Sinu Mets-mai2010 - Erametsakeskus

31. mai 2010 Eeskuju5Metsanduse hea tavasõnastati RakveresLääne-Viru maakonnas on kolm metsaühistut. Tugiisiku toetuse sai sel aastal neist suurimehk Rakvere Metsaühistu (RMÜ). Hoolimata sellest võivad tugiisiku poole pöörduda maakonnakõik metsaomanikud ja koostöö toimib maakonna kõikide metsaühistute vahel.Lauri SalumäeRakvere Metsaühistu juhatuse esimeesEesti riik rahastab igas maakonnas ühteerametsanduse tugiisikut, kelle ülesanneon peamiselt selle metsaühistu töö korraldamine,kust on esitatud taotlus tugiisikutoetuse saamiseks.Tugiisiku tööpiirkond on maakond ja kuimaakonnast esitatakse tugiisiku toetuse taotlusirohkem kui üks, saab taotluse hindamiskriteeriumidejärgi toetust suurim metsaühistu.Metsaühistu tagabusaldusväärsuse1992. aastal asutatud RMÜs on praeguseks155 metsaomanikku, kelle omanduses on 6240ha metsamaad.Metsaühistusse on metsaomanikud astunudselleks, et saada abi ja infot oma metsamajandamisel. Ühistu ja liikme vahelised tegevusedtoimuvad vastastikusel kokkuleppel japõhinevad usaldusel.Metsaühistu põhitegevuseks on seega usaldusväärsusepakkumine ning kvaliteetse japraktilise tegevuse korraldamine metsas. Peamiseltvahendavad metsaühistud riigi pakutavaidtoetusi ja abistavad omanikku metsastraiutava puidu müümisel.Kuigi metsaomanikud saavad kogu metsamajandustegevustkorraldada ise ja taotledatoetusi otse riigiasutuste käest, on aastatejooksul muutunud tähtsamaks ka metsatöödeasjatundlikkus ja usaldusväärsus ning toetustejärjepidevus. Usaldusväärsuse hoidmine onomaette töö ja tegelikult seab ärimaailmasedukas tegutsemine metsaühistule ümber raamid.Lisaks põhitegevusele on rida väiksemaidtegevusi: metsaomanike nõustamine, info levitamineerinevates kanalites, tööriistade muretsemineja laenutamine ning liikmete huvideesindamine.Rakvere metsaühistulon tulevikkuMetsaühistu ja tugiisiku ülesandeks on metsanduslikuühistegevuse edendamine ningmetsanduse hea tava järgi toimetamine. RMÜon Eestis üks esimesi metsaühistuid, kes sõnastashea tava ja on oma igapäevases tegevusespüüdnud seda ka järgida.Praktikas tähendab see seda, et raiudes tulebjätta metsa alles nii palju, et raiuda saab kaMetsanduse hea tava tähendab praktikas seda, et raiemaht ja metsa juurdekasv oleksidenam-vähem ühesuurused.Foto: Peeter Langovits, PostimeesLauri Salumäe näeb Rakvere metsaühistultulevikku.Foto: erakogulähemas tulevikus – ehk siis raie ja metsa juurdekasvon enam-vähem ühesuurused.Samuti tuleb raiutud aladel metsa istutada,et saaks väärtuslikus tulevikumetsas kindelolla.Metsanduse hea tava mõte ongi selles, kuidassaab metsa raiumisel metsa hoida. Kahjuksjäetakse Eesti erametsad pärast raiumist peamiseltlooduslikule uuendusele, mis jätab järgmistelepõlvedele võimaluse metsast peamiseltlehtpuud saada.Samuti on praktikas kombeks raiuda kinnistultmets ühekorraga ja maksimaalselt.Siinkohal tahaks kindlasti kiita paljusid väikeomanikke,kes on suutnud metsa hoida.RMÜ-l on metsa raiumisel ja puidu müügikorraldamisel reeglina raiemahud kinnistultväikesed ja kvaliteeti nõudvad. Niimoodi on kametsaomaniku tulumaks tuludelt väiksem.Võib öelda, et Rakvere Metsaühistul on tulevikku,sest metsa jäetakse raiumiseks kaedaspidiseks ja lisaks tegeldakse tõsiselt metsakultiveerimisega.

6 Päevakorral31. mai 2010Metsaomanikud saavad uue jUus jahiseadus võimaldabmetsaomanikul rohkemkaasa rääkida jahinduses –kuigi jahipiirkonna moodustabvõi selle piire muudabka edaspidi riik, saavadmetsaomanikud otsustadajahirentniku üle.Pille Rõivasmetsanduse kommunikatsioonijuhtKeskkonnaministeeriumi eestvedamiselvalmis 2008. aastal Eesti jahindusearengukava aastateks 2008–2013, millekoostamisel lähtuti vajadusest korrastadamaaomanike ja jahindusorganisatsioonidesuhteid ning vähendada ulukite kahjustustmetsas ja põllumaadel.Arengukavaga planeeriti hulgaliselt muudatusijahiseaduses ning 2009. aasta algusesalustati jahiseaduse muutmise eelnõu koostamist.Paralleelselt sellega telliti ka mitmed analüüsidkehtivate põhimõtete mõju ja planeeritavateregulatsioonide toime kohta. «Nüüdseksoleme jõudnud seisu, kus koguarengukavas kavandatut ei õnnestu vaid kehtivaseaduse üksikute sätete muutmisega lahendada,mistõttu vajame uutele põhimõteteletuginevat terviklikku seaduseelnõu,» põhjendaskeskkonnaministeeriumi metsaosakonnapeaspetsialist Egon Niittee.Motivatsioon sidemete loomiseksAsjaõigusseaduse järgi pole jahiulukil peremeest,küll aga on omanik alal, kus jahti peetakse.Uus jahiseadus annab maaomanikulevõimaluse asuda võrdsetel alustel dialoogi jahindusorganisatsiooniganing mõjuvate erimeelsustekorral valida uus jahirentnik. Seeseab jahipiirkonna praegused kasutajad uudeolukorda ning motiveerib looma sidemeidmaaomanikega.Maaomanikel on võimalik asuda lepingulissesuhtesse jahindusorganisatsiooniga ningmuu hulgas jõuda kokkuleppele ulukite tekitatudkahjude hüvitamise või vähendamise küsimustes.Nii väheneb riiklike institutsioonideroll osapoolte õiguste ja vastutuse reguleerimisel.Edaspidi pole maaomanikud enam olukorras,kus jahiulukite tekitatud kahjustuste eestei vastuta mitte keegi. Jahipidamisest kujunebtulevikus üks peamisi maakasutuse kõrvalvorme.Uus jahiseadus loob senisest suuremadeeldused maapiirkondade sotsiaalseks arenguksja suurendab elanike sissetulekuid. Jahindusekallimaks muutumine sõltub jahimeestesidemetest kohaliku kogukonnaga.Uus jahiseadus võimaldab metsaomanikul jahinduses rohkem kaasa rääkida.«Vajame uutele põhimõtetele tuginevatterviklikku seaduseelnõud,» kinnitabkeskkonnaministeeriumi metsaosakonnapeaspetsialist Egon Niittee.Foto: keskkonnaministeeriumDialoogi pole tekkinudJahipidamise praktiline korraldamine muutubNiittee sõnul oluliselt lihtsamaks, asjaosalisteleselgemaks, samuti väheneb bürokraatia. Jahimeesteorganisatsioonid saavad enam õigusiressursside planeerimisel ja jahinduse korraldamisel,kuid sellega kaasnevad ka senisesttõhusamad riiklikult kehtestatud kohustusedjahiulukite seireks vajalike andmete kogumisel.Eesti on üks väheseid riike, kus maaomanikehk jahiulukite elupaiga omanik ei saa otsustada,kes tema maadel jahti peab. Selle otsustabriik ning maaomanik on jahindusliku tegevusekorraldamisest omal maal peaaegu kõrvalejäetud.Niittee sõnul pole liigne riiklik sekkumineloonud eeldusi dialoogi tekkele maaomanikeja jahimeeste vahel ning seetõttu ei jõuta kajahimaa kasutamise sisuliste lepinguteni.

