SOTSIAALKAITSE KAASAVA ARENGU TEENISTUSES

E U R O P Ä I S C HENTWICKLUNGSBERICSotsiaalkaitse kaasavaarengu teenistusesUus perspektiiv ELi koostöös AafrikagaÜlevaadeΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΓΙΑΤΗΝΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗSOBREELINFORME EUROPEODESARROLLOEUROOPA UURINGUTE MOBILISEERIMINEARENGUPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMISE TEENISTUSSEE U R O O P AARENGURAPORT

E U R O P Ä I S C HENTWICKLUNGSBERICSotsiaalkaitse kaasavaarengu teenistusesUus perspektiiv ELi koostöös AafrikagaΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΓΙΑΤΗΝΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗÜlevaadeINFORME EUROPEO2010. aasta EuroopaSOBREarenguaruanneELDESARROLLOEUROOPA UURINGUTE MOBILISEERIMINEARENGUPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMISE TEENISTUSSEE U R O O P AARENGURAPORT

2010. aasta Euroopa arenguaruanneÜlevaadeEuroopa arenguaruandes uuritakse sotsiaalkaitse laiendamise vajalikkust ja võimalusi Aafrika Alam-Sahara piirkonnas, samuti selleteostatavust ja tõenäolist mõju arengule. Vastupidiselt seisukohale, et Aafrika Alam-Sahara piirkond ei saa endale sotsiaalkaitsetlubada, on Aafrika riigid välja arendanud innovaatilisi mooduseid laiapõhjaliste sotsiaalkaitsekavade ja -süsteemide loomiseks ningneid kogu piirkonnas edukalt rakendanud. Ülemaailmne kriisijärgne ebakindlus suurendab vajadust meetmete järele, mis kaitseksidAafrika rahvastikku riskide ja vapustuste eest ning vähendaksid vaesust ja soodustaksid inimarengut.Sotsiaalkaitse kaasava arengu teenistuses on aktuaalne teema: huvi sotsiaalkaitse vastu on kasvanud nii Aafrika Alam-Saharapiirkonnas kui ka kõikjal mujal. G20 Sŏuli arengukonsensuses (2010) määratleti põhiliste tugisammastena majanduskasv javastupanuvõime ning pandi erilist rõhku sotsiaalkaitse mehhanismidele, mis toetavad vastupanuvõimelist ja kaasavat majanduskasvu.Laiemas plaanis on kujunemas üksmeel selles osas, et sotsiaalkaitse pole mitte ainult õigus, vaid ka asendamatu vahend, mis on abikskaasava majanduskasvu ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Suuresti lähtuvad need impulsid üha levivast tõdemusest,et sotsiaalpoliitika on arengumosaiigi oluline kild. Seda kinnitatakse ka Aafrika Liidu Aafrika sotsiaalpoliitilises raamistikus (2008) jaKhartoumi deklaratsioonis sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks vajalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kohta (2010).Kõnealuses kontekstis pakub käesolev aruanne võimaluse teha kokkuvõtteid, õppida saadud kogemustest ning anda EuroopaLiidule (EL) ja selle liikmesriikidele soovitusi prioriteetide seadmiseks. Sotsiaalkaitse, mis on Euroopa sotsiaalse mudeli tuumaks,peaks saama ELi arengupoliitika ja üleilmastumise sotsiaalsele mõõtmele pühendumise lahutamatuks osaks.Taustteave 1. Sotsiaalkaitse määratlus Euroopa arenguaruandesKäesolevas aruandes määratletakse sotsiaalkaitset järgmiselt: „konkreetne meetmete pakett, mille eesmärk on leevendadainimeste elus valitsevat ebakindlust sotsiaalkindlustuse kaudu, mis pakub kogu elu vältel kaitset riskide ja ebaõnne vastu;sotsiaalabi kaudu, millega toetatakse vaeseid rahalise ja mitterahalise abiga ning suurendatakse nende sõnaõigust; ningkaasamispüüete kaudu, mis muudavad sotsiaalkindlustuse ja -abi marginaliseerunud inimestele paremini kättesaadavaks”.See määratlus osutab kesksetele funktsioonidele: pakkuda mehhanisme, mis aitaksid nii vaestel kui ka mittevaestel ühtviisivältida raskusi tõsiste riskidega silmitsi seistes, ja vahendeid, mis toetaksid vaeste püüdlusi vaesusest välja rabeleda, ningmuuta need mõlemad marginaliseerunud rahvastikurühmadele kättesaadavamaks. Sotsiaalkaitse ei ole pelgalt turvavõrgustik,mis võimaldab pehmendada tõsiste kriiside tagajärgi: see on osa igakülgsest lähenemisviisist, mille eesmärk on päästainimesed vaesusest, võimaldades neil mitte üksnes majanduskasvu hüvedest osa saada, vaid ka ise majanduskasvus viljakaltosaleda.Argumendid sotsiaalkaitse kasuksAafrika Alam-Sahara piirkond on väga eripalgeline regioon, mis seisab silmitsi heidutavate probleemidega. Sellel on tohutumajanduslik ja inimpotentsiaal ning paljudes sealsetes riikides on olukord viimasel aastakümnel märgatavalt paranenud. Paranenudon valitsemine ja makromajanduslik juhtimine. Tugevamad on majanduskasv ja välisinvesteeringud. Ka vaesus hakkab vähenemaning on näha mõningat edasiliikumist aastatuhande arengueesmärkide suunas. Samas on makromajandus endiselt haavatav ningpiirkonnale on koormaks riigid, kus valitsevad lõputud konfliktid ja ebakindlus, püsivalt kõrge vaesuse määr, kaitsetus kliimamuutuseja looduslike ohtude eest ning madalal tasemel üldine inimareng. Peale selle on progress saanud kahel viimasel aastal tõsisetagasilöögi, seda eelkõige seoses toidukriisi tagajärgedega, mida omakorda võimendavad kütuse- ja finantskriis. Toidukaupadehinnatõus ja majanduskasvu vähenemine (umbes 5%lt 2000.–2008. aastal 2,5%ni 2009. aastal) on tõenäoliselt aeglustanud vaesusevähendamist paljudes Aafrika riikides. Ehkki majanduskasv on nüüdseks nähtavasti juba jälle tõusuteel, tingivad tulevaste kriisideoht ja leibkondi püsivalt ähvardavad ohud aktiivse sotsiaalpoliitika, mis peaks alguse saama investeeringutest sotsiaalkaitsesse.Paljud aafriklased elavad tõepoolest ohtlikus keskkonnas, kus nende elatusallikad on pidevas ohus. Vastastikused toetusvõrgustikudja rahasaadetised on küll abiks, kuid pahatihti ei suuda need kaitsta majanduslanguse, tõsiste terviseprobleemide ja muutuvakliimaga seotud löökide eest. Sotsiaalkaitse puudumine sunnib peresid müüma oma vara, kärpima toiduratsiooni ning võtmalapsi koolist ära, mis omakorda süvendab vaesust. Nende riskide vähendamine – ja nende tagajärgede leevendamine – on arenguseisukohast otsustava tähtsusega, eriti kui arvestada, et ka kliimamuutus toob tulevikus kaasa täiendavaid riske ja ebakindlust.Sotsiaalkaitse võib aidata ka välja rabeleda vaesuse püünistest, mida iseloomustavad püsiv vaesus, majanduslike võimaluste piiratusΓΙΑΤΗΝning puudulik haridus- ja tervishoiusüsteem.E U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗELSOBREINFORME EUROPEOELDESARROLLOES1E U R O O P AARENGURAPORTET

