusid või võsatüükaid (likvideeridavõsa maapinnalt, vältimaks vigastusi kukkumisel).3) Puude ja tuulemurru likvideerimisel lähtuda põhimõttest, et jääks võimalikult väheinimtegevuse jälgi ning töö toimuks kiiresti ja lõplikult (vältida materjali ja oksahunnikuteseismist nädalate viisi metsa all).Puhkemajanduslikud rajatisedPuhkemajanduse arendamiseks ja kaitseala külastuse suunamiseks on oluline jätkata külastuseksvajalike rajatiste infrastruktuuri välja arendamist ja olemasoleva korrastamist.1) Parkimisplatsid. Kaitsealale rajatud parkimisplatsid (kaks parkimisplatsi Kaksiksillal jaKoersillal, rajas RMK) ja nende lähiümbrus vajavad suvekuudel, st külastuste kõrghooajalregulaarseid hooldustöid (prügikoristus). Parklate kruusakate korrastamist, st vastavaltvajadusele tasandamist/täitmist (ca 1 kord aastas). Külastajate poolt enimkasutatavasseKaksiksilla parklasse on turvalisuse huvides vajalik taastada mehitatud valve, kohe kui algavadtaas vandaalitsemised. Samuti on seal vajalikud kruusakatte ning piirete renoveerimistööd.2) Kaitseala välispiiride tähistamine ja infostendid - KKK koostamise hetkel on kaitsealavälispiir rahuldaval määral tähistatud. Tähistamist vajavad kaitseala sihtkaitse- japiiranguvööndite piirid. Kaitseala tutvustavate infostendide hulk ja vaadeldavus oli kavakoostamise hetkel hea. Täiendavate infostendide ja viitade paigutamise vajadus ja nende asukohtkaitsealal täpsustub ala puhkemajandusliku infrastruktuuri arendamise ja hooldamise käigus.Tegevus kuulub I prioriteediklassi.3) Lõkke- ja telkimiskohad. Lõkke- ja telkimiskohti kaitsealal on piisaval määral. Kaitsealal onRMK poolt loodud 5 telkimisala (Järvi Pikkjärve, Järvi Pärnjärve, Paukjärve, Jussi ja Venemäe)ja 2 lõkkekohta (Oru ja Kulli).Põhirõhk on tulevikus seniste rajatiste hooldamisel ja renoveerimisel, mitte uute loomisel.Plaanis on Järvi Pärnjärve telkimisala suurendada ja muuta see sobivaks kuni 80 osalejagaürituste jaoks (RMK andmeil on see optimaalne arv osalejaid, kes sinna telkimisalale äramahuvad nii, et ei tekiks inimeste hulgaga kaasnevaid parkimisprobleeme).Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 49

4) Tualetid. Tualettide asukohad täpsustuvad vastavalt külastuskorraldusest johtuvatelevajadustele ning teiste puhkemajanduslike tööde kulgedes. Kui tualett rajada, siis tagada tualetiperioodiline hooldus ja korrastamine.5) Matkaraja ja looduse õpperajad. Kaitsealal asuvad või läbivad seda kokku 4 matka- ja/võiloodusrada – Aegviidu-Liiapeksi matkarada (pikkus 36 km), Paukjärve loodusrada (5 km), Jussiloodusrada (8 km), Uuejärve loodusrada (6 km).Plaanis on eksisteerivate radade jooksev hooldus ja renoveerimistööd – koristustööd, lõkkepuud,prügivedu, pisiremont. Töödest olulisim on Aegviidu – Liiapeksi matkaraja Kõnnu Suursoolaudtee renoveerimine (laudraja pikkus ca 3,2 km). Kaaluda tuleks Venemäe vaatetornitaastamist. Samuti on vajalik, kuid kava koostamise hetkel veel mitte väga prioriteetne tegevus –Liiapeksi-Aegviidu matkarajale jääva Koonukõrve silla kapitaalremont või uuesti ehitamine.Täpsemad tööd planeeritakse projekti koostamisel.Tabel: Eesmärgiks olevate väärtuste koondtabelVäärtusKaitseeesmärkOhutegurid Meetmed OodatavadtulemusedMaastikLooduslikeKaitsekorraSenise kaitsekorraMaastikud püsivadprotsessidemuutminejätkuminelooduslikenakaitseElupaigadLooduslikeKaitsekorraSenise kaitsekorraKoosluste looduslikprotsessidemuutminejätkumineareng jätkubkaitsePõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 50