31. mai 2010 Päevakorral7jahiseadusega rohkem õigusiFoto: Margus Ansu, PostimeesPraegu kehtiv jahiseadus ütleb, et maaomanikulon õigus oma kinnistul jahinduse korraldamiseksseada tingimusi, pidada jahti väikeulukitelevõi jahipidamist keelata. Sealjuurespeab kinnistu suurus olema vähemalt 20 hektarit.Paraku kuulub aga sisuline jahiõigus siiskiriigile, sest riik moodustab jahipiirkonnad jaannab need kasutusse. Maaomanikul jääb ülevaid õigus keelata jahipidamine oma kinnistul.Jahiõigus kuulub maaomanikuleUue seaduse kontseptsiooni puhul toob Niitteevälja, et jahipiirkonna moodustab või sellepiire muudab ka edaspidi riik, kuid jahirentnikuüle saavad otsustada kamaaomanikud.Kui 2/3 jahipiirkonna pindalast on metsaomanikudühel nõul senise jahipiirkonna kasutamiseväljavahetamise suhtes, peatab riikkehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa ja väljastabuue loa maaomanike valitud jahindusorganisatsioonile.Maaomanikust jahimees võib edaspidi küttidaväikeulukeid omandi suurusest sõltumata.«Seega saame uues jahiseaduses õigustatultsätestada, et jahiõigus kuulub maaomanikule,ehkki see on meie lähinaabritest siiski rohkempiiratud,» sõnas Niittee.«Esiteks on meie jahipiirkonnad vägasuured (minimaalselt 5000 ha) ja jahipiirkonnapiirid ei kulge maaomanike soovidekohaselt maaomandi piire järgivalt,» selgitasNiittee. Jahindusorganisatsioonid ei maksaksedaspidi jahimaa kasutamise eest mitteriigile, vaid maaomanikele, kui hinnas kokkulepitakse.Uue jahiõiguse kontseptsiooniga on tihedaltseotud ka jahiulukite tekitatud kahjustustehüvitamine. Seda eelkõige neile maaomanikele,kellel ei õnnestu mingil põhjusel jahipiirkonnakasutajaga jahipidamise tingimusteskokku leppida.Kui maaomanik pole oma kinnistul jahipidamistkeelanud, tuleb uue jahiseaduse kohaselthüvitada jahipiirkonna kasutajal jahiulukitetekitatud kahjud, mis on suuremadmaaomaniku seadusega kehtestatud omavastutusmäärast.Huvigruppide kokkulepetest lähtuvalt kehtestabkeskkonnaminister maaomaniku rahaliseomavastutusmäära nii põllu- kui metsakultuuridetarvis.Kahjude hindamiseks kinnitab riik kahjudehindamise metoodika, mis on lihtne ja osapooltelearusaadav ning seda rakendataksevaid juhul, kui ei õnnestu muid kokkuleppeidsõlmida.

8 Päevakorral31. mai 2010Maaomaniku võimalused metsaUue jahiseaduse menetlemine on taas päevakorda tõstnud suhted metsakasvatuse jajahinduse vahel. Lisaks paljudele muudele aspektidele tõstatub ka küsimus, kuidas saabmetsaomanik ise oma metsa ulukikahjustuste eest kaitsta.Heiki HepnerEesti Metsaseltsi presidentEesti akadeemilise metsahariduse rajajaltAndres Mathiesenilt on pärit klassikakssaanud lause: «Metsa kasvatatakse kirveja püssiga.» Selle ütluse taga peitub tõetera,sest ulukite arvukus tuleb hoida kontrolli all.Probleem on mitmetahuline, sest kaitsevahenditevalikul tuleb lisaks kahjustust põhjustavauluki liigile ja arvukusele arvestada metsavanuse ja kahjustusajaga. Vastavalt sellele saabvalida ka tegevusi ja vahendeid.Metsas teevad muret põhiliselt neli liiki:metskits, põder, hirv ja kobras. Suuremat kahjuteevad eelnimetatutest kolm esimest justtalvel, kui muud toitu peale puude napib. Hirvvõib seejuures probleemiks olla eelkõige saartelja Lõuna-Eestis.Kobras oskab ja teab, kuidas puid veetammikslangetada. Foto: Margus AnsuKopra tegutsemise negatiivne mõju võibulatuda ka kopratammi asupaigast oluliseltkaugemale. Foto: Margus AnsuEri vahendite plussid ja miinusedKuna kopra kahjustused on seotud valdavalttalle endale sobiva eluruumi tekitamisega ehkvee ülespaisutamisega, võib ta põhjustadaprobleeme aasta ringi.Laias laastus võime ulukikahjustuste vältimiseksrakendatavaid abinõusid jagada järgmiselt:mehaaniliste kaitsevahendite (võrkaiad,tüvekaitsmed) kasutamine, repellentideehk peletite kasutamine, arvukuse reguleerimineja muud metsakasvatuslikud võtted.Kõige kindlama tulemuse annavad mehaanilisedkaitsevahendid, kuid nende rakendaminetuleb eelkõige kõne alla nooremas metsas.Samas on tegemist küllaltki kallitegevusega, mis annab paremat tulemustmetskitse kahjustuste vältimiseks.Ei kujutaks me ju hästi ette, et piiraksimeharvendusraie läbi teinud kuusikud kõrgetevõrkaedadega põdra- või hirvekahjustuste vältimiseks.See risustaks meie metsapildi täielikultja teisalt oleks väga kulukas.Tüvekaitsmed on eelkõige mõeldud väärtusliketulevikupuude kaitsmiseks. Tüvekaitsmeidsaab kasutada siiski küllaltki piiratult,sest sõltuvalt kaitsme pikkusest võib ühe maksumusulatuda mitmekümne kroonini. See tähendabaga minimaalselt kümmekonna tuhandekroonist kulutust ühe hektari kohta.Repellentidest on kõige tuntumad Plantskyddja Cervacol. Esimesel juhul on tegemistverepulbri baasil toodetud ainega, mida segataksevee hulka. Vahendi puuduseks on see, etoktoobri lõpus – novembri alguses, mil peakspuid töötlema, on