2010. aasta Euroopa arenguaruanneSotsiaalkaitse ei asenda majanduskasvu ega standardseid kasvule suunatud investeeringuid nagu infrastruktuuri rajaminevõi tervishoiu ja hariduse tagamine. Kuid aidates kaitsta varasid ja julgustades leibkondi investeerima riskantsematesse, kuidtootlikumatesse ja kasumlikumatesse tegevustesse, võib see soodustada majanduskasvu, samuti sotsiaalkulutuste tasuvust,võimaldades vaesuse käes kannatajatel kasutada saadaolevaid teenuseid. Inimkapitali kaitsmine ja edendamine võib pikasperspektiivis anda märgatavaid tulemusi. Laste kaitsmiseks raskuste eest saab parandada nende šansse elus läbi lüüa parematervishoiu, toitumise ja kognitiivse arengu kaudu, mis loob tulevaseks majanduskasvuks vajaliku inimkapitali baasi.Hästi läbimõeldud sotsiaalkaitse võib soodustada turupõhiseid lahendusi (nt laenude või kindlustusega seotudmikrofinantseerimistegevus), võimaldada jõuda kõige suuremas vaesuses olijateni ning pakkuda kaitset sellistes olukordades, kusturupõhised lahendused ei toimi.Sotsiaalkaitse võib olla omal kohal ka kõige haavatavamate rahvastikurühmade mõjuvõimu suurendamise strateegias, aidatesleevendada ebavõrdsust, et muuta majanduskasv kaasavamaks. Sellel võib olla keskne roll ühtekuuluva ühiskonna loomisel ninglaiemas tähenduses riigi ja kodaniku kokkulepete kindlustamisel, kuna riigi suutlikkus täita ühiskondliku leppe omapoolseidkohustusi suurendab selle usaldusväärsust. Seega võib see toetada Aafrika majanduskasvu jätkusuutlikkust, tugevdades sotsiaalsetstabiilsust ja poliitilist vastutust.Lühidalt öeldes võib sotsiaalkaitse oma otseste ja kaudsete hüvedega aidata väljuda nõiaringist ja võtta suuna edule. See õigus onsätestatud ka ülemaailmses inimõiguste deklaratsioonis, millest arengukavas liigagi sageli mööda minnakse, pidades seda luksuseks,mis on kättesaadav vaid keskmise ja suure sissetulekuga riikidele. Hästi läbimõeldud ja teostatud sotsiaalkaitseprogrammid võivadolla jõukohased mitmesugustes sotsiaalsetes, demograafilistes ja majanduslikes tingimustes. Niisugused programmid on olnudedukad ka Aafrika Alam-Sahara piirkonnas: nii keskmise sissetulekuga stabiilsetes riikides (nt Mauritius) kui ka väikese sissetulekugakonfliktijärgsetes nõrkades riikides (nt Ruanda).Sotsiaalkaitse hoogustamine AafrikasPärast 2004. aasta Ouagadougou deklaratsiooni ja tegevuskava ning 2006. aasta Livingstone’i ja Yaoundé üleskutseid tegudeleon peamisteks verstapostideks üleaafrikalise konsensuse saavutamisel sotsiaalkaitse vajalikkuse ja rakendusala osas AafrikaLiidu sotsiaalpoliitiline raamistik (2008) ja sotsiaalministrite Khartoumi deklaratsioon sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks vajalikesotsiaalpoliitiliste meetmete kohta (2010). Jõudsalt jätkub kontinendi sotsiaalkaitsekava väljatöötamine, mida täiendavadallpiirkondlikud algatused ja kohustused.Riiklikul tasandil on paljud Aafrika Alam-Sahara piirkonna riigid teinud märkimisväärseid edusamme sotsiaalkaitseinstitutsionaliseerimise suunas: näiteks on teiste seas Burkina Faso, Ghana, Keenia, Mosambiik, Ruanda, Sierra Leone ja Ugandavastu võtnud või võtmas sotsiaalkaitsestrateegiat, mis on laiahaardelise sotsiaalkaitsesüsteemi rajamise eelduseks. Sotsiaalsedpensionisüsteemid on juba olemas Botswanas, Lesothos, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mauritiusel, Namiibias ja Svaasimaal. Beninis,Burkina Fasos, Elevandiluurannikul, Gabonis, Malis, Senegalis ja Tansaanias on käsil sotsiaalkaitsemehhanismide reform, mille käigusvõetakse Ghana ja Ruanda eduka eeskuju varal kasutusele üldine ravikindlustus. Kuigi arenguruumi veel leidub, on sotsiaalkaitseAafrika Alam-Sahara piirkonnas või vähemalt paljudes sealsetes riikides juba juurdunud.Mida oleme praeguseks teada saanud?Käesolevas aruandes vaadeldakse uue põlvkonna sotsiaalkaitseprogramme ning süüvitakse edu ja ebaedu põhjustesse. Kui ontäidetud teatud eeltingimused, siis on sotsiaalkaitse võimalik ja teostatav isegi Aafrika Alam-Sahara piirkonna madala sissetulekugariikides. Aruandes esitatud andmete põhjal võib öelda, et sotsiaalkaitseprogrammid võimaldavad leevendada riske ning oluliseltvähendada kroonilist vaesust ja haavatavust, tekitamata seejuures suuri moonutusi või takistusi. Nagu nähtub tabelist 1, onpaljud loetletud programmid aidanud eriti tõhusalt langetada tõsist ja sügavat vaesust, samas kui mõõdukat vaesust leevendavmõju on vähem ilmne. Seega aitavad nad eriti tõhusalt leevendada kõige vaesemate inimeste olukorda, mis juba iseenesest onmärkimisväärne saavutus.E U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗΓΙΑΤΗΝELSOBREINFORME EUROPEOELDESARROLLOES2E U R O O P AARENGURAPORTET