JussiSeisundiKinnikasvamineRegulaarneMaastik püsibkanarbikusäilitaminehooldamineavatunanõmm** tegemist inimtekkelise maastikuga, mille seisund inimese sekkumiseta ei säiliTabel: Teiste oluliste väärtuste koondatabelVäärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed OodatavadtulemusedLiigidKaitse-eeskirjagaInimtegevusegaInimmõjudeLiigilinesätestatudkaasnevadvähendaminemitmekesisus säilibvõtmeliikidehäiringudvõtmeliikidevõi suurenebelupaikadeelupaikadessäilitamineLiikideleLiikide eripärastsobivatelähtuvateelupaikadetegevustevähenemineteostaminePõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 51

Tabel: Kavandatavad KKK tegevusedTegevusemaksumusTegevuseEllu-Priori2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020kokkuJrknimetusTegevuse tüüpviija-teetTuh. kroonidesInventuurid, seired uuringud1 Kalastiku uuring uuring KA III 50 502 Kahepaikseteuuring uuring KA III 30 303 Roomajate uuring uuring KA III 30 304 Imetajate uuring uuring KA III 50 505 Linnustiku võtmeliikidehooldus uuring KA III 30 30Hooldus-, taastamis- ja ohjamistegevused1 Kopra, mingi jakähriku tõrjeVõõr- ja probleemliigidJahiselts III 0Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 52

2 Jussi nõmmehooldustöö Maastik RMK I 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 5003 Arioni elupaikadetaastamine jaedasine hooldus(niitmine) Liigid KA II 60 60 60 60 60 30 30 30 30 30 4504 Vaadete avamineVenemäel, Paukjärveoosil, PikanõmmejaanitulekohalMaastik RMK II 80 80Loodusõppe- ja puhkemajanduslikud tegevused1 Kaksiksilla parklavalve taastamine(kui algabvandaalitsemine)Loodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedRMK I 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 400Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 53

2 Vaadete avamineVenemäel, Paukjärveoosil, Pikanõmmejaanitulekohal3 Järvi Pärnjärvetelkimisala kohendamineüritustealaks kuni 80inimeseleLoodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedRMK III 30 30 30 90Loodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedRMK II 80 80456Telkimisalade jalõkkekohtade renoveerimineKaksiksilla parklauuendamineKoonukõrve sillauuendamineLoodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedRMK II 150Loodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedRMK III 30 30 60Loodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedRMK II 100Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 54

7Venemäe vaatetorniehitusLoodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedRMK II 500 5008 Venemäe treppideja laudtee renoveerimineLeppsillaÄnnijärveniLoodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedRMK II 100 200910Kõnnu Suursoovaatetorni rekonstrueeimineJussi õpperaja rekonstrueerimineLoodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedKIK III 500 500Loodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedKIK III 15011Paukjärve looduseõpperaja rekonstrueerimineLoodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedKIK III 100Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 55

12Uuejärve looduseõpperaja rekonstrueerimineLoodusõppe- ja puhkemajanduslikudtegevusedKIK III 100Tähistamine1 Kaitsealusteobjektide tähistamineTähistamine 02 Tähiste likvideerimine0Kavad, plaanid, eeskirjad1 2009 aastaharuldaste seenteinventuuri põhjaltegevuskavakoostamine.2 Linnustiku võtmeliikidehoolduskavadeväljatöötamineKavad, plaanid,eeskirjad KA III 30 30Kavad, plaanid,eeskirjad KA III 50 30Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 56

7. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINEEelmises kaitsekorralduskavas (koostatud aastateks 2000 – 2003, koostaja Andres Tõnisson)ettenähtud olulistest tegevustest on realiseerunud laias laastus vaid Jussi kanarbikunõmmehooldustööd ja kaitseala külastuskorraldust suunava infrastruktuuri (matkarajad, parklad,suunaviidad, jms) väljaehitamine. Selles osas võib eelneva kaitsekorraldusperioodi ajavahemikus2000 kuni 2003 lugeda edukaks. Samas ei ole eelmise kaitsekorralduskava üheks peamisekseesmärgiks seatud kaitseala mehitamise, st administratsiooni loomise kava viimastel aastatelKeskkonnaministeeriumi haldusalas asetleidnud reformide tõttu elustunud ning tuginedespraegusele haldusala struktuurile ja üldistele arusaamadele, ei ole kaitseala mehitamine enamoluline.Kindlasti ei saa aga eelmise kava olulisema eesmärgi täitumata jätmist lugeda tagantjärelekaitsekorraldusperioodi läbikukkumiseks.Kokkuvõtvalt on kaitsealal kaitstavad maastikud ja maastikel leiduvad looduskooslusedkehtivast kaitsekorrast tulenevalt hästi kaitstud, ala külastuskorraldus toimib, sh tegutseb alaljärjepidevalt RMK loodusvaht ning jahipidamine on reguleeritud nõnda, et kaitseala toimibulukite pagu- ja taastootmisalana. Kaitsealal kaitstavate elupaikade ja koosluste pindala ei oleteadaoleva informatsiooni põhjal vähenenud.Arvestades eeltooduga, võib eelmiseks kaitsekorraldusperioodiks seatud eemärkide täitumist,ennekõike koosluste ja liikide kaitseks teostatud ning külastuskorralduslikke tegevusi hinnatarahuldavaks.7.1. Kaitse tulemuslikkuse hindamiseks olulised tegevusedKaitsekorralduskava koostamiseks vajalike eeltöödena on kaitsealal varasemalt teostatud Põhja-Kõrvemaa Natura elupaikade ja kaitsealuste liikide inventuur (koostaja Ploompuu, 2008),muuhulgas ka Põhja-Kõrvemaad käsitlevad tööd; „Järva-Lääne-Viru regiooni haruldaste seenteinventuur” (koostajad Sell ja Kalamees, 2009), “Järva-Lääne-Viru regiooni haruldasteselgrootute inventuur” (koostajad Luig, Martin, Kruus, 2010), “Kõrvemaa piirkonnaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 57

taimharulduste inventuur” (koostaja Valdvee, 2009). 2010 aasta lõpuks valmivad veel linnustikuinventuur ja sammalde inventuur. Teadaolevalt on endise LKK JLV-regiooni tellimuselvarasemalt valminud ka Põhja-Kõrvemaa samblike inventuur.Kaitsekorralduskava edukuse hindamisel lähtutakse käesoleva kava peatükis “Kaitseväärtused”alampeatükis “Elustik” esitletud väärtuste kirjeldamisel kasutatud ja järgnevakskaitsekorralduskava perioodiks, st 10 aastaks püstitatud eesmärkide täitumise ulatusest.Lisaks tuleb kaitse tulemuslikkuse hindamiseks viia läbi jooksvad seired:Nõmme- ja niidualade hooldamise seire – iga aastaselt registreerida millises ulatuses ja kuisuures mahus niidualasid hooldati (koostöö KA maahooldusspetsialistiga ja kaitsealahooldajaga). Seni regulaarselt hooldatud ala on olnud 150 ha suurune Jussi kanarbikunõmm(hooldus tsükliline, st igal aastal alustatakse hooldust sealt, kuhu eelmisel aastal tööjärjega jõutija jätkatakse aastast-aastasse seni, kuni on kogu nõmmeala hooldatud). Jussi nõmmel niidevalealale on prioriteetsena vajalik lisada kaitsealal teadaolevad arioni levikualad (st lisaks Jussinõmmele veel ca 40 ha niidetavat pinda) . Seega lisanduvad juba niidetavale Jussi nõmmelevähemalt kaks naabruses paiknevat niiduala. Arionile sobivate niidualade kogupindala on 152, 6haMetsade, kui suurima taimkattelise üksuse seisundi seire – hinnata metsaelupaikades tehtudmetsatööde (sõltumata sellest, kas tegemist oli metsa- või puhkemajanduslikul eesmärgilteostatud tööga) kvaliteeti ja võimalikke mõjusid raiutud kooslusele. Metsa üldise seisundihindamise eesmärgil hinnata perioodiliselt (üle kahe aasta) rähniliste ja kakuliste arvukust.Samuti võib edasiseks kaitse korraldamiseks ja uute kaitse-eesmärkide seadmisel olla abiksMähuste järve ümbruses 2006 aastal asetleidnud suure metsapõlengu tagajärgede seirete(sammalde, samblike, seente, putukate, jne) tulemused. Põlengualast ca 90 ha ulatub kaitsealalening suurem osa sellest alast jääb piiranguvööndisse. Põlengu tagajärjel kannatanud mets raiutikaitseala piiranguvööndisse jäävalt osalt maha, kuid sihtkaitsevööndisse ulatunud põlengualalkasvanud mets jäeti edasiste looduslike protsesside uurimise eesmärgil raiumata. Kavakoostamise ajaks mingeid pöördelisi, st ala kaitsekorra muutmist tingivaid tulemusi/järeldusikava koostajale teadaolevalt tehtud ei ole. Arvestades asjaoluga, et kaitsealale ulatuvalPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 58