selleks sobivaid ilmasidvähe.Võib vabalt juhtuda, et sel perioodil polemitte ühtegi sellist ilma, mis tagaks repellendipikema püsimise pärast pritsimist. Lisaks pritsimiseleon kasutatud Plantskyddi ka nn lõhnataradetegemiseks.Positiivne on siin aga see, et vesilahuse pritsimisegaon põtrade eest võimalik kaitsta kaveidi kõrgemaid männinoorendikke. Igal juhuleeldab selle vahendi kasutamine, et ulukite arvukusoleks selles piirkonnas küllaltki madal.Juba keskmise arvukuse juures on kaitseefektmadal, rääkimata kõrgest arvukusest, kuskaitseefekti peaaegu polegi.Cervacol kujutab endast sinakat pastat,millega töödeldakse puude latvu. Cervacoligapuude töötlemine ei nõua nii häid ilmastikutingimusikui Plantskyddi kasutamine ja katöötlemise periood võib pikem olla.Lisaks kaitseb Cervacol oluliselt pareminipuid keskmise ja kõrge ulukiarvukuse korral.Kuna Cervacoliga kaitstakse ainult ladvavõrseid,esineb kõrge ulukiarvukuse korral vägatugevat külgvõrsete kärpimist, mis oluliselt pidurdabpuu kasvu.Võrreldes Plantskyddiga on Cervacoligapuude töötlemine ajamahukam ning samution küsitav selle efektiivsus põdrakahjustustevältimisel. Repellentidena on lisaks eelnimetatudspetsiaalselt toodetud vahenditele kasutatudmajapidamisseepi ja lamba- või koeravilla.Kobras hävitajaKeskealiste kuusikute kaitsmiseks massilistepõdrakahjustuste eest on keeruline midagimuud peale püssi soovitada. See tähendab, etpõtrade arvukus ei tohiks neis puistutes kõrgeolla.Metsaomanikel tasuks kindlasti oma piirkonnajahindusorganisatsioone rajatud metsakultuuridestja ka kuusikutes läbi viidud harvendusraietestinformeerida, et jahimehedneis piirkondades ulukite arvukusele suuremattähelepanu pööraksid.Suvisel perioodil on metsakahjustuse põhilinetekitaja kobras. Tema üles paisutatud veenegatiivne mõju võib ulatuda ühe kinnistu piiristvõi kopratammi asupaigast ka oluliseltkaugemale. Kuumadel suvepäevadel võib üleujutatudmets juba paari nädalaga täielikulthävida.Kopra jahiaeg on 1. augustist 15. aprillini.Seega suurel osal kevadest ja suvest kopralejahti pidada ei tohi. Kui sel perioodil metsakahjustuseoht esineb, tuleb maaomanikul sõltumatasellest, kas ta on jahimees või mitte,pöörduda keskkonnaameti poole. Seal väljastatakseeriluba tammi lõhkumiseks.Kui maaomanik on jahimees, võib ta jahihooajalkopratamme jahipidamise käigus iselõhkuda. Selle töö tegemiseks peab aga olemaavatud väikeulukite jahiluba.Juhul kui maaomanik pole jahimees ja kohalikjahindusorganisatsioon pole suutnud

31. mai 2010 Päevakorral9a ulukikahjustuste eest kaitstaÜks neljast liigist, kes metsameestele muret valmistavad, on metskits.Foto: Margus Ansuprobleemi lahendada, tuleb samuti keskkonnaametipoole pöörduda. Amet saab kohustadajahimehi tamme lõhkuma ja kopraid küttima.Nendele maaomanikele, kes on oma maaljahipidamise keelanud, soovitan üleujutustetekkides kopratammide lõhkumist siiski mittekeelata, sest metsakahjustuste tekkimisel naaberkinnistutelvõite osutuda hiljem kaasvastutajaks,kellelt kahju saaja võib hakata nõudmakahju hüvitamist.Ära jäta enda teadaLisaks koprale võivad suvel kahjustusi tekitadasokud, kes oma sarvedega nühkides võivad lühikeseajaga metsakultuuri täielikult lõhkuda.Tugevaid kahjustusi esineb reeglina siiskivaid ulukite kõrge arvukuse korral. Sokudeelistavad eriti just erilisi puuliike. Mul endalgion ebatsuuga- ja lehisenoorendikus tehtustväga valusad kogemused.Kahjustuste ulatust aitavad leevendada kõikkaitsevahendid peale Cervacoli, kuid alustadatuleks siiski metskitsede arvukuse normi piiresseviimisest.Lisaks eelnimetatud tegevustele aitavadkahjustusi vähendada teatud metsakasvatuslikudvõtted. Ikka on soovitatud ulukikahjustustelealdistele aladele suuremat istutustihedust,et alles jäänud noortest puukestest hiljem metskasvaks.Ulukite ülemäära suure arvukuse korralsellest abinõust siiski ei piisa. Samuti võibsoovitada valgustusraie tegemist nõrgemaSuvisel perioodil on metsakahjustuse üks põhilisemaid tekitajaid kobras.Foto: Siim Uhtjärvkraadiga, «kõdistades» noorendikku iga kahe-kolmeaasta tagant. Siin on kindlasti probleemikssee, et selline «kõdistamine» poleabikõlbulik toetuse saamiseks valgustusraietegemisel.Samuti soovitatakse noorendike hooldamiselraiutud võsa jätmist nii, et ulukil oleks sealvõimalikult ebamugav seal liikuda.Lisaks eeltoodule on olemas veel mitmeidtegevusi, mis aitavad säilitada ulukitele söödabaasi,ilma et allesjäävad puud-põõsad tulevasemetsapõlve kasvu takistaksid. Paraku toovad kakõik sellised metsakasvatuslikud võtted metsaomanikulekaasa suurema majanduskulu.Lõpetuseks tahaks metsaomanikele südamelepanna, et kui teil esineb ulukikahjustusi,siis ärge jätke seda enda teada, vaid informeerigesellest metsateatisega keskkonnaametit japroovige leida sobiv abinõu kahjustuste minimeerimiseks.

