metaboliseeruv energia, seeduv ja/või metaboliseeruv proteiin, kiud (toorkiud ja/või ADF, NDF), kaltsium ningfosfor. Proteiini ainevahetuse kui potentsiaalse keskkonnasaaste allika (proteiini ainevahetuse üheks olulisemakslõpp-produktiks on väljaheidetest lenduv ammoniaak) hindamisel tuleb lähtuda vatsa proteiini bilansist (VPB) japiima karbamiidi sisaldusest. Veiste füsioloogiline toitefaktorite tarve sõltub geneetilisest toodangupotentsiaalist,vanusest, kehamassist ja laktatsioonifaasist. Füsioloogilisele tarbele vastav söötmine eeldab süstemaatilistsöötade laboratoorset keemilise koostise määramist.c) Pidamisviisid. Veiste pidamisel rakendatakse lõas- ja vabapidamistehnoloogiat. <strong>PVT</strong> on loomade pidamineviisil, mis tagab nende heaolu ning liigiomase käitumise võimalused. Lõaspidamisega lautades on <strong>PVT</strong> loomadepidamine optimaalse pikkusega, kuivadel asemetel. Vasikate lõaspidamine ei ole <strong>PVT</strong> (keelatud loomakaitseseadusega). Vabapidamisega lautades on <strong>PVT</strong> optimaalse suurusega kuivad puhkelatrid, piisava laiuse ningpindalaga liikumiskäigud, loomade ja puhkelatrite arvu ning söödalava pikkuse vastavus.d) Sõnniku eemaldamise tehnoloogiad. <strong>PVT</strong> sõnniku eemaldamisel lõaspidamisega laudast on lattkraapkonveierkoos sõnnikupressuriga või skreeperseade koos sõnnikupressuriga. Olemasolevates lõaspidamisega lautades ontingimisi <strong>PVT</strong> kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega. Uutele(projekteeritavatele) ja/või renoveeritavatele lõaspidamisega lautadele ei ole sõnniku eemaldamine kettkraap- jakaldkonveiersüsteemiga või mobiilsete seadmetega <strong>PVT</strong>.<strong>PVT</strong> sõnniku eemaldamisel vabapidamisega laudast on skreeperseadmed söötmis-puhkealal, restpõrandliikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem või osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes,valg- või uhtkanalite süsteem. Sügavallapanul pidamisviisi puhul on <strong>PVT</strong> piisavas koguses allapanu, skreepervõimobiilsed seadmed. Olemasolevates vabapidamisega lautades on <strong>PVT</strong> ka osaline restpõrand söötmispuhkealalja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem. Olemasolevates vabapidamisega lautades on tingimisi<strong>PVT</strong> osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikkelder (hoidla)ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine). Uutelevabapidamisega lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all ning sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega (v.a.sügavallapanul pidamine) <strong>PVT</strong>.e) Sõnniku ladustamine. <strong>PVT</strong> on piisava mahutavusega sõnnikuhoidla olemasolu. Tulenevalt seadusandlusestpeab sõnnikuhoidla mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku. Sügavallapanutehnoloogiaga lautade juurde ei olesõnnikuhoidla rajamine kohustuslik. <strong>PVT</strong> tahesõnniku säilitamiseks on betoneeritud põhja ja/või seintegalekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva virtsa (uriini ja sademetevee) mahutiga. Uute(projekteeritavate) tahesõnnikuhoidlate puhul on <strong>PVT</strong> hoidla paigutamine optimaalsele kaugusele asustatudpunktidest, arvestades valitsevaid tuule suundi. <strong>PVT</strong> tahesõnniku (kuivainesisaldus vähemalt 20 %) säilitamiselaunas on ladustamiskoha (pinnase) katmine lekkekindla materjaliga. Sõnnikuaun tuleb paigutada veekogudestseadusega ettenähtud kaugusele. Sõnnikuauna paigutamine samale kohale kahe järgneva vegetatsiooniperioodivältel on keelatud.<strong>PVT</strong> vedelsõnniku säilitamiseks on lekke- ja korrosioonikindel; mehhaanilistele-, keemilistel- ja termilistelemõjuritele vastupidav betoon- või teraselementidest hoidla. Hoidlat tühjendatakse regulaarselt (1 kord aastas)tehnilise korrasoleku kontrolliks ning hooldustöödeks. Hoidla väljavooluavad (tühjenduskraanid) on varustatudkahekordse klapiga. Vedelsõnnikut segatakse (homogeniseeritakse) ainult vahetult enne laotamist. <strong>PVT</strong> on hoidlakatmine kaane, katuse, tendi, present- või plastkangaga, samuti ujuvkattega, mille materjaliks võib ollahekselpõhk, turvas, kergkruus, plastikgraanulid, rapsiõli vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal.<strong>PVT</strong> vedelsõnniku säilitamisel on ka lekkekindel, mehhaaniliste-, termiliste- ja keemiliste mõjurite suhtesvastupidav plastikmaterjalist laguun-tüüpi hoidla. Hoidla konstruktsioonide tehnilist korrasolekut kontrollitaksening hooldustöid tehakse regulaarselt (1 kord aastas). <strong>PVT</strong> laguun-tüüpi hoidla katmisel on plastikkate võiujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal.f) Sõnniku laotamine. <strong>PVT</strong> väetiste kasutamisel lähtub toiteelementide sisalduse laboratoorsest määramisest niisõnnikus kui mullas. <strong>PVT</strong> on väetiste tasakaalustatud andmine kõlvikutele vastavalt mullastiku ja taimedevajadustele ning keskkonnasäästliku tehnika kasutamine väetiste laotamisel. Vältimaks pinna- ja põhjaveesaastumist sõnniku toiteelementidega ei tohi sõnnikut laotada liigniisketele, üleujutatud, külmunud ja lumegakaetud pindadele, samuti veekogude kallastele.Elurajoonide läheduses (lõhnasaaste) on <strong>PVT</strong> sõnniku laotamise vältimine nädalavahetustel ning pühade ajal,samuti tuule suuna arvestamine.<strong>PVT</strong> sõnniku laotamisel põllumaadele on injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotuskui muldaviimine toimub 4…6 tunni jooksul. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on <strong>PVT</strong> injekteerimine,samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus. Paisklaotus sõnniku laotamisel rohu- ning karjamaadele ei ole <strong>PVT</strong>. Paljudesõnniku laotamise tehnoloogiate juures on määravaks teguriks toitainete, eriti ammoniaagi kadudele sõnniku6
kiire muldaviimine laotusjärgselt. Sagedasti nõuab see aga lisainvesteeringut (traktor, kultivaator vms.) jaenergiakulu. Rohu- ja karjamaade puhul ei ole sõnniku muldaviimine mitmete laotusmeetodite korral üldsevõimalik.5. SissejuhatusVeiseid on <strong>Eesti</strong>s kasvatatud piima-, liha- ja veoloomana juba aastasadu. Minevikus peeti veist ka sõnniku kuiorgaanilise väetise produtseerijat. Praegusel ajal on intensiivse veisekasvatuse peamisteks eesmärkideks piimajaliha tootmine.Toodangu produtseerimisel (sünteesimisel) ei kasuta veised söötades sisalduvaid toitaineid täielikult, jääkainedväljutatakse organismist rooja ja uriiniga (joonis 1).Piim39,4 kg N23,2 %Ladestumine1,5 kg N0,9 %Sööt170,0 kg N100 %Loode1,1 kg N0,6 %Roe44,0 kg N25,9 %Uriin84,0 kg N49,4 %Sõnnik karjamaale42,3 kg N24,9 %Emissioon laudas3,5kg N2,0 %Sõnnik hoidlas82,2 kg N48,4 %Emissioon hoidlast14,0 kg8,2 %Sõnnik pärast säilitamist68,2 kg N40,1 %Joonis 1. Lehma (7000 kg piima aastas, valgutoodang 229 kg, karjatamisperiood 120 päeva) lämmastikutarveaastas, selle väljutamine piimaga, ladestumine kehasse ja embrüosse, eritumine uriini ja roojaga ningemissioon lõaspidamisega laudas ning tahesõnnikuhoidlast (säilitusperiood 1 aasta)Intensiivse veisekasvatuse ja keskkonna vahelised vastuolud avalduvad selgepiirilisemalt sõnnikumajandusekorralduse kaudu. Intensiivne ja samas ka keskkonnasõbralik veisekasvatus lähtub heast põllumajandustavastsõltudes söötmisstrateegiast, mille kaudu on võimalik mõjutada produtseeritava sõnniku kogust jatoiteelementide sisaldust; sõnniku käitlemise- (eemaldamine loomapidamishoonest), ladustamise-(sõnnikuhoidlad), töötlemise- (komposteerimine jms.) ja laotamise tehnoloogiast. Peale ülalnimetatu võivadprobleemiks osutuda ka intensiivse tootmise tulemusena tekkivad jäätmed (silo pakkematerjalid jms.), reovesi,müra- ja lõhnasaaste. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ökonoomsele keskkonnaressursside, eeskätt energia ja veetarbimisele.Intensiivse majandamise korral, mille eesmärk on võimalikult suure toodangu (kasumi) saamine, kujunevadsõnnikust pärinevad toitained sageli keskkonna saasteallikaks. Peamisteks riskifaktoriteks ümbritsevalekeskkonnale on sõnniku lämmastik (emissioon atmosfääri ammoniaagi ning lämmastiku oksiididena7
Change language