põlengualal kasvanud metsakooslus moodustab kaduvväikese osa kogu kaitsealametsamassiivist, siis ei oma põlenguga kaasnenud metsakahjud mingit mõju kaitsealametsakoosluste heale seisundile. Pigem vastupidi – tõstab väikese osa kaitseala teaduslikkupotentsiaali märkimisväärselt, kuna alal põlengujärgselt asetleidvad protsessid võivad pakkudahuvi paljudele liike ja koosluseid uurivatele teadustöö tegijatele.Kuna ala oli põlengu-eelselt kaetud valdavalt nõmme-männikutega, siis eeldab kava koostaja, etmingeid teisi koosluseid seal inimese sekkumiseta edaspidi ka kujunema ei hakka. Toimubuuenemine männiga ning ajapikku kujuneb põlengu-eelne kooslus. Kehtiva kaitsekorra kohaselton inimese sekkumine metsa uuenemisse võimalik põlenguala piiranguvööndisse jääval osal, misvaldavas osas on eramaa. Metsaomanikul võib olla soov asendada olnud kooslus ntkiiremakasvuliste puuliikidega.Arioni (jt päevaliblikate) seire taastatud levikualadel– teostatakse päevaliblikate arvukuse (jaliigilise mitmekesisuse) seiret, mis võimaldab hinnata ala bioloogilist mitmekesisust. Soovitavaltteostada seiret iga-aastaselt.Kaitsekorraldusperiood on olnud tulemuslik kui;• Niidetavate alade pind ei vähene ja ei jää ka samaks, vaid suureneb. St Jussikanarbikunõmm on hooldatud ning miinimumeesmärgina saavad lisaks niidetud jahooldatud ka teised arioni populatsioonile olulised niidualad;• Metsade üldine seisund, vaatamata kohatisele kõrgele külastuskoormusele püsib seniselrahuldaval tasemel või on kaitsekorraldusperioodil läbiviidud tegevuste tulemuselperioodi lõpuks paremaks muutunud;• Külastuse suunamiseks ja rekreatiivsete tegevuste hõlbustamiseks ning arendamiseksoluliste (KKK tegevuste tabelis esitatud) tegevuste – parklate, puhkekohtade,telkimisalade, matkaradade korraliste hoolduste + vajaliku, kuid seni puuduvainfrastruktuuri väljaehitamise jätkusuutlikus ning külastajate informeeritus on tagatud;• peatükis “Elustik ja elupaigad” esitletud väärtuste kirjeldamisel kasutatud ja järgnevakskaitsekorralduskava perioodiks, st 10 aastaks püstitatud eesmärkidest on kava täitjatePõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 59