10 Päevakorral31. mai 2010Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pidas metsanduse visioonikonverentsil oluliseks metsandusse tehtavate investeeringutetoetamist.Foto: Pille RõivasMetsaressurss tulebvõtta kasutusseAprilli lõpus toimunud metsanduse visioonikonverentsil «Võtame metsa kasutusse» tõdeti,et puitu kui taastuvat loodusressurssi tuleb kasutada senisest rohkem ning selleks tulebleevendada erametsaomanike maksukoormust ja jätkata riiklike toetustega.Pille Rõivasmetsanduse kommunikatsioonijuhtEestis kasutatakse puitu oluliselt vähem,kui on metsa juurdekasv ning metsandusearengukavas ettenähud mahud onalakasutatud. Keskkonnaministeerium on loomasmetsanduse arengukava aastani 2020 jaseal nähakse ette puidu kasutamist puidutööstusesning energeetikas juurdekasvu ulatuses.Ühistegevus loob töökohtiKeskkonnaminister Jaanus Tammkivi ütles, etjätkuvalt uuritakse võimalust muuta maksustaminemetsaomaniku jaoks õiglasemaks, miskasvataks puidukasutust. Uue, praegu tegemiseloleva metsanduse arengukava põhieesmärgikson metsade tootlikkuse ja elujõulisuse tagaminening mitmekesisem ja tõhusamkasutamine.Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedermärkis, et oluline on toetada investeeringuidmetsandusse ning edaspidi peaks metsanduspoliitikaolema põllumajanduspoliitikagaenam seotud, moodustades terviku.Seeder tõstis esile metsaomanike ühistegevust,mis aitab luua juurde töökohti ning elavdabmajandust. Eriti oluline on ühistegevusväikemetsaomanike puhul. Maaomanikele teevadsuurt muret ja majanduslikku kahju ulukitetekitatud kahjustused, mille vältimiseks tuleksmaaomanikele anda suuremaid õigusi.Riigipiirideta probleemidEuroopa Metsaomanike Föderatsiooni peasekretäriMorten Thorøe arvates ei saa otsustajadEestis aru, millised on metsanduse võimalusedning kui suures osas oleme needjätnud kasutamata.«Metsandus on tähtis alustala riigi ja selleelanike heaolule, aga võimaluste kasutamatajätmine teeb vaid kahju,» selgitas Thorøe.«Esmatähtis oleks soodustada riigi pooltpuidu kui ehitusmaterjali ja energiaallika kasutamist,»tõdes ta ja lisas, et Euroopa Liidul polekahjuks ühtset metsapoliitikat, samas mõnedprobleemid, nagu kliimamuutus ja kahjuritelevik, ei tunnista riigipiire.Metsa kasutamist motiveeridesDiskussioonipaneelis oli üheks teemaks puidulisetoorme maksustamine, millele pöörastähelepanu Eesti Erametsaliidu juhatuse esimeesAndo Eelmaa.Kõik suuremad erakonnad leidsid, et vajaon üle vaadata erametsaomaniku maksustamisepõhimõtted, et maksud ei oleks üleliia koormavad,vaid metsade majandamist soodustavad.Karel Rüütli Rahvaliidust arvas, et metsademaksustamine peaks sõltuma metsa vanusest– noorem mets oleks vähem maksustatud ningraieküps ja raiesmik peaks olema maksustatudkõrgemalt. See annaks metsakasvatusele jaraieaktiivsusele hoogu – raielangid saaksiduuendatud ning metsa ei jäeta mädanema, vaidsee raiutakse ja puidule antaks lisaväärtust.Rüütli ütles ka, et metsa pole vaja üleliigseltkaitse alla võtta, vaid pigem motiveerida sellekasutamist. Arutelul jäi kõlama, et tuleb tegeledaka bürokraatiaga. Näiteks sellega, kuidaslahendada võimalikult paindlikult autotransporditäismassi piirangute küsimus, et vältidatühisõite ja olla naabritega võrdsetes konkurentsitingimustes.Teatud samme on siin astutud, aga olulineon, et asi poolel teel pidama ei jääks. Sellega, etmetsaressurss tuleb võtta kasutusele ja tulebluua soodustavad tingimused metsade majandamiseks,olid nõus kõik konverentsist osavõtjad.

31. mai 2010 Metsaomanike tegemisi11Metsaühistusse kuulumine peabmetsaomanikule olema kasulikMetsaühistute tegevus peab olema metsaomanikule atraktiivne ja kasulik, sest ühinetegutsemine tagab erametsade majandamise jätkusuutlikkuse.Aadu Raudla, tegevjuhtPiret Arvi, juhatuse esimeesRääkides ühistegevusest erametsanduses,tuleb alustada eesmärkidest. Milline onühistegevuse eesmärk? Kas metsaühistutekaudu mingile seltskonnale raha teenimiseksvõimaluste loomine ja lihtliikme ainukesuhe seltsiga seisneb liikmemaksu tasumises?Meie arvates peaks metsandusliku ühistegevuseeesmärk olema erametsade jätkusuutlikkus.Tuleks aidata seltsi liikmetel õigel ajal läbi viiametsa jaoks olulised tööd, et tagada metsast tulusaamise võimalus ka järgnevatele põlvedele.Metsanduse Arendamise Ühing (MAÜ) onasunud oma liikmeid aktiivselt abistama nendemetsade majandamisel, kavandades ja organiseerideskõik vajalikud tööd. Alati on võimaliksaada igakülgset nõu, sest meie ühingu juures jametsaomaniku nõutoas tegutseb sõbralikultkoos üheksa konsulenti. Samuti oleme pidevalttegelenud metsanduslike teadmiste propageerimisega.Möödunud aastal rühmanõustamistelkäsitletud teemade valik oli lai – alates metsakasvatuse,looduskaitse ja jahinduse teemadestkuni maarjakaskede kasvatamiseni välja.Esinemas käisid oma ala tippspetsialistid jateadlased. Järvseljal täiendasime teadmisi harvendusraietest,tutvusime sealsete katsealadega,ekskursioonijuhiks meie seltsi juhatuse liigeja metsateadlane Ivar Sibul.Osavõtt oli arvukas ja tagasiside igati positiivne.Õppepäevade sari jätkub juba sellel kevadel,kasutades ära Tartu võimalusi.Metsaühistu üks olulisi funktsioone on infoedastamine oma liikmetele. Selleks on MAÜ-loma koduleht, kust metsaomanik saab juhiseidoma metsa majandamiseks. Teadete kiireksliikumiseks toimib ka ühistu liikmete list.Perioodiliselt anname välja infolehte Metsaarendaja,mida on soovi korral võimalik saadaka paberlehena.MAÜ peab oluliseks oma liikmete arvusuurendamist, ent me ei soovi seda teha mittepealetükkiva reklaamiga, vaid oma aktiivsetegevusega. Metsaomanik peab ise mõistma,et metsaühistusse kuulumine on talle kasulik.Võrumaal käisid kooliõpilasedmetsa istutamasErki Sokerametsanduse tugiisik VõrumaalFreesiga valmistatakse ette maapindametsa istutamiseks. Foto: Erki SokVõrumaa Metsaomanike Liit ja keskkonnaametiPõlva-Valga-Võru regioonkorraldasid 30. aprillil ühisemetsapäeva Võrumaal.Võrumaa Metsaomanike Liit (VML) onseadnud eesmärgiks korraldada igal kevadelerinevate koolidega metsapäev, kus õpilasedsaaksid puid istutada ja metsandusega tutvuda.Kuuski oleme varem istutanud Haanja-Ruusmäe ja Osula põhikooli õpilastega. Selaastal olid metsapäevalised lisaks täiskasvanuteleRõuge põhikooli 8. klassist.Metsapäev toimus Võrumaal Haanja vallasPärsimäe maaüksusel. Kõigepealt demonstreerisOÜ Osula Oss traktor metsafreesitööd ja kõik metsapäevast osavõtjadvõisid veenduda, kui keeruliseks osutub maapinnaettevalmistamine künklikul maastikul.Seejärel algas puude istutamine freesiga ettevalmistatudlangil.