PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

loomapidamishoonetest, sõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel; leostumine nitraatidena pinna- ja põhjavettesõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel) samuti fosfor ja kaalium (leostumine pinna- ja põhjavettesõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel).Intensiivses veisekasvatuses toimuvaid põhilisi protsesse ja tegevusi iseloomustab järgnev blokkskeem (joonis2).Toodangu(piim, liha)töötlemineväljaspoolettevõtetToodangu(piim, liha)töötlemineettevõttesJäätmeteladustamineMatminePõletamineElusloomadeost ja müükEnergiakandjadLoomadepidamineSurnud loomadeladustamineTöötlemineväljaspoolettevõtetMaterjalid (ravimid,kemikaalid, jms.)OmatoodetudsöödadSöötadeladustamineOstusöödadSöötadejahvatamineTöötlemineväljaspoolettevõtetSöötadesegamineReoveeladustamineReoveetöötlemineSõnnikuladustamineTöötlemineja/võikasutamineväljaspoolettevõtetKasutamine ettevõttes (Laotamineja mulda viimine)Joonis 2. Intensiivses veisekasvatuses toimuvad põhilised protsessid ja tegevused5.1. Veised tõugude, vanuse- ning toodangurühmade lõikesToodangu alusel jagunevad Eestis kasvatatavad veisetõud kolme rühma:a) Piimatõud. Piima tootmise eesmärgil kasvatatavad loomad moodustavad Eestis veiste koguhulgastsuurema osa. Tõugudest on esindatud eesti holstein-friis (EHF), eesti punane (EPK) ja vähesel määralka eesti maatõug (EK).b) Lihatõud. Puhtatõulisi lihaveiseid on Eestis suhteliselt vähe. Eesti Jõudluskontrolli aastaraamatu (2004)andmetel on tõugudest arvukamalt esindatud aberdiin-angus, hereford ja limusiin.c) Ristandid. Ristandveiseid kasvatatakse peamiselt liha saamise eesmärgil. Üheks enamlevinudvõimaluseks ristandjärglase saamisel on madala toodanguga piimalehma (viimasel laktatsioonil ennekarjast praakimist) seemendamine lihatõugu pulli spermaga.Vanuse alusel jagunevad veised järgmistesse rühmadesse:a) Vasikad (0…6 kuud).b) Lehmmullikad e. lehmikud (6 kuud…poegimine)c) Pullmullikad e. pullikud (6 kuud…realiseerimine)8