PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

d) Lüpsilehmade) Ammlehmadf) SugupullidEesti karjade struktuurist lähtudes tulevad keskkonnakompleksloa kohuslastena arvesse eelkõige ettevõtted, kuspeetakse lüpsilehmi koos vastava arvu noorloomadega.5.2. Veiste pidamisviisidVeiste pidamisel on levinud kaks tehnoloogiat: lõas- ja vabapidamine. Pidamisviisi valik sõltub veiste vanusest,soost, loomade arvust, olemasolevate/renoveeritavate loomapidamishoonete võimalustest, traditsioonidest jms.a) Lõaspidamine. (Joonis 3). Lõas peetakse tavaliselt lüpsilehmi, harvem ka lehm- ja pullmullikaid. Vasikatelõaspidamine on loomakaitse eeskirjadest tulenevalt keelatud. Lõastatud pidamistehnoloogiagaloomapidamishooned on harilikult soojustatud ehitised. Lõaspidamisega piimakarja laudad on tavaliseltvarustatud torusse-, harvemini kannu- või platsillüpsi seadmetega. Sõnnik eemaldatakse lõaspidamisega laudastkas traktori või skreeperseadmetega. Allapanu kogus, mida vajatakse asemete kuivuse ning loomade puhtusetagamiseks on küllaltki suur. Seetõttu saadakse sellise pidamisviisiga lautadest tahesõnnikut. Suveperioodillõaspeetavaid loomi harilikult karjatatakse, harvemini rakendatakse aastaringset lauaspidamist. Lõaspidamiseeeliseks loetakse loomade individuaalse kohtlemise võimalust. Suurimateks puudusteks on raskused asemepuhtana hoidmisel ning suurem inimtöö kulu.Joonis 3. Lõaspidamislaut 36-le lehmale ja noorkarjaleb) Vabapidamine. (Joonis 4). Võrreldes lõaspidamisega on vabapidamine oluliselt loomasõbralikum, tagadesloomadele paremad liigiomase ja sotsiaalse käitumise võimalused. Lõastamata (individuaal- või rühmasulgudes)võib pidada kõiki ülalnimetatud toodangu- ja vanuserühmi. Vabapidamisega loomapidamishooned võivad ollanii soojustatud kui soojustamata ehitised. Vabapidamisega piimakarja laudad on varustatud lüpsiplatsi võilüpsirobotiga. Vabapidamistehnoloogiaga lautades on võimalik rakendada nii aastaringset laudaspidamist kui kasuvist karjatamist. Sõnnik eemaldatakse vabapidamisega lautadest sõltuvalt lauda konstruktsioonist ningrakendatavast tehnoloogiast kas traktori, skreeperseadmete või valgkanalite süsteemi (restpõrandad) abil.Tulenevalt tehnoloogilisest lahendusest ja kasutatava allapanu kogusest saadakse vabapidamisega lautadest niitahe-, poolvedel kui ka vedelsõnnikut.• Puhke-söötmislatrites (kombilatrites) pidamine. Puhke-söötmislatris pidamine erineb lõaspidamisestainult selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Loomad suletaksepuhke- söötmislatrisse tagantpoolt kapronköiega või lukustab veis ennast kombilatrisse ise, vajutadeskaelaga söödalava piirde küljes olevale kangile. Loomad suletakse latrisse söötmise või sõnnikueemaldamise ajaks. Allapanu vajadus nimetatud pidamistehnoloogia kasutamisel on sarnane lõastatudpidamisviisiga lautadele, saadakse tahesõnnik.• Sügavallapanul pidamine. Loomade puhke- ja lamamisala puhastamine sõnnikust toimub vastavaltvajadusele üks või kaks korda aastas. Loomade puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihileiga päev piisavas koguses allapanu. Kuna allapanu vajadus on suur, siis saadakse sügavallapanulpidamisega lautadest tahesõnnikut.9