«Mis imelikud punased torud need on?»kõlas kohe mitme õpilase suust küsimus, kuinad olid märganud pervel lebavaid istutustorusid.Esmalt istutasime kuuski labidaga, kuidkindlasti pakkus rohkem elevust potitaimedeistutamine istutustorudega. Selle tööriistagatöö tegemist soovisid kõik ise järele proovida.Hommikupoolik möödus ruttu ja lõunasuppmetsas maitses hästi. Ka ilmataat halastasmeile ja selleks päevaks ilmajaama ennustatudvihmasadu jäi olemata.Kuna maaüksusel asub pärandkultuuriobjekt, planeerisime lisaks metsaistutamiselerääkida pärandkultuurist.Ümbruskonna tublid naised olid kaasavõtnud rehad, et kohe hommikul alustadaKalmõmäel korrastustöödega. Lõunasöögilejärgnes vestlusring pärandkultuuri teemal.Tutvustasime selleteemalisi ilmunud trükiseidja toetuse taotlemise võimalusi. Arvamusija küsimusi oli külarahval hulgaliseltning vestlusring kujunes sisukaks.Tartust saimetsapealinnPille Rõivasmetsanduse kommunikatsioonijuhtMetsanädal pakkus huvitavat tegevustkõigile – nii õpilastele, täiskasvanuilekui ka metsanduse professionaalidele.24.–30. aprillini toimunud metsanädala lõpusandis Viljandi metsapealinna tiitli üle Tartule.Sel aastal toimus metsanädal juba 18. korda.Metsapealinna traditsioon sai alguse 2004.aastal, seega anti see tiitel juba seitsmendatkorda ühele Eesti linnadest.«2010. aasta metsapealinna valimisel arvestatiseda, et Tartu on metsanduse akadeemilisehariduse keskus ning tänavu täitub 90 aastatakadeemilise metsandusliku hariduse andmisealgusest,» kommenteeris Eesti Metsaseltsi presidentHeiki Hepner. «Tartu on olulisim metsateadusekeskus ka praegu – Tartumaal asubEesti ainus õppekatsemetskond,» lisas ta.Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul vääribTartu saadud tiitlit tänu oma rohelusele. «Ülekümne protsendi meie linna pindalast on kaetudparkide ja haljasaladega. Siin on linnapeadvahel naljatamisi isegi metsavahiks nimetatud,»lisas Kruuse.Maamessi viimasel päeval ehk 24. aprillil külastasMetsatelki ja Maamessi ka president ToomasHendrik Ilves, kes seejärel suundus läbipargi jalutades ja lodjaga mööda jõge sõites Supilinnatraditsioonilist metsanädala puud istutama.Tartu kannab uhkelt oma metsapealinnatiitlit veel terve aasta. Metsanädal tuleb järgmiselaastal uuesti, ent metsapealinna tiitli saajaton veel vara nimetada. Head metsa-aastat!

12 Tehnika31. mai 2010Kiil on metsa istutamiselvajalik abimeesMöödunud aastate jooksul on üha rohkem tekkinud inimesi, kes on saanud metsaomanikuks.Küllap on nende seas palju neidki, kes vaatavad kaugemasse tulevikku ja soovivadistutada metsa, et raiesmikel või võsastunud lagendikel kasvaks aastate möödudes kenaja hooldatud palgimets, tamme- või kasesalu.Mait MölderRizza WT OÜ juhatajaMetsataimede istikute ostmisel enamprobleeme pole, sest pakkujaid onpalju. Kuid kui minna poodi istutamisekssobivaid tööriistu otsima, saab validavaid erinevate labidate vahel. Ometi on vähemaltEestis istutatud sajandite jooksul metsakiilude abil.Labidas või kiil?Kuigi viimaste aastate trendid on suunatud potiskasvatatud taimede istutamisele, mille mahapanekukskasutatakse vastavaid istutamistorusid,ei kao ära ka vajadus avajuursete kuuse- jamännitaimede järele, mida kasvatatakse taimeaedadespeenardel või mida saab hobi korraskasvatada igaüks kodustes tingimustes.Kuigi avajuursete taimede istutamisel saabkasutada tavalist labidat, annab kiilu kasutaminekindlasti parema tulemuse.Kiiluga istutades pole vaja kaevata auku egalabidat mitu korda edasi-tagasi loksutada, etsaada lai ava, kuhu panna väike taim. Kiilugasaab teha üheainsa liigutusega sobiva ja parajaava, mille saab pärast taime kohale asetamistteise liigutusega kõvasti kinni tõmmata.Nii viid taime juured tihedasse kontakti pinnasega.Kiiluga istutades ei jää juurestiku allaega juurde õhuvahesid ning kui taim juhtus jäämaviltu, saab taime kiiluga otseks suunata.Seega, kiiluga istutamisel saavutatakse tunduvaltparemad tingimused taime juurdumiseksja kasvama hakkamiseks.Teine oluline pluss kiilu kasutamisel labidagavõrreldes on see, et töö tegija töötab ökonoomselt,ei tee asjatuid liigutusi ning hoiabkokku jõudu ja aega.Põhimõtteliselt on vilunud istutajal võimalikistutada taim vaid kahe liigutusega: ava tegemineja ava «kinni lükkamine» taime ümber.Kiiluga töötades on võimalik energiakulu kokkuhoida keskmiselt kolm korda.Samuti pole üldreeglina vaja taime ümbrusttallata, sest kiilu õigel kasutamisel pressitaksepinnas niigi tihedalt taime juurde kokku. Tallaminekulutab aega ja väsitab omakorda veelgijalgu.Kõik eelnev kokku annab võimaluse pannapäeva jooksul maha rohkem taimi kui labidaga.Ära jääb ka ebaökonoomne, suur ja mittevajalikpinnasetöö. Lämmataval maipäeval,umbsel raielangil, kus pole tuuleõhkugi, on seetöötegijale suur kergendus.Kuidas kiil välja näebMeie pakume metsa istutamiseks spetsiaalseidkiile. Kiilu väljatöötamisel tutvusime maaülikoolimetsandust lugevate õppejõudude kirjutatudteatmekirjandusega, muuseumides talletatudeksponaatidega ning konsulteerisimeteistegi asjatundjatega.Kiil on toodetud Eestis spetsiaalses metallitsehhis,sest kiilu valmistamisel läheb vajafreesimis- ja treipinke ja keevitusaparaate ningvärvimiseks spetsiaalset värvikambrit.Kõik see tagab kvaliteetse toote, mis kvaliteediltei jää alla teiste tunnustatud ettevõtetetoodangule.Kiil kaalub 2,5 kg, selle üks osa on värvitudmustaks ja käepide oranžiks, et kiil metsas silmatorkaks ja ära ei kaoks.Kiilu kaal on optimaalne. Liiga raske kiilväsitaks töötegijat ja liiga kerget kiilu on raskemaasse suruda või vajutada. Kiilul on tugi jalajaoks, et saaks kerge vaevaga kiilu maasse vajutada.Kiil on mõeldud istutamiseks eelkõigemetsas kergemate pinnaste jaoks.Peab vastu aastakümneidKasutasin istutamisel ka ise aastaid labidaid.Metsa minnes võtsin kaasa kolm labidat, juhukskui mõni labidas peaks läbi painduma.See juhtub aga küllalt kergesti, samuti tulebette varre purunemist või hakkab see loksuma.Kiilu puhul sellist muret pole, kuna kiilulpole katki minna võivaid osasid – see on täismetallist.Hooletu tegija võib aga ka kiilu kahekivi vahel kõveraks painutada, nagu raudkangigi.Olen ise kiilu katsetanud mitu päeva metsaistutades ja olen jäänud rahule. Küllap on jäänudrahule ka need kümned inimesed, kes sedasamakiilu sel hooajal on kasutanud, töötadeska vanades karjäärides.Järgmiseks hooajaks plaanime toota erinevaidkiile, näiteks raskete pinnaste jaoks, naguvanad põllud. Samuti on plaanis toota eriotstarbelisikiilusid.Arvan, et üle aastakümnete on turule ilmunudtoode, mis vastab ootustele ja mis sunnibmõtleva inimese panema labida kõrvale ja võtmakasutusele abivahendi, mis peab vastu aastakümneid.