poolt rakendunud ja vajalike tegevustena teotatud vähemalt 50 % kavandatust. Selleks onjärgneva kaitsekorraldusperioodi kestel vajalik teostada:a) selgrootute uuring eesmärgiga, selgitada kaitseala selgrootute liigiline mitmekesisus,arvukus ja peamised levikualad. Töötada välja kaitsealapõhised olulisemad kaitsemeetmed;b) kalastiku uuring eesmärgiga, selgitada kaitseala selgrootute liigiline mitmekesisus,arvukus ja peamised levikualad. Töötada välja kaitsealapõhised olulisemad kaitsemeetmed;c) kahepaiksete uuring eesmärgiga, saada ülevaade kaitseala selgrootute liigilisestmitmekesisusest, arvukusest ja peamistest levikualadest. Töötada välja kaitsealapõhisedolulisemad kaitsemeetmed;d) roomajate uuring eesmärgiga, saada ülevaade kaitseala selgrootute liigilisestmitmekesisusest, arvukusest ja peamistest levikualadest. Töötada välja kaitsealapõhisedolulisemad kaitsemeetmed.Eelnimetatud uuringud ja nende tulemusel kavandatavad olulisemad alapõhised kaitsemeetmedon vajalikud kaitseala pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamiseks.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 60

KASUTATUD KIRJANDUSKink, H., Tõnisson, A. 1996. Põhja – Kõrvemaa. Rmt. Kink, H. Eesti kaitsealad – geoloogia javesi. TA Kirjastus, Tallinn, 141 – 149.Kokk, R., Parksepp, K. 1993. See on turba ja liivamaa. Eesti Loodus, 1., 6 – 7.Meiner, A. 1999. Eesti maakate. Keskkonnaministeerium, Tallinn.Raukas, A., Rähni, E. 1974. Pinnavormid Harju rajoonis. Valgus, Tallinn.Rääsk, K., 2002. Loodava Kaitsejõudude Keskpolügooni mõju rekreatsioonile Põhja –Kõrvemaal. Bakalaureusetöö. TPÜ, rekreatsioonikorralduse õppetool. Tallinn.Schmeidt, O. 2005. Harjumaa huvitavaid taimi.AS Vaba Maa, Tallinn, 20.Tõnisson, A. 1993. Looduskaitseala Põhja – Kõrvemaal. – Eesti Loodus, 1, 4 – 6.Tõnisson, A. 2000. Põhja – Kõrvemaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Tallinn.Tõnisson, A. 2000. Jussi nõmm ja järved säilitavad ajalugu. – Eesti Loodus, 10, 38 – 43.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 61

LISADLisa 1: Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiriLisa 2: Põhja-Kõrvemaa LKA niidutaimkonna inventuuri kaardipilt (T. Ploompuu, 2008)Lisa 3: Põhja-Kõrvemaa LKA matkaradasid, telkimisalasid, vaatekohtasid, jms tutvustavkaardipilt, RegioLisa 4: KKK-s kavandatud tegevusi kujutav kaardipiltLisa 5: Avalikustamise materjalid – protokollid, kirjalikult laekunud küsimused ja ettepanekudjms.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 62

Lisa 1:Avaldamismärge :VV, RTI, 22.05.2007, 37, 250Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 63

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri 1Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007. a määrus nr 137Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.1. peatükkÜLDSÄTTED§ 1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk(1) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitse tagamine:1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusestvähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealusteleliikidele ning nende elupaikadele;2) liikidele, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetabI lisas ja kellest üks on ühtlasi I kaitsekategooria liik ja neli on II kaitsekategooria liigid, ningI lisas nimetatud liikidele, kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ja nende elupaikadele. NeedI lisas nimetatud III kaitsekategooria liigid on: musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grusgrus), nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder(Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola);3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning looduslikuloomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelisedjärved (3110) 3 , vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelisedjärved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260),kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad(7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud(9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad(9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);4) liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. ÜksII lisas nimetatud liik on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik ning kolm on ühtlasi II kategooriakaitsealused liigid;Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 64