2010. aasta Euroopa arenguaruanneTabel 1. Sotsiaalkaitse arengumaadesProgramm Riik Tüüp Haardeulatus MõjuVähendas maapiirkondades vaesuslõhet 19% võrra ja võimaldas 18%võrra vähendada Mehhiko sissetulekute ebavõrdsust ajavahemikul1996-2006. Abisaajate haridustase: tõusis hinnanguliselt 0,7-1,0%aastas.25% rahvastikustTingimuslikudrahasiirdedProgresa-Oportunidades MehhikoVähendas ajavahemikul 2001-2005 vaesuslõhet 12% võrra ja soodustassissetulekute ebavõrdsuse vähenemist viimase kümne aasta jooksulkolmandiku võrra.26% rahvastikustTingimuslikudrahasiirdedBolsa Familia BrasiiliaOsalejate seas vähenes vaesus 80%lt 72%ni; programmi puudumiseloleks 10% osalejatest langenud äärmuslikku vaesusesse.Tingimuslikudrahasiirded (riiklikudehitustööd)Plan Jefes y Jefas ArgentinaRed de Protección Social Nicaragua Rahasiirded 3% rahvastikust Aitas kaasa vaesuslõhe vähenemisele abisaajate seas 18% võrra.Vanaduspension Lõuna-Aafrika Vabariik Sotsiaalpension 80% eakatest Mõlema programmi otsene koondefekt peaks vähendama vaesuseesinemissagedust 6 protsendipunkti võrra, mõju vaesuse raskusastmeleLapsehooldustoetus Lõuna-Aafrika Vabariik Sotsiaaltoetus 70% lasteston aga palju suurem.Keskmised tulemused tagasihoidlikud, kuid siiski arvestatavad: suurenesidtoiduga kindlustatus (11% võrra), loomakasvatusettevõtete maht (7%võrra) ja leibkondade suutlikkus tulla toime hädaolukordadega. Ainelise jatäiendava toetuse saajate varade kasvamise näol on mõju veelgi suurem.10% rahvastikustRahaline jamitterahaline toetusTootmise ohutusvõrgu programm EtioopiaRiiklik ravikindlustussüsteem Ghana Sotsiaalkindlustus 67% rahvastikust Vähendas omast taskust makstavaid ravikulusid kuni 50% võrra.Jätkuvad hindamised. Tänu programmile on langenud äärmises vaesuseselavate inimeste osakaal abisaajate seas 40,6%lt 9%le.Umbkaudu 36 000leibkondaRiiklikud ehitustööd jarahasiirdedVision 2020 Umurenge programm RuandaE U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗΓΙΑΤΗΝSOBREINFORME EUROPEOELDESARROLLOELES3E U R O O P AARENGURAPORTET

2010. aasta Euroopa arenguaruanneMõistagi on rakendamiseks vaja eelarveruumi, samuti tuleb selgete ja jõustatavate kriteeriumide kaudu tagada programmidejätkusuutlikkus. Peale selle on programmide kavandamiseks vaja piisavat institutsioonilist ja haldussuutlikkust, mis tuginekskatseprogrammidele ning kogukonna- ja leibkonnavõrgustikele. Sotsiaalkaitseprogrammid eeldavad ministeeriumide- jasektoritevahelist suutlikkuse suurendamist ja meeskonnatööd, kuna üldiselt annavad need paremaid tulemusi sünergias teistesotsiaal- ja majanduspoliitika harudega. Pealegi on peaaegu kõigi edukate kavade märksõnaks olnud poliitiline otsustavus jaliidrite motiveerimine.Käesolevas aruandes analüüsitud näited illustreerivad laiahaardelisemate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamise reaalseid võimalusiAafrikas. Taustteave 2 näitab eri riikides kasutatud väga eripalgelisi lähenemisviise, mis kõik annavad arvestatavaid tulemusi jaõppetunde.Taustteave 2. Viis edulugu areneva majandusega riikidestGhana riiklik ravikindlustussüsteem on ravikindlustuse vahevorm. See hõlmab sotsiaalkindlustust, mida rahastatakseametliku (ja vähemal määral mitteametliku) sektori töötajate osamaksetest ning valitsuse vahenditest nende katteks, kes isepanustada ei suuda. Programm, mis hõlmab praeguseks umbes 67% elanikkonnast, toetub kogukonnapõhise ravikindlustuseelementidele ja kaasab edukalt mitteametlikke töötajaid – seda kõike tänu valitsuse otsustavale tegevusele, mille eesmärkon muuta tervishoid kõigile kättesaadavaks.Lesotho vanaduspension on üldine mitteosamakseline süsteem, kuhu on kaasatud kõik üle 70 aasta vanused registrissekantud kodanikud, kes ei saa muud tüüpi pensionihüvitisi. See programm näitab, et tugeva poliitilise pühendumisega onteatavatel tingimustel võib-olla isegi väikese sissetulekuga riikides reaalne ja jõukohane luua üldpension, mis vähendableibkondade haavatavust ning tugevdab tervishoidu ja inimkapitali.Ruanda programm Vision 2020 Umurenge koosneb kolmest põhialgatusest, mille eesmärk on suunatasotsiaalkaitseprogrammide kese haavatavatele rahvastikurühmadele: (1) riiklikud ehitustööd; (2) Ubudehe krediidisüsteem;ja (3) otsetoetus tingimusteta rahasiirete vormis. Programm toonitab vajadust teha sotsiaalkaitsest riikliku arengustrateegiaosa ning näitab, et detsentraliseeritud haldusstruktuuride võimuses on parandada abi suunamist, vältida ressurssideoskamatut haldamist ning suurendada kohalikku otsustusõigust ja vastutust.Etioopia tootmise ohutusvõrgu programm hõlmab tingimuslikku rahalist ja/või mitterahalist toetust, mis põhineb riiklikelehitustöödel. Ühtlasi on vähesel määral esindatud ka töövõimetutele suunatud tingimusteta otsesiirded. See on Aafrikasuurim riiklike ehitustööde programm ning üks tõhusamaid sotsiaalkaitseprogramme Aafrika Alam-Sahara piirkonnas, mislühiajalises perspektiivis vähendab vaesust ja suurendab toiduga kindlustatust, pikemas perspektiivis aga annab võimalusevarade kasvatamiseks.Keenia kodumaise koolitoidu programm on tingimuslik rahasiire koolidele kohaliku toidu ostmiseks, mis hõlmab pooltmiljonit algkooliealist last. See programm näitab, et kohalikel saadustel põhinev toitlustamine koolides aitab suunatasotsiaalkaitse eelised lastele ning ühtlasi suurendada kohaliku põllumajanduse tootlikkust.Oleme koondanud tähtsamad õppetunnid kaheksa teema alla, mis on omavahel tihedalt seotud. Kõik need võivad aidatasammukese lähemale Aafrika Alam-Sahara piirkonna kaasavamale sotsiaalkaitsekavale. Need õppetunnid võimaldavad hinnataprogrammide kopeerimise ja olemasolevate kavade mastaabi laiendamise võimalikkust ja tõenäosust erinevates taustsüsteemides.1. õppetund: sotsiaalkaitseprogrammide abil on võimalik leevendada riske, vähendada vaesust jaebavõrdsust ning kiirendada aastatuhande arengueesmärkide saavutamistHästi läbimõeldud ja õigesti rakendatud sotsiaalkaitse võib aidata tunduvalt vähendada Aafrika leibkondade haavatavust jamajanduslikku