31. mai 2010 Tasub teada13Metsaomanikud saavadNatura metsamaa toetuseksüle 80 miljoni krooni21. maini oli erametsaomanikel võimalus taotleda Natura 2000 toetust õigeaegselt. Kes siisoma taotlust ära ei saatnud, saavad seda teha hilinenult kuni 15. juunini. Hilinejatel vähendataksetoetuse summat. Natura 2000 toetuse eelarveks on 82 miljoni krooni.Natura 2000 antava toetuse eesmärgikson kaasa aidata Natura 2000 võrgustikualal asuva erametsamaa säästvalekasutusele, kompenseerides erametsaomanikeleNatura 2000 metsaalade majandamiselsaamata jäänud tulu.Taotluste esitamise tähtaeg oli 21. mai. Hilinenultsaab esitada taotluse 22. maist 15. juunini,kuid sel juhul vähendatakse toetuse summat,mis taotlejal oleks olnud õigus saada, 1%võrra iga hilinenud tööpäeva kohta.Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndisvõi hoiualal asuva ühe hektari metsaalakohta on 940 krooni aastas, sihtkaitsevööndisaga 1720 krooni hektari kohta aastas. Toetusesaamiseks tuleb esitada taotlus igal aastaluuesti.Taotluse võib esitada Erametsakeskuseleposti teel, tuua ise kohale Mustamäe tee 50,10621 Tallinn, saata digitaalselt allkirjastatunanatura@eramets.ee või esitada e-PRIA portaalishttps://epria.eesti.ee/epria/.E-PRIA portaalis saab esitada taotluse kooskaardiga ning jälgida taotluse menetlemiseprotsessi kuni toetuse väljamaksmiseni. Maakondadesaitavad taotlusi täita piirkondlikudtugiisikud ja metsanduse konsulendid.Lisainfot telefonidelt 683 6058 ja 683 6064ning e-posti aadressilt natura@eramets.ee.Internetis on toetusihõlpsaim taotledaErametsakeskus (EMK) pakub klientidele võimalustesitada toetuste taotlusi ka elektrooniliselte-PRIA veebikeskkonna kaudu, mis onhõlpsaim moodus toetuste taotlemiseks kodustlahkumata.E-PRIA veebikeskkond on PõllumajanduseRegistrite ja Informatsiooni Ameti hallatavveebikanal klientidelt/taotlejatelt info saamiseksja neile info andmiseks, samuti paljudePRIA menetletavate toetuste taotluste esitamiseksja registrites andmete muutmiseks.Praegu saab elektrooniliselt taotledajärgnevaid EMK toetusi:1. EMK siseriiklik toetus «Metsa inventeerimiseja metsamajandamiskava koostamisetoetus»2. EMK siseriiklik toetus «Metsa uuendamisetoetus»Ka metsa uuendamiseks on võimalik toetust taotleda.3. EMK Euroopa Liidu toetus «Natura 2000toetus erametsamaale»E-PRIA veebikeskkonna kasutamiseeeltingimused:• E-PRIA kasutamise eeltingimuseks on kõikidee-teenuste puhul see, et olete kantud põllumajandustoetusteja põllumassiivide registrisse.Avalduse saab esitada nii elektrooniliselte-PRIAs, eesti.ee portaalis, digitaalselt allkirjastatulte-kirjaga või paberil.• E-PRIA kasutamiseks peab teil olemas olemaID-kaart, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PINkoodid,samuti saate keskkonda siseneda internetipangakaudu.• Taotluse elektrooniliseks esitamiseks peateesmalt sõlmima e-PRIA kaudu e-PRIA kasutamiselepingu, seejärel antakse täielikud volitusedautomaatselt e-PRIA portaalis FIE-leja füüsilisele isikule (kui esindatakse end ise)ja äriregistri B-kaardil eritingimusteta juriidiliseisiku esindajale (süsteem pöördubkontrollimiseks äriregistri poole).• Kui isik ei vasta eeltoodud tingimustele, saabvolitusi anda/saada ka mitteautomaatselt.• Kui olete end e-PRIA kasutajaks registreerinud(sõlminud lepingu) ja saanud vajalikudvolitused, võite alustada soovitud toetuseFoto: Pille Rõivastaotlemist. Täpsemaid juhiseid leiab internetistaadressilt www.eramets.ee – Toetused –e-teenused.Erametsanduse toetustetaotlemine suvel 201014. juunini võtab Erametsakeskus vastu toetusetaotlusi metsa uuendamiseks tehtud investeeringutening kuni 13. augustini metsa inventeerimiseja metsamajandamiskava koostamise kohta.Lisaks paberil taotlustele on taas kord võimalustaotlus esitada elektrooniliselt e-PRIAinfoportaali kaudu aadressilt www.pria.ee.Juhime tähelepanu, et taotledes toetustmaapinna ettevalmistamisele, oleks keskkonnaametileesitataval metsateatisel vastav märgenimetatud tegevuse kohta (MM – maapinnamineraliseerimine; vt ka metsaseadus § 24lg 2 ja § 41 lg 1 p 2).Metsa uuendamise toetust saab taotledaainult nendele tegevustele, mille kohta on lubavamärkega metsateatis.Täpsemat informatsiooni elektroonilisetaotluse esitamise kohta ja EMK siseriikliketoetuste kohta leiate erametsanduse portaalistwww.eramets.ee, lisainfot saab telefonidelt683 6051 või 683 6053 ning e-posti aadressiltsiseriiklik@eramets.ee.