5) I, II ja III kategooria kaitsealustele liikidele nagu põdrajuure-soomukas (Orobanche bartlingii),karukold (Lycopodium clavatum), roomav öövilge (Goodyera repens), mets-vareskold (Diphasiumcomplanatum), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), aas-karukell (Pulsatillapratensis), nõmm-vareskold (Diphasium tristachyum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia),mis on III kategooria kaitsealused liigid.(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljakssihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määrusessätestatud erisustega.§ 2. Kaitseala asukoht(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kemba, Koitjärve, Liiapeksi, Pala, Sigula,Suru, Tõreska ja Valgejõe külas ning Anija vallas Pillapalu külas.(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 4 .§ 3. Kaitseala valitseja ja kaitse korraldajaKaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus ja kaitseala kaitsekorraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.2. peatükkKAITSEALA KAITSEKORD§ 4. Lubatud tegevus(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud,arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 65

(3) Kaitsealal on lubatud kalapüük:1) ühe lihtkäsiõngega, välja arvatud Mähuste järvel;2) harrastuspüügivahenditega Soodla jõel, Jussi Suurjärvel ja Jussi Väinjärvel, välja arvatud nakkevõrkude,põhjaõngejadade, harpuunipüssi ja harpuuniga, millega on lubatud kala püüda vaidteadusotstarbel.(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitsejaon selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omanikuloal.(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine, välja arvatud kaitseala sihtkaitsevöönditessekuuluval Soodla jõe ja Valgejõe vahelisel alal, kus on lubatud sõita vaid jalgrattaga. Sõidukigasõitmine Soodla jõe ja Valgejõe vahelisele alale jäävatel teedel, sõidukiga sõitmine väljaspoolteid kogu kaitsealal ja maastikusõidukiga sõitmine kogu kaitsealal on lubatud järelevalve- japäästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisegaseotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostatavas teadustegevuses,piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste hooldamistöödel ja maatulundusmaalmetsamajandus- või põllumajandustöödel ning õuemaal omaniku loal.(6) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmineon lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala kaitse korraldajanõusolekul teostatavas teadustegevuses.§ 5. Keelatud tegevusKaitsealal ei või ilma kaitseala valitseja nõusolekuta:1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;3) väljastada metsamajandamiskava;4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks;6) anda projekteerimistingimusi;Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 66

7) anda ehitusluba;8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja andavee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.§ 6. Tegevuse kooskõlastamine(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitsejanõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitsealavalitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgisaavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõjuhindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kuikavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.3. peatükkSIHTKAITSEVÖÖND§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike japoollooduslike koosluste säilitamiseks.(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:1) Kivijärve sihtkaitsevöönd;2) Jussi sihtkaitsevöönd;3) Ämmakääpa sihtkaitsevöönd;4) Tagavälja sihtkaitsevöönd.§ 8. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärkPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 67

(1) Kivijärve ja Jussi sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnesloodusliku protsessina.(2) Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on kooslusetüüpide säilitamine,neile omase liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.§ 9. Lubatud tegevus(1) Sihtkaitsevööndites on lubatud:1) Tagavälja ja Jussi sihtkaitsevööndites jahipidamine kährikule, mingile ja ondatrale;2) Ämmakääpa ja Kivijärve sihtkaitsevööndites jahipidamine 1. augustist 31. märtsini, väljaarvatud ajujaht ja linnujaht, mis on keelatud aastaringselt;3) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine;4) kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine.(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:1) olemasolevate rajatiste hooldustööd;2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;3) veerežiimi taastamise tööd;4) Karussaare (14001:003:0145) ja Nahe (14001:003:0129) maaüksusi läbivate olemasolevatekraavide hoiutööd Jussi sihtkaitsevööndis ning Ämmakääpa ja Jussi sihtkaitsevööndite piiril asuvakraavi hooldustööd;5) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndites,kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia,metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;6) puu- ja põõsarinde harvendamine ning põletamine poollooduslike nõmmekoosluste ilme jaliigikoosseisu säilitamiseks Tagavälja sihtkaitsevööndis.§ 10. Keelatud tegevusSihtkaitsevööndis on keelatud:1) majandustegevus;2) loodusvarade kasutamine;Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 68