kitsikust. Sotsiaalkaitse võib anda lisa tervishoiu- ja hariduskulutustele ning olla üks tootlikumaid investeeringuid, milleabil hoogustada majanduskasvu, vähendada vaesust ja kiirendada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Aruandes analüüsitudnäidetest ilmneb, et need on aidanud riske märkimisväärselt leevendada ja inimesi vaesuse püünistest päästa. Kui traditsioonilinesotsiaalkindlustus on kättesaadav enamjaolt ametliku sektori töötajatele ning on üldjuhul kulukas ega aita vaesust oluliselt vähendada,on andmeid (kergelt) piiritletud sihtrühmaga sotsiaalabiprogrammide (näiteks rahasiirded (eriti kui need on suunatud vanemaealisteleΓΙΑΤΗΝja lastele) ja riiklikud ehitustööd) väga suure edu kohta. Rahasiirdeid saab suunata suurele osale elanikkonnast, tööhõiveprogrammidaga aitavad hästi leevendada konkreetseid valupunkte. Olenevalt mõõtkavast ja sihtrühmadele suunamisest võivad need programmidühtlasi vähendada ebavõrdsust, vaesuses virelevaid leibkondi ohustavaid riske ja ebakindlust ning edendada majanduskasvu.E U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗSOBREINFORME EUROPEOELDESARROLLOELES4E U R O O P AARENGURAPORTET

2010. aasta Euroopa arenguaruanne2. õppetund: lahendus peitub poliitilises tahtes ja programmi omavastutusesEdukate programmide kavandamiseks ja rakendamiseks on vaja poliitilist tahet, siseriiklikku omavastutust ja laiapõhjalist sotsiaalsetkonsensust. Taskukohasus on olemuslikult seotud ühiskonna valmisolekuga rahastada sotsiaalpoliitikat maksude ja osamaksetekaudu, mis aitab vähendada sõltuvust sageli ebakindlatest ja ebastabiilsetest väliskapitali voogudest. Kõik Brasiilias, Ghanas, Hiinas,Indias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Ruandas kohapeal sündinud edukad programmid arenesid välja väga jõulistest poliitilistestkohustustest, mida kohati raamistas õigustel põhinev lähenemisviis. Seega eeldab nende õppetundide ülevõtmine ühiskondlikkuja poliitilist konsensust kõnealuste programmide toetamise küsimuses, mille kujunemine võtab aega ja sõltub kontekstist.3. õppetund: oluline on tagada rahaliste vahendite jätkusuutlikkusKõik edukad programmid on pööranud tähelepanu eelarvekulutustele juba eos. Samuti leidub näiteid, et kulud ei pea olemaülemäära suured. Brasiilia programmi Bolsa Familia maksumus on alla 0,5% SKTst ning selle sihtrühm hõlmab 26% elanikkonnast.Mehhiko programmi Progresa-Oportunidades maksumus on 0,4% SKTst ja programm on suunatud 5 miljonile leibkonnale. Eelarvejahaldussuutlikkus sotsiaalkaitse haardeulatuse laiendamiseks on olemas või sammhaaval saavutatav – seda isegi madalatesissetulekutega Aafrika Alam-Sahara piirkonna riikides, kus eelarvepiirangud on eriti suured. Ehkki aruandest selgub, et laiahaardelinesotsiaalkaitsepakett on paljudele vaesematele Aafrika riikidele ilmselt endiselt kättesaamatu, on üksikprogrammid ja -projektidenamikule riikidele siiski jõukohased ning aitavad pikemas perspektiivis panna aluse laiahaardelisele süsteemile. Maapiirkondadetööhõive ja riiklike ehitustööde programmid ning kooli- ja lastetoiduprogrammid toovad märkimisväärset kasu ning on tõestanudoma potentsiaali erinevates taustsüsteemides. Mitteosamakselised sotsiaalpensionid, mis on üldised või äärmisel juhul väga väheselmääral piiritletud sihtrühmaga, on mõeldavad paljudes Aafrika riikides. Niisugused programmid peaksid kujunema prioriteetsetekssekkumismeetmeteks, mille abil pannakse alus laiahaardelisematele lähenemisviisidele.Siiski teeb maailma riikide valitsustele muret sotsiaalkaitse jõukohasus ja mõju eelarvele. Kuigi enamikus riikides on olemas prioriteetsetemeetmete algatamiseks vajalik eelarveruum, tuleb programmide mastaabi ja kohaldamisala kavandamisel põhjalikult analüüsidapikaajalist jätkusuutlikkust. Sageli kaasneb sotsiaalkaitseprogrammide loomise ja laiendamisega kas siseriiklike ressursside suuremmobiliseerimine (mis on iseenesest väärtuslik eesmärk) või eelarve ümberjaotamine: kõik tõsised plaanid uute programmidejuurutamiseks peaksid lähtuma neile kahele elemendile tuginevast realistlikust strateegiast, kusjuures abiandjatel võiks olla toetav roll.4. õppetund: edu sõltub institutsioonilisest ja haldussuutlikkusestProgrammide rakendamiseks on vaja institutsioonilist ja haldussuutlikkust, või siis tuleb suutlikkus programmide teostamise käigus väljatöötada ja laiendada. Sotsiaalkaitseprogrammide edu sõltub institutsioonide vastutusala selgest piiritlemisest, ministeeriumidevahelisestkoostööst ja koordineerimisest ning hästi läbimõeldud rakendusmehhanismidest, mis ühendavad kõrgetasemelist poliitilist juhtimisttugevalt detsentraliseeritud teostamismehhanismidega. Erinevate haldustasandite kaasamine võimaldab programmi rakendamiselvälja selgitada kohalikud eelistused ja pädevused: sageli on kõige madalamatel haldustasanditel paremad võimalused eelistuste javajaduste väljaselgitamiseks ning vigade vältimiseks abi suunamisel.Aafrika Alam-Sahara piirkonnas on rohkem kui kusagil mujal probleemiks registrite puudumine või ebausaldusväärsus, mis komplitseeribabi suunamist – eriti maapiirkondades. Kodanike registreerimissüsteemide tugevdamine ning täielike seadusjärgsete ja varaliste õigusteandmine naistele ja pärimisõiguste andmine lastele võib niisiis aidata muuta sotsiaalkaitse eelised inimestele kättesaadavamaks.Ruanda Ubudehe lähenemisviis – mis tagab sekkumismeetmete üleüldise tulemuslikkuse, aidates vältida kattumisi ja võimaldadeskasutada ressursse optimaalselt – annab tunnistust sellest, et detsentraliseeritud süsteemid võivad osutuda edukate programmideväljatöötamisel vägagi otstarbekaks. Väikese sissetulekuga