14 Tee ise!31. mai 2010Roigasmööbel onharmoonias loodusegaRoigasmööbel on valmistatud looduse tõelisele sõbrale. Ka vanadel eestiaegsetel perepiltidelon näha tihti just roigasmööblit, mis on taustale kaunistuseks seatud.Jaana ToomeMeelis Toome roigasmööblitootminesai Hiiumaal alguse umbes kümmeaastat tagasi. Mööbli otsimiseks rahaei olnud, kuid akna taga kasvas võsa, mille saimaha võtta, kuivatada ja koorida, et sellest siisvastavalt oma fantaasiale mööblit valmistada.Roigasmööbli juures kasutatakse põnevaidlooduslikke materjale ja ilusat väärispuitu,nagu õunapuu ja kadakas, ajupuu (puu, midaon aastasadade jooksul töödelnud merevesi jamis on hoovustega lõpuks rannale jõudnud)või tamm.Roigasmööbli valmistamiseks sobib kamust lepp. Näide praegu populaarsust koguvasttaaskasutusest – vanad lihvitud aialipidsaavad uue näo näiteks peegliraamidena.Kuidas teha roigasmööblit?• Võsa maha võttes tuleb puit kohe koorida, hiljem on see palju raskem.• Puu jäta kuivama. Kui tahad kiiresti kuivatada, võib seda teha saunas.• Sarapuul ei tule koor ära ka kuivades.• Lehtpuul on tihedam puit kui näiteks männil. Männipuit jääb n-ö elama, kuna see pole niivõrd tihe, jaseetõttu hakkab näiteks männipuust tool ühel hetkel kõikuma.• Ka tappidega mööbli tegemisel on soovitatav kasutada lehtpuud.• Ajaliselt läheb kõige enam aega roigaste sobitamisega. Ese peab jääma praktiline – et sellel oleksvõimalik istuda, et see ei kõiguks ja jääks ka ilus.• Mida sirgem on roigas, seda lihtsam on seda võimalik kokku sobitada. Samas, mida käänulisem roigason, seda ilusam ja põnevam jääb lõpptulemus.• Roigasmööbli tegemiseks on vaja saagi, mõõdulinti, naelte asemel on kõige parem kasutada kruve.• Enne kruvimist tuleb kindlasti auk ette puurida, et puu lõhki ei läheks.NIPP! Kuidas saavutada ilus ja harmooniline roigasmööbel? Tuleb silmas pidada, et mööbli kuju olekssama voolav kui looduses, vältides järske nurki.ALLIKAS: MEELIS TOOME, WEB.ZONE.EE/MOOBELR/Keemiavaba mööbelTihti soovivad roigasmööblihuvilised tehamööblit tappidega, kuid sama tugev jääb tulemuska lihtsalt kruvide ja puiduliimi kasutamisel.Üheks paremaks viimistlusvahendiks onlooduslik linaõli, mis on alternatiiviks tavaliselemööblilakile. Tulemuseks on inimsõbralikudja keemiavabad tooted, mis sobivadka tundlikule organismile, nagu seda on lapsed.Ühed populaarsemad ja lihtsamini valmistatavadesemed on taburetid ehk hiiumaa keelipitsud. Aastate jooksul on need väga menukaksosutunud just tänu oma mugavusele,vastupidavusele ja unikaalsele stiilile.Roigasmööbli stiilis on võimalik maakodusse,suvilasse, rõdule või miks ka mittehuvitava detailina linnakorterisse teha niipeegliraame, pinke kui ka laud. Samuti onroigasmööbli stiilis voodi magamistoas tänuväärneelement, võimaldades luua massiivseidkontraste magamistoa pehmusekõrval.Pärandatav ja ajatuRoigasmööblile annab omapära ka sepiste kasutaminekäepidemete ja kapiuste hingedena,samuti erinevate kangaste, köie, klaasi, maalingutevõi peegli ja roigaste kombineerimine– võimalused on piiratud vaid meie fantaasialennuga.Poest ostetud mööbel on viimase disainijärgi, kuid moevoolud muutuvad. Roigasmööblilon oma hing, olles unikaalne ja ajatu.Kasutades tugevat puitu (tamm), on needmööbliesemed ka pärandatavad.

31. mai 2010 Metsaelanik15Metskits – metsakaunitar ja paharetKehaliselt sale, õrn, sihvakas, liigutustelt väle ja graatsiline. Iseloomult sageli, eritinooremas eas, uudishimulik. Suvel punast ja talvel halli karva kasukat kandev sõraline.Enamasti teab iga lapski, et tegemist on metskitsega.Valdu Reinaaserametsanduse tugiisik RaplamaalEesti ja ka kogu Euroopa vaikseim sõraline,kelle ladinakeelne nimetus onCapreolus capreolus. Põhjanaabrid Soomeskutsuvad metsäkauris’eks ja lõunanaabridütlevad stirna.Isasloom ehk sokk kasvatab igal kevadelomale sarved, mida sügisel, kui neid enam vajapole, maha ajab. Juunis-juulis, kui on jooksuaegehk pulmitsemine, on aga sarved vajalikudvõitluseks konkurentsokkudega. Emasloomadehk kitsed on ju nõus sugu jätkama vaid tugevamatega.Võitlused on sageli tõsised, mis võivad lõppedaisegi allajäänu surmaga. Seda küll vägaharva. Enamasti on selles küll süüdi ühe sokunn piiksarved. Tavaliselt saab nõrgem aru omavastase üleolekust ja annab jalgadele valu.Märgistab territooriumiSarved on kasvades alguses pehmed ja karvased.Arenedes aga tulevad harud, kibunad japärjad. Need tuleb karvasest nahast puhastadaja harude tipud teravaks nühkida. Siinkohal onmetsamehel meetri kuni kahe meetri pikkustepuukeste kallal paharet, kes omale vajalikevõitlusvahendite saamiseks rikub meie tööd javaeva.Iseloomulik on seegi, et kui istutame metsamidagi eksootilist või lihtsalt midagi erilist, siiskipuvad sokud just vastu neid puukesi omasarvi puhastama ja nende peale oma viha väljavalama.Mais, enne jooksuaega, märgistavad sokudsarvedega põõsaid räsides ka oma territooriumi.Sellega püütakse konkurentidele omavõimsusest ettekujutust luua. Meile, metsameestele,koguneb aga muudkui kahjustatudpuukesi.Kolme tallega kitsMetskitsede normaalse arvukuse korral võiksöelda, et me ei märkagi mingeid kahjustusi.Küsimus ja probleem on aga selles, milline onsee «imeline» normaalne arvukus, mille puhulei teki kahjustusi?Erinevad teadlased on sageli eriarvamusel.Kõige rohkem oleneb see aga eluks sobilikustalast. Mõeldi välja boniteet-klassid. Nii on parimI boniteet, kus tuhande ha kohta võikselutseda 60 ja V boniteedis kuni kümme metskitse.Järgmiseks suureks ülesandeks on tehaKits on ühel ja samal hetkel nii silmailu vaatajaile kui ka peavalu metsnikele.Foto: Tiit Sermannkindlaks kitsede tegelik arvukus. Enamasti onloendusandmed olnud valed või on loendajateandmeid korrigeeritud vales suunas.Metskitse tekitatud kahjustused metsakultuurideleja noorendikele muutuvad enamastisuureks piirkondades, kus loendus oli valening küttimisel ei peeta kinni laskelimiitidestja õigest soolisest vahekorrast laskmisel.Loodus on selliselt arenenud, et kui loomaliigilpole piirkonnas looduslikke vaenlasi jatoitu jagub, paljunetakse kiirelt. Metskitsedepuhul pole harulduseks ka kolme tallega kits.Põllukits või metsakits?Toidu suhtes on metskits aga suhteliselt valivja nii võibki juhtuda, et kui põllukultuurid juhtuvadmõnel aastal mingis piirkonnas olemasellised, mis kitsele ei sobi, langeb suurem löökmetsale.Eestimaal pole seni eriliselt täheldatud, etoleks põllumetskits ja metsametskits. Sellinenähtus on aga märgatav Saksamaal, kus onsuured põllumassiivid. Põllumetskitsed onkasvult ka väiksemad.Metskitse kasulikkusest metsandusele onraske näiteid tuua. Puudelt külgvõrsete ja okstesöömisega aitab kits ehk võra kujundada.Okaspuistute kasvatamisel on väheväärtuslikulehtpuu söömine ka kasulik tegevus. Kui ta agavaid meie soovitud puukeste ladvavõrsed allesjätaks…Jahimeestel tuleb otsustavalt sekkuda selliselmetsaalal, kus arvukus suur ja kahjustusedsuured. Metsaomanikel tuleks sellest jahimaadekasutajaid kohe ka teavitada.Kindlasti oleks meie metsade pilt aga nukram,kui sealt puuduks metsalagendikul võiheinamaa servas tegutsev graatsiline, pikajalgnemetskits, kelle nägemine teeb alati rõõmumeie lastele ja lastelastele.Soovin kõikidele metsameestele ja jahimeestele,osa meist on ju ka ühes ja samas isikus,head koostööd, et kitsed oleks söönudning kultuurid ja noorendikud elujõulised.