3) uute ehitiste, sealhulgas ujuvehitiste püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitsealatarbeks.§ 11. Vajalik tegevusTagavälja sihtkaitsevööndis on poollooduslike nõmmekoosluste esinemisalal vajalik nende ilmeja liigikoosseisu säilitamiseks puu- ja põõsarinde harvendamine ning põletamine.4. peatükkPIIRANGUVÖÖND§ 12. Piiranguvööndi määratlus(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.(2) Kaitsealal on neli piiranguvööndit:1) Uurita piiranguvöönd;2) Suru piiranguvöönd;3) Koitjärve piiranguvöönd;4) Nahe piiranguvöönd.§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärkPiiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.§ 14. Lubatud tegevus(1) Piiranguvööndis on lubatud:1) Suru ja Nahe piiranguvööndites jahipidamine kährikule, mingile ja ondatrale;2) Koitjärve piiranguvööndis jahipidamine 1. augustist 31. märtsini, välja arvatud ajujaht ja linnujaht,mis on keelatud aastaringselt;3) jahipidamine Uurita piiranguvööndis;4) turberaie Uurita piiranguvööndis, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;5) turberaie hall-lepikutes Suru, Koitjärve ja Nahe piiranguvööndites, kusjuures tuleb säilitadaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 69

koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Väljaspool hall-lepikuid on nimetatud piiranguvöönditesturberaie lubatud häilraie korras vähemalt 40-aastase perioodiga, kusjuures ühe raiejärgugavõib välja raiuda kuni 20% puistu tagavarast, seejuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanusemitmekesisus;6) väetise kasutamine.(2) Piiranguvööndis on kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul lubatud rahvaürituse korraldamineselleks ettevalmistamata kohas.(3) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:1) Uurita, Koitjärve ja Nahe piiranguvööndites uute hoonete püstitamine olemasoleva hoonestusalaõuemaal ja algse talu eluhoone kohtadel;2) Uurita, Koitjärve ja Nahe piiranguvööndites rajatiste, välja arvatud ujuvrajatiste püstitamine.§ 15. Keelatud tegevusPiiranguvööndis on keelatud:1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;2) uue maaparandussüsteemi rajamine;3) maavarade kaevandamine, välja arvatud liiva, kruusa, savi võtmine oma tarbeks kaitseala valitsejagakooskõlastatud kohtades;4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;5) puhtpuistute kujundamine ning energiapuistute rajamine;6) metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel sinika, karusambla, naadi, sõnajala, angervaksa,tarna-angervaksa, osja, tarna, lodu, kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüübis.5. peatükkRAKENDUSSÄTE§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamineTunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1997. a määrus nr 163 «Põhja-Kõrvemaamaastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1997, 63, 1089;2000, 30, 176).Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 70

1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜTL 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702;L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302,15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).2Kaitseala on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrusega nr 189 «Põhja-Kõrvemaalooduskaitseala moodustamine». Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1997. a määruse nr 163 «Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealakaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» alusel nimetati see Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealaks.Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustikualade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunkti 43 kohaselt hõlmab kaitseala Põhja-Kõrvemaa linnuala ja punkti 2 alapunkti316 kohaselt Põhja-Kõrvemaa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele,arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.4Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava1:10 000) alusel, kasutades Eesti Metsakorralduskeskuse Aegviidu metskonna 2001. aasta puistuplaani (mõõtkava1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.Kaardiga saab tutvuda Harjumaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Riiklikus Looduskaitsekeskuses,Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).Peaminister Andrus ANSIPKeskkonnaminister Jaanus TAMKIVIRiigisekretär Heiki LOOTMääruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 71

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 72

Lisa 2Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 73

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 74

Lisa 3Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 75

Lisa 4Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 76

Lisa 5Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 77