ja piiratud haldussuutlikkusega Aafrika Alam-Sahara piirkonna riikidesotsiaalkaitseprogrammides tuleks vältida liigset keerukust, eriti abi sihtrühmani toimetamise mehhanismides. Samuti peavad needolema kergesti rakendatavad, et piirata väärkasutamist ja tõsiseid vigu sihtrühma määratlemisel. Korruptsiooni vähendamiseks tulekssuurendada elementaarset läbipaistvust ja vastutust ühiskonna kõigil tasanditel. Seejuures võib tähtsal kohal olla teabe korralik levitamine.5. õppetund: katseprogrammid, järelevalve ja hindamine aitavad suurendada toetust jatäpsustada plaaneArvestades riikide olude ja vajaduste erinevusi ning poliitilise toetuse säilitamiseks vajalikku nõuet näidata konkreetseid tulemusi,peab programmide rakendamine kindlasti toimuma läbipaistvalt ning kõik rakendamise aspektid peavad olema põhjalikuΓΙΑΤΗΝjärelevalve all. Katseprogrammid ja pisteline rakendamine, mille tulemusi perspektiivsete mõju hindamise meetoditega põhjalikulthinnatakse, võimaldavad õppida, programme lihvida ja poliitilist toetust suurendada. Mõningate Ladina-Ameerika tingimuslikerahasiirdeprogrammide edu taga on suuresti usaldusväärne hindamine ja tõestatud mõju. Paljude uute Aafrika Alam-SaharaSOBREpiirkonna programmide mõju kohta on andmeid vähem, samuti napib neid isegi mõningate käesolevas aruandes põhjalikumaltELE U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗINFORME EUROPEODESARROLLOELES5E U R O O P AARENGURAPORTET

2010. aasta Euroopa arenguaruannekäsitletud programmide kohta. Seepärast tuleks prioriteediks seada usaldusväärne mõju hindamine ning pilootprogrammide jaeksperimentide analüüsimine, sest vaid selle kaudu on võimalik selgitada välja tugevad ja nõrgad kohad ning suurendada poliitilisttoetust. Kasuks võib tulla abiandjate toetus hindamisele.6. õppetund: äärmiselt oluline on piirata negatiivsete stiimulite kujunemist, tugineda olemasolevatelemitteformaalsetele süsteemidele ning täiendada turupõhiseid mikrorahastamise süsteemeSotsiaalkaitseprogrammid võivad anda ergutamisele vastupidise efekti (näiteks tööga seotud negatiivsed stiimulid).Kuid stiimulite teema pole enamiku viimase aja innovaatiliste sotsiaalkaitseprogrammide puhul nii terav, kui võiks eeldada.Näiteks esineb enamiku mitteosamakseliste vanaduspensionide, sealhulgas Lõuna-Aafrika Vabariigi pensioniprogrammidevõi Etioopia riiklike ehitustööde programmide puhul negatiivsete stiimulite kujunemist väga vähe. Samuti võib juhtuda,et sotsiaalkaitse tõrjub välja olemasolevad osamakselised või mitteametlikud sotsiaalkaitsekavad, kuid selles osas onandmed palju puudulikumad ning töö peab jätkuma. Uute programmide ja olemasolevate (mitteametlike või ametlike)süsteemide vahelise konkurentsi tõttu on vaja pidevat järelevalvet ja vajadusel ka kohandusi. Kuigi olemasolevatestametliku sektori töötajatele mõeldud programmidest lähtumine ei ole ilmselt tõsiseltvõetav lahendus, on andmeid,et äraspidiste stiimulite piiramiseks on võimalik toetuda olemasolevatele mitteametlikele süsteemidele, nagunäiteks Ghana ravikindlustuse puhul. Sotsiaalkaitset täiendavaid teenuseid pakuvad ka mikrorahastamisalgatused,eriti need, mis on seotud mikrokindlustusega, ning neid saab kasutada osamakseliste sotsiaalkaitsesüsteemide vundamendina.Samas pole tõenäoline, et mikrorahastamine ja muud turupõhised lahendused jõuaksid kõige vaesemateni. Samuti ei piisa neistpaljude tõsiste riskide puhul, mis vajavad hästi läbimõeldud ja laiapõhjalisi sotsiaalkaitseprogramme.7. õppetund: oluline on tagada sotsiaalkaitseprogrammide ja muude investeeringutemaksimaalne sünergiaLaiendatud sotsiaalkaitse võimaldab toetada täiendavaid investeeringuid tervishoidu, haridusse, põllumajandusse ja muudessetootmissektoritesse. Tegu on kiire ja paindliku moodusega vaesuse tagajärgede leevendamiseks, mis on omal kohal kriisiaegadel võikui reformid teistes sotsiaalsektorites annavad väga visalt tulemusi. Selle kaudu on võimalik saada rahalisi vahendeid tervishoiu- jaharidusteenuste kasutamiseks ning investeeringute tegemiseks põllumajandusse ja muusse tootvasse tegevusse. Sellest tulenevkaitse võimaldab leibkondadel kanda uute tegevuste alustamisega kaasnevaid riske või majanduslike võimaluste kasutamiseks ümberasuda. Samuti võimaldab see kaitsta inimkapitali tehtavaid investeeringuid, kindlustades lastele kriiside ajal toidulaua ja hariduseomandamise võimalused. See on otsene võimalus kaasata arengupüüdlustesse vaesed ja marginaliseerunud rahvastikurühmad,soodustades sotsiaalset ühtekuuluvust ja usaldust. Niisiis võib see olla kogu arengupoliitikas otsustavaks elemendiks, mis aitabvõimendada selle arvukaid sünergiaid. Seepärast ei tohikski sotsiaalkaitset vaadelda üksnes sotsiaalsektori kitsa huvivaldkonnana,vaid üldise arengustrateegia osana, mis võimaldab lõigata kasu vastastikuse täiendamise efektist. Näiteks Progresa-Oportunidades(Mehhiko) näitab, kui oluline on liikuda integreeritud lähenemisviisi suunas, mis tagab ühtaegu elementaarse tervishoiu, hariduseja toiduga varustatuse, kasutades ära nende vastastikust täiendavust.8. õppetund: sotsiaalkaitse edendab soolist võrdõiguslikkust, suurendab naiste sõnaõigust ja vähendabsotsiaalset tõrjutustOn andmeid, et hästi läbimõeldud sotsiaalkaitseprogrammid võimaldavad leevendada ka soolise ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuseprobleeme. Nende abil on võimalik vähendada sotsiaalset ja etnilist ebavõrdsust ning tulla vastu naiste vajadustele. Sootundlikudprogrammid võivad anda positiivse kordistusefekti seoses tervishoiu, tütarlaste hariduse ja rasedate sünnituseelse kontrolliga.Samuti võivad need naistele raha suunamise kaudu avaldada kaudselt positiivset mõju peredele, aidates ühtlasi vältida naistekoormuse suurenemist ja stereotüüpide kinnistumist.