16 Uue metsaomaniku ABC31. mai 2010Toetuste taotlemisega kaasneb ka kohustusToetused, millest kirjutasime metsaomaniku õppelehe Sinu Mets 18. numbris, toovadendaga alati kaasa ka kohustused ja vastutuse.Ülle LällMTÜ Minu Mets juhataja, konsulent jatugiisikVaatame seekord riiklikke toetusi, millekson metsa uuendamise, individuaalnõustamise,metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavadekoostamise toetus ning pärandkultuurisäilitamiseks mõeldud toetus.Üldised nõudedKohustuse perioodi pikkuseks, kui taotlejat võidaksekontrollida ja toetusi tagasi nõuda, on üldjuhulviis aastat Erametsakeskuse poolt toetusemääramise ja maksmise otsuse tegemisest.Toetusega seotud dokumentide säilitamiskohustuson seitse aastat eelnimetatud otsusetegemisest arvates ning seda nii tavametsaomanikulkui ka füüsilisest isikust ettevõtjal jajuriidilisel isikul.Erametsaomanik peab lubama kontrollidatoetuse sihipärast kasutamist oma kinnistulvõi hoones ning lubama tutvuda kõigi asjassepuutuvatedokumentidega kohapeal.Taotluse esitamisest alates kuni viie aastamöödumiseni toetuse määramise otsuse tegemisestarvates on kohustus teavitada Erametsakeskustkohe kirjalikult oma postiaadressi ja kontaktandmetemuutumisest, toetusega rajatud võisoetatud investeeringuobjekti hävimisest jamuudest andmetest, millega kaasneb kohustuseüleandmine teisele isikule, näiteks maa müük.Kohustus on säilitada metsamaa sihtotstarve,mille kohta toetust on saadud, vähemaltviie aasta jooksul arvates toetuse määramiseotsuse tegemisest. Kohustusega koormatudmetsamaa müügi korral peab metsaomaniksõlmima ostjaga kohustuse üleandmise-vastuvõtmiseakti. Kui uus omanik ei soovi kohustusiüle võtta, tuleb metsaomanikul selle metsaosakohta saadud toetus tagasi maksta.Teavitada tuleb seega kõigist asjaoludest,mille tõttu taotluses esitatud andmed ei oleenam samad. Andmete muutumiseks juriidiliseisiku puhul loetakse ka ümberkujundamist,ühinemist või jagunemist.Pärandkultuuri toetusPärandkultuuri toetuse taotlemisel saadetakseesmalt leping, mille metsaomanik peab tagastama,vastutades täielikult lepingu tähtaegselaekumise eest. Kui leping ei laeku tähtaegselt,võidakse taotlus rahuldamata jätta. Ka töödtuleb teha lepingus ettenähtud aja jooksul.Toetuse saaja on kohustatud pärandkultuuriobjekti säilitama ja eksponeerima, lubadessealjuures avalikkusel seda külastada vähemaltviie aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisestarvates.Metsa uuendamise toetusToetusega uuendatud metsas peab kasvamaläinud taimede minimaalne arv hektari kohtavastama piirmäärale, mis on välja toodud metsamajandamise eeskirjas ja on puuliigiti erinev.Seda kontrollitakse kuni viie aasta jooksularvates toetuse otsuse tegemisest. Metsaomanikvastutab selle eest, et tema esitatud pindalametsa uuendamise toetuse saamiseks vastakstegelikkusele.Kui pindala, millele toetust küsiti, on tegelikustpindalast üle 30% väiksem, tuleb kogutoetus tagasi maksta. Kui erinevus on kuni30%, tuleb toetus tagasi maksta osaliselt.Kui metsakultuur hävib, on kohustus esitadateatis kultuuri hukkumise kohta. See kohustuson viie aasta jooksul toetuse väljamaksmisestarvates ja toetuse määramise otsusetegemise aeg ei ole siin oluline.Individuaalnõustamise toetusErametsaomanikul on õigus saada Erametsakeskusetoetatavat nõuannet kokku 15 tunniulatuses kalendriaastas.Kui abi soovitakse rohkem või kui metsaomanikulon riiklik maksuvõlg või sellest tekkinudintress, tuleb tal nõuande eest ise tasuda.Samuti tuleb kompenseerida konsulenditranspordikulud metsaskäimisele.Puuduste ilmnemisel on metsaomanikulkohustus need kõrvaldada etteantud aja jooksul.Lisaks eeltoodule on kohustus asjakohasteljuhtudel teavitada, et tööde rahastamist ontoetanud Erametsakeskus, ning eksponeeridanende logo.Erametsaomanike tugiisikud 2010.MAAKOND TUGIISIK E-post TelefonHarjumaa Kalle Põld kalle.pold@erametsaliit.ee 51 31 212Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee 56 488 601Ida-Virumaa Viktor Lehtse viktor.lehtse@erametsaliit.ee 56 640 645Jõgevamaa Ain Malm ain.malm@erametsaliit.ee 5 165 817Järvamaa Ülle Läll ulle.lall@erametsaliit.ee 5 211 510Läänemaa Sven Köster sven.koster@erametsaliit.ee 56 694 989Lääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee 5 134 276Põlvamaa Tarmo Lees tarmo.lees@erametsaliit.ee 53 003 334Pärnumaa Kadri-Aija Viik kadri-aija.viik@erametsaliit.ee 5 167 650Raplamaa Valdu Reinaas valdu.reinaas@erametsaliit.ee 5 047 119Saaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.ee 53 412 480Tallinn Mart Soobik mart.soobik@erametsaliit.ee 56 499 135Tartumaa Peep Põntson peep.pontson@erametsaliit.ee 5 155 332Valgamaa Helju Leosk helju.leosk@erametsaliit.ee 56 247 325Viljandimaa Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.ee 5 047 407Võrumaa Erki Sok erki.sok@erametsaliit.ee 5 229 424MTÜ EESTI ERAMETSALIITAadress: Mustamäe tee 50, 10621 TallinnTelefon: 652 5888, e-post: erametsaliit@erametsaliit.eeJuhatuse esimees Ando EelmaaTegevdirektor Ants Varblane