Enno Rebane - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

PIKAAJALINE PLANEERIMINE• Tasude järsud ja hüppelised kasvud. Näiteks on kaevandamisõigusetasu hüppeliselt kasvatatud (s.t kordades enam kui on olnudinflatsioon) 1996, 1999, 2000, 2001, 2006, 2007, 2010, 2011, 2012.• Tasude tõstmisega seotud otsuste põhjendused on sageli eksitavad(kasutatakse valikulisi lähteandmeid, jäetakse arvestamatakompleksmõjud) või piirdutakse protsendiarvutusega.• Pika kaevandamisõiguse tasude ajaloo jooksul ei ole saanudselgeks, miks on erinevate materjalide tasude proportsioonid justsellised.• Et ehitusmaterjalitööstus oleks jätkusuutlik, on olulise tähtsusegateada, kuidas muutuvad keskkonnatasud pikas perspektiivis(vähemalt 10 aastat).

MÕJU EKSPORDILEMitmed ehitusmaterjalide tootjad ekspordivad märkimisväärse koguseoma toodangust (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk,raudbetoonelementide tootjad, kuivsegude ja seinamaterjalide tootjad).Ent järjepidevalt on ehitusmaterjalide ekspordi konkurentsivõimetotsustavalt vähendatud – erimärgistatud diislikütusekasutamisvõimaluse lõpp (toodangu peamisel ekspordimaal Soomesvõib erimärgistatud diislikütust kasutada mitte ainult kaevandustes jaehituses, vaid ka näiteks ehitusmaterjalitööstuses – meil kaotati seeviimane võimalus juba 2004), kaevandmisõiguse hüppeline tõus(Soomes sarnane tasu üldse puudub), muud keskkonnatasud,elektrihinna tõus (tootja jaoks elekter kohati kallim kui Soomes).

KESKKOND JA MAJANDUS• Oleme jätkuvalt seisukohal, et ehitusmaavarade ettevõtlustpuudutava problemaatikaga peaks tegelema Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium ja looduskeskkonda puudutavaproblemaatikaga Keskkonnaministeerium, praegu on temaatikatervikuna ainult Keskkonnaministeeriumis.• Teedeehitusprojektid koostatakse inseneride poolt ja seegakirjutatakse projekti sisse materjal, mis oma tehnilisteltparameetritelt sobib. Keskkonnaministeeriumi koostatud viimasekeskkonnatasude määruse seletuskirjast aimub küll soov kanormatiive omatahtsi mõjutada, kuid teedeehituse tehnilisi nõudeidei saa siiski läbi tasumäärade määrata, vaid need peavad kujunemainsener-tehniliste arvutuste käigus.

LIIV• VEEALUNE KAEVANDAMINE Seni on liiva veealuselkaevandamisel (allpool põhjavee taset) kasutatudkaevandamisõiguse tasu arvestamisel koefitsienti 0,5. See onvõimaldanud liivakaevandajal tasakaalustada veealusekaevandmise korral tekkivaid lisakulutusi. Kahjuks on kavas seevõimalus kaotada, mis paraku tooks kaasa veealuse kaevandamiselõppemise majanduslikul põhjustel – leiame, et siis pole täidetud kasäästlikkuse ja keskkonnahoiu põhimõtted ning osaliselt jääbmaavaravaru kasutamata. Oluline on taastada soodsama tasuvõimalus liiva veealusel kaevandamisel!• Liiva puhul on tegemist veel ühe probleemiga – väga suurtetasumäärade erinevuse tõttu liiva kaevandamisõiguse tasu osasLätis ja Eestis (umbes 10 korda) on Lõuna-Eestis IMPORDITUDLIIVA LÄTIST s.t majanduslikku ja sotsiaalset probleemi meiesealsetele kaevandjatele!

JÄÄTMETE KASUTAMINEVIHMAVESI KARJÄÄRISJÄÄTMETE KASUTAMINEMaksustamisel peaks oluliselt enam arvesse võtma tootmises jäätmetetekitamist ja kasutamist.VIHMAVESI KARJÄÄRISPõhimõtteliselt ei saa pidada õigeks olukorda, kus ettevõtetmaksustatakse hüppeliselt kallinevalt vihmavee karjääristväljapumpamise eest. Põhjendatud võiks olla põhjaveeväljapumpamise maksustamine, kuid kaevandajat ei saa süüdistadasademete olemasolus.

Keskkonnakulutuste analüüs Praxis2012