Õppetundide juurest prioriteetide juurdeTegu on üldiste õppetundidega, kuid aruandes tunnistatakse, et Aafrika on väga mitmepalgeline ning et riikide eripärade tõttu on vajaindividuaalseid lähenemisviise. Näiteks ei pruugi riikides, kus valitseb ebakindel olukord, edu eeltingimused paika pidada. Äärmiseltnõrga haldussuutlikkuse või väga viletsa juhtimise korral on raskem välja töötada ja ellu rakendada edukaid sotsiaalkaitsekavasid.ΓΙΑΤΗΝSotsiaalkaitsevahendid tuleb kohandada konkreetsetele kitsaskohtadele ja vajadustele (näiteks noorte ja endiste võitlejate (taas)lõimimine ühiskonda).Kokkuvõttes leidub siiski võimalusi sotsiaalkaitse juurutamiseks ka suure vaesuse tingimustes. Programmi tüüp sõltub sellest, kas mõningadSOBREELeeltingimused on täidetud, pidades silmas, et riiklik ja rahvusvaheline dünaamika areneb ning võib tekitada manööverdamisruumi.E U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗINFORME EUROPEODESARROLLOELES6E U R O O P AARENGURAPORTET

2010. aasta Euroopa arenguaruanneProgrammide eduks on vaja vastavaid valitsusstruktuure ja rakendussuutlikkust, mille tugevdamisele need omakorda kaasa aitavad.Saadud õppetunnid näitavad sektorite ja asutuste vastastikuse täiendavuse ja tegevuse koordineerimise, samuti järelevalve ja hindamisetähtsust. Samas ei saa alahinnata õppetundide üksikasju, sest positiivne mõju oleneb suuresti edu eeltingimustest. See, kas on võimaliküle võtta Ladina-Ameerika, Aasia, Lõuna-Aafrika või isegi teiste Aafrika Alam-Sahara piirkonna riikide õppetunde, sõltub riigi võimesttulla toime rakenduslike probleemidega.Ehkki käesolevas aruandes tunnistatakse riikide eripalgelisust, väljendatakse siin siiski seisukohta, et paljudes väikese sissetulekugaAafrika Alam-Sahara piirkonna riikides on mõned lihtsad programmid – näiteks mitteosamakselised sotsiaalpensionid või lastetoetused– halduslikus mõttes üldiselt jõukohased, eriti tänu innovaatilisel tehnoloogial põhinevatele rahatarnesüsteemidele, mis väldivad viguabi suunamisel, vähendavad kulusid ja kiirendavad kohaletoimetamise protsessi. Samuti võivad need olla eelarve mõttes jätkusuutlikudning tekitada minimaalselt negatiivseid stiimuleid. Peale selle võivad need koguda laia poliitilist toetust. Samas on väga oluline, etjuba käivitatud programm suudaks üle elada võimalikud muutused kohalikes juhtimisstruktuurides ning jätkata tegevust ka pärastpoliitilisi ümberkorraldusi. Ajapikku, riikide kogemuste lisandudes ja siseriiklike ressursside akumuleerudes võivad jõukohaseks saadakeerulisemad haldussüsteemid, sealhulgas koordineeritud paketid. Pikemas perspektiivis saavad Aafrika Alam-Sahara piirkonna riigidneile programmidele tuginedes luua sotsiaalkaitseplatvormi, mis koosneb mitmest koordineeritud programmist, lähtudes konkreetsetestvajadustest, eelarvevõimalustest ja tõendatud tulemustest. Sotsiaalkaitsekavade sotsiaalabil põhinev platvorm peab olema kooskõlasstrateegiaga järkjärguliseks üleminekuks süsteemile, mis põhineb valdavalt siseriiklikul rahastamisel – kas siis maksusüsteemi võimingis vormis maksetel põhineva sotsiaalkindlustuse või neid mõlemat ühendavate süsteemide kaudu. Igal juhul ei saa programme jasüsteeme pelgalt üle riigipiiride ja mandrite kopeerida, vaid need peab kohandama kohalikele oludele.Abistajatest partneriteksEelseisvaid katsumusi arvestades on võimalik, et Aafrika partnerid vajavad üleminekufaasis rahvusvahelise üldsuse toetust. Aafrikaskasvavaid tõukejõude tugevdab ja täiendab arenguabiga seotud sidusrühmade seas sotsiaalkaitse küsimustes võrsuv ülemaailmsekonsensus, mida eelkõige kätkeb ÜRO sotsiaalkaitsealgatus Social Protection Floor. Kriiside järellainetuses on mitmed abiandjad(kahe- ja mitmepoolsed, traditsioonilised ja arenevad) pühendunud arengumaade toetamisele sotsiaalkaitsesüsteemide rajamisel.Samas peaks rahvusvahelistel partneritel olema üksnes toetav roll: omavastutuse, sidususe ja vastastikuste kohustuste põhimõte,mis on sätestatud 2005. aasta Pariisi deklaratsioonis abi tõhususe kohta ja 2008. aasta Accra tegevuskavas, seavad arengupartneridkindlalt juhikohale – meil on andmeid, et edukate programmide loomiseks ja teostamiseks ei ole muud võimalust.Kuna sotsiaalkaitse tõstatab arengukava küsimuse, tuleb õppida ka varasematest kogemustest seoses abiandjatega. Abiandjateosalemise traditsiooniline mudel, mida sageli iseloomustab puudulik koordineerimine, muutlikkus, projektipõhisus ja rahanduslikebausaldusväärsus, pole sotsiaalkaitsekava rakendamiseks just kõige sobivam. Näiteks on abiandjate juhitud sotsiaalsiiretekatseprojektid toetunud suuresti välisele rahastamisele ning pole enamasti suutnud kaasata riikide valitsuste poliitilist osalust,mis aga vähendab omavastutust ja jätkusuutlikkust.Nagu Aafrikas üha enam tavaks, saavad abiandjad toetada täiel määral üldisesse riiklikku arengustrateegiasse integreeritudsotsiaalkaitseprogrammide laiendamist, muutudes abistajatest rohkem partneriteks. Uue lähenemisviisi kohaselt peavadrahvusvahelised partnerid koordineeritult joonduma partnerriikide jõupingutuste ja prioriteetide järgi, tagama jätkusuutlikkusesaavutamiseks prognoositava rahastamise ning aitama kaasa suutlikkuse suurendamisele ja õppimise soodustamisele.Muutuval arengumaastikul võib kolmanda maailma koostöö omandada üha suurema tähtsuse. Areneva majandusega abiandjadnagu Brasiilia, India, Mehhiko ja Tšiili, kes on ise innovaatiliste sotsiaalkaitselahenduste väljatöötamise esirinnas, on hakanudsilmnähtavalt huvituma teiste arengumaade abistamisest kõnealuses valdkonnas. Nende lähenemisviise, mudeleid ja kogemusivõiksid arengumaad, eriti Aafrika Alam-Sahara piirkonnas, pidada kõige asjakohasemaks. Kuna uute toimijate tulek toob kaasamuutusi, siis vajavad ELi suhtelised eelised ja rollid uuesti määratlemist.Euroopa Liidu rollid: tegutsemine, katsumused ja poliitilised soovitusedArvestades ELi (komisjon ja liikmesriigid) rikkalikke kogemusi ja pühendumist arengule ning üleilmastumise ja inimväärse töö tagamisesotsiaalsele mõõtmele, sobib liit igati arengumaade sotsiaalkaitse toetajaks. Euroopa sotsiaalmudelile on omane põhiväärtusteühtsus ja pühendumine sotsiaalkaitsele hoolimata liikmesriikide suurtest erinevustest sotsiaalkaitse arenguloo, toimemehhanismideja meetodite osas. Aafrika ja Euroopa Liidu strateegiline partnerlus on baasiks, mille pinnalt arendada suhteid partnerriikidega niiΓΙΑΤΗΝkõnealuste kui ka nende enda kogemuste osas ning toetada sotsiaalkaitsekava poliitilise dialoogi ja vastastikuse õppimise kaudu,hoidudes seejuures ülemäära eurotsentrilisest vaatenurgast.E U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗSOBREINFORME EUROPEOELDESARROLLOELES7E U R O O P AARENGURAPORTET

2010. aasta Euroopa arenguaruannesuurendamist. Eelarvetoetuse teostatavus sõltub aga siiski kohalikest oludest, kusjuures kriitilise tähtsusega on riigi finantsjuhtimineja avalik haldus. Eelarvetoetuse aluseks peaks olema tõsiseltvõetav ja tulemustele suunatud abistamisleping, mille osapooltel onvastastikune aruandluskohustus. Dialoogi kvaliteedi parandamiseks võiks eelistada kogu sektorit hõlmavat eelarvetoetust. Uuridatasub ka innovaatilisi lahendusi nagu lepingud, mis sätestavad tasumise kättetoimetamisel.Abiandjate juhitavaid katseprogramme tuleks piirata, sest jätkusuutlikuks osutuvad need harva, kui üldse. Samas saab katseprojektidekäigus eksperimenteerida ja hinnata erinevate variantide sobivust või algatada meetmeid, mida tulevikus laiendada. Seetõttu tuleksneid kasutada (soovitatavalt riigi poolt juhitavates) siseriiklikes protsessides. Ühiskondliku leppe kindlustamiseks tuleks just nimeltsoosida tegutsemist riigiga koostöös ja riigi kaudu. Siiski tuleks toetada ka mitteametlikke ja kogukonnapõhiseid meetmeid (näiteksmutuelles de santé Lääne-Aafrikas), sest nendele on võimalik toetuda laiema süsteemi raames (nagu Ruandas).Riikides, kus valitseb ebakindlus, on tähtis pöörata tähelepanu kohalikele arusaamadele usaldusväärsusest (kellega tasub koostöödteha) ja laiendada sotsiaalkaitse skaalat (humanitaarvaldkonnast julgeolekuküsimustele). Rahvusvaheline üldsus peab ka jõudmakokkuleppele sekkumismeetmete järjekorras: esimeseks prioriteediks võiksid olla hädaabi ja siirded, riiklikud ehitustööd, sisendvahendidja elementaarne tervishoid, enne kui asutakse suurendama riigi sotsiaalkaitsekavade rakendamise suutlikkust, mis võtab rohkem aega.Üldiselt on vastutuse tagamisel ja õppimise soodustamisel tähtsal kohal järelevalve ja hindamine. Mastaapide suurendamise jakopeerimise eelduseks peab kindlasti olema mõju hindamine, nagu ka parimate tavade ja olemasolevate süsteemide kitsaskohtadeväljaselgitamine. ELi abiandjad peaksid toetama mõju hindamise meetodite uuendamist (näiteks usaldusväärsed mõjuhinnangud jarandomiseerimine) ning eraldama järelevalveks ja hindamiseks küllaldaselt ressursse.Et tõhustada otsuste tegemist ja lähtuda programmide kavandamisel rohkem kohalikust taustast, peaks EL uurima ka lahendusi, misaitaksid muuta vaesust ja haavatavust puudutavad andmed täpsemaks ja operatiivsemaks (sealhulgas ÜRO algatuse Global Pulsetoetamine).5. prioriteet: toetada teadmiste kogumist ja õppetundide jagamistELi abiandjad peaksid tellima ja toetama uuringuid, mis käsitlevad sotsiaalkaitse mõju ja eeliseid arengu seisukohast, et anda ainetõppimisprotsessiks ning luua eeldused tõenditel põhinevateks investeeringuteks ja otsuste tegemiseks. Vaja on täiendavaid uuringuid,et selgitada välja, kuidas mõjutab sotsiaalkaitse keskpikas perspektiivis majanduskasvu ja haavatavust (eelkõige vaeste võimet kogudavara ja vaesusest jätkusuutlikult välja murda), aga ka poliitilist stabiilsust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja ühiskondlikku lepet. Uurimistööstuleks käsitleda laiemaid ja eripalgelisemaid kogemusi ning kasutada multidistsiplinaarset lähenemisviisi. Tulemusi tuleks levitadapoliitiliste otsuste tegijate ringkonnas.Kõige olulisem on see, et ELi abiandjad toetaksid Aafrika võimalusi omapoolse analüüsi ja arvamuste kujundamiseks sotsiaalkaitsevaldkonnas. Kohalike uuringute rahastamine suurendaks saadud teadmiste tõsiseltvõetavust ja asjakohasust ning hõlbustaks nendelevitamist.Et soodustada õpitu jagamist ja suurendada mõlema poole poliitilist tahet, tuleb sotsiaalkaitse kaasata kõigil tasanditel Aafrika ja EuroopaLiidu poliitilisse dialoogi.Samuti peaksid ELi liikmesriigid jagama oma kogemustest saadud õppetunde sotsiaalkaitse alal, koostades kergesti kättesaadavaidteabematerjale ning korraldades partnerriikide vajadustest lähtuvaid õppekäike, konverentse, seminare ja koolitusi.Arvestades kolmanda maailma teadmiste üha kasvavat tähtsust, peaks EL tagama sealsete partnerite palvel abi, toetudes heade tavadeeeskujule. Sotsiaalkaitseteadmiste süvendamiseks tasub mõelda ambitsioonika kolmepoolse partnerluse loomisele, mis toimiks ELimitmetes poliitilistes dialoogides ja strateegilises partnerlussuhetes osalevate asjaomaste sidusrühmade korrapäraste kokkupuudete kujul.Samuti peaks EL osalema G20 poolt Sŏulis kokku lepitud parimate tavade suuniste koostamises, mis põhineksid sotsiaalkaitsemehhanismiderakendamisel arengumaades.6. prioriteet: suurendada Euroopa Liidu meetmete koordineeritust, täiendavust ja sidusustELi toetus sotsiaalkaitsele peaks olema kõigiti kooskõlas abi tõhususe tagamise kavaga ja ELi asutamislepingus sätestatud kohustustega.Tuleb luua üleliiduline sotsiaalkaitse- ja arenguekspertide võrgustik (mis koosneb arenguministeeriumidest ja -asutustest, tööjasotsiaalministeeriumidest, kodanikuühiskonna esindajatest). Võrgustiku esimene tähtis ülesanne on ELi sotsiaalkaitsetoetusekaardistamine – see algatus tooks esile tühimikud ja kattumised ning aitaks välja selgitada suhtelised eelised, luues eeldused paremakstööjaotuseks.Seejuures tuleb jõuda kokkuleppele, kas käsitada sotsiaalkaitset sektorina. Aruandes leitakse, et ilmselt oleks kohasem sotsiaalkaitse kuivaldkondadevaheline küsimus peavoolustada, kuid EL peab oma seisukoha kujundamisel lähtuma täiendavast teabest, mis saadakseSOBREnii uues võrgustikus kui ka OECD-POVNETi võrgustikus ning partnerriikidega peetavate arutelude käigus.E U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗΓΙΑΤΗΝINFORME EUROPEOELDESARROLLOELES9E U R O O P AARENGURAPORTET

2010. aasta Euroopa arenguaruanneELi toimimisjuhendi rakendamine peaks võimaldama programmi arendamist ratsionaliseerida ja riigi tasandil toetada. Tegevusekoordineerimisel laiema abiandjate kogukonnaga, OECD arenguabi komitee piires ja sellest väljaspool ning koostöös partnerriikidegapeaks EL juhtimise enda peale võtma.Tuleks parandada ELi riikidevahelist tööjaotust, pöörates erilist tähelepanu vaeslapse rollis olijatele (eriti riikides, kus valitseb ebakindelolukord). Selles küsimuses on tänu ülemaailmsele esindatusele otsustav roll Komisjonil, nagu ka ELi abiandjatel, kes omavad sidemeid„unustusse vajunud” riikidega.Samuti tuleb kindlasti suurendada sotsiaalkaitse poliitilist sidusust. Lisaks poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva tööprogrammirakendamisele aastatel 2010–2013 peaks EL tellima uuringuid, mis aitaksid hinnata muude poliitikavaldkondade (näiteks kaubanduse,rände ja põllumajanduse) mõju arengumaade sotsiaalkaitsele. Selleks, et viia ELi pühendumine poliitikavaldkondade arengusidususelepraktilise väljundini ja seda tõsiseltvõetavalt edendada laiemates arenguringkondades (nt abi tulemuslikkusele pühendatud neljaskõrgetasemeline foorum, G20, ÜRO neljas konverents vähim arenenud riikide teemal (LDC-IV), on vaja rohkem poliitilist tahet.7. prioriteet: tugevdada Euroopa Liidu partnerlussuhteid progressiivse sotsiaalkaitsekava tagamiseksELi välispoliitilises tegevuses on sotsiaalkaitse toetamine olnud piiratud, eriti seoses liidu pühendumisega üleilmastumise ja inimväärsetöö tagamise sotsiaalsele mõõtmele. Et edendada progressiivset rahvusvahelist tegevuskava sotsiaalkaitse ja õiglasema üleilmastumisetagamiseks, peaks EL tegema tihedat koostööd strateegiliste partneritega – eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja teiste sotsiaalkaitsegaseotud ÜRO asutustega, arvestades nende kogemusi ja tõsiseltvõetavust kõnealuses valdkonnas.Samuti peaks EL toetama ja jätkama koostööd ALi sotsiaalasjade osakonnaga ja Aafrika Arengupanga inim- ja sotsiaalarengu osakonnaga,mis on Aafrika sotsiaalseid impulsse liikuma panevad ja liikumises hoidvad jõud.Tuginedes oma kogemustele ja arvestades liidu arengupoliitika rõhuasetust piirkondlikule integratsioonile, peaks EL otsima võimalusipiirkondliku koostöö edendamiseks sotsiaalse arengu ja sotsiaalkaitse vallas, kasutades ära olemasolevaid impulsse ja vahendeid.Sotsiaalkaitsekava võib edasi viia ka partnerlus erasektoriga. Korraliku koordineerimise ja poliitika kujundamisega saab EL tugevdadaerasektori meetmete mõju. Kindlasti tuleks uurida uusi ja innovaatilisi riigi ja erasektori partnerluse võimalusi.KokkuvõteKokkuvõtlikult võib öelda, et aeg on küps Aafrika ja Euroopa Liidu uue sotsiaalkaitsekava sünniks. Sotsiaalkaitse eeliste ja kriisijärgsekeskkonna osas valitseb üha suurem üksmeel, nagu ka tõenäoliste riskide osas, mis on seotud kliimamuutusest tingitud vajadusegauue ja tugevama partnerluse järele.Sotsiaalkaitseprogrammid on olemas ning võivad teatud eeltingimuste täitmisel anda positiivseid tulemusi kaasava arengusoodustamisel ja vaesuse vähendamisel, mõjutades suurt osa elanikkonnast ja pälvides laialdast poliitilist toetust. Hästi läbimõeldunavõivad need olla täienduseks mitteametlikele kogukonnapõhistele süsteemidele, samuti turupõhistele lahendustele. Selleks, et saadaprogrammide saavutuste kohta usaldusväärset teavet ja empiirilisi tõendeid, on kindlasti vaja regulaarset, sõltumatut ja usaldusväärsethindamist. Nendest omakorda sõltub toetuse ning seeläbi poliitilise jätkusuutlikkuse ja edu kindlustamine.Seniste saavutuste põhjal on näha, et pühendumise, visiooni ja toetusega on sotsiaalkaitse rajamine Aafrika Alam-Sahara piirkonnasreaalne, seda ka väikese sissetulekuga riikides. Konkreetsete uute programmide valimine või olemasolevate süsteemide mõõtkavasuurendamine on aga riigipõhine ja sõltub partnerriikide demograafilisest, geograafilisest ja majanduslikust kontekstist ning poliitilistestkohustustest ja prioriteetidest.E U R O P Ä I S C H E RENTWICKLUNGSBERICHTΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗΓΙΑΤΗΝELSOBREINFORME EUROPEOELDESARROLLOES10E U R O O P AARENGURAPORTET

E U R O P Ä I S C HENTWICKLUNGSBERICSotsiaalkaitse kaasavaarengu teenistusesUus perspektiiv ELi koostöös AafrikagaΕΥΡΩΠΑЇΚΗ ΕΚΘΕΣΗΓΙΑΤΗΝΑ Ν Α Π Τ Υ Ξ ΗSOBREELINFORME EUROPEODESARROLLOEUROOPA UURINGUTE MOBILISEERIMINEARENGUPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMISE TEENISTUSSEE U R O O P AARENGURAPORT