PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti
PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti
8.2. Veiste intensiivpidaminea) Söötmine. Veiste söötmine toimub söödaratsioonide alusel, mis koostatakse erinevatele produktiivloomagruppidele eraldi. Looma tervise ja looduskeskkonda silmas pidades on oluline, et ratsioonid kajastaksid kõikideoluliste toitefaktorite tarvet, et need oleksid hästi tasakaalustatud.Sõltumata söötmisviisist (tehnoloogiast) on PVT:• Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid.• Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele).Söötmise tehnoloogia valikul arvestatakse nende positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, loomatervisele ja keskkonnale.Täisratsioonilise segasööda söötmise tehnoloogia kasutamine eeldab häid erialaseid teadmisi. Et loomadel kaobvabadus söötasid valida vastavalt isule ja toitefaktorite tarbele, on oluline ka söötade segamise ühtlikkus.Loomade grupeerimisel arvestatakse nii karja suuruse, produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomadetoitumuse kui tööjõu vajadusega. Lähtutakse põhimõttest, mida enam moodustatakse söötmisgruppe, sedaotstarbekamalt loomi söödetakse ja seda paremini kaetakse nende toitefaktorite tarve. Täisratsioonilisesegasööda söötmisel on PVT:• Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel (vähemalt 4 rühma).• Söötade segamise ühtlikkus.b) Jootmine. Veiste jootmisel sõltumata kasutatavast tehnoloogiast (seadmetest) on PVT:• Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal).• Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad).• Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Samution välistatud allapanu niiskumine joogiveega.8.3. Lüpsmine ja lüpsiseadmedSõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT:• Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet).• Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta (piima kvaliteet).• Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine).Lüpsiseadme valik sõltub lehmade pidamisviisist ja karja suurusest. Lehmade lõaspidamise korral toimublüpsmine asemel, valdavalt kasutatakse torusse-, väikeste karjade puhul ka ämbrisselüpsiseadmeid. Platsillüpsirakendamine lõaspidamisel on väga töömahukas loomade lõastamise ja lehmade liikumise korralduse keerukusetõttu. Väga väikeste karjade puhul (kuni 10 lüpsilehma) kasutatakse enamasti ämbrisselüpsiseadmeid. Võrreldestorusselüpsiseadmega on see oluliselt odavam. Puuduseks on lüpsja füüsiliselt raskem töö piima kandmiselpiimaruumi ja selle valamine piimajahutisse. Samuti esineb oht piima mikrobiaalseks saastumiseks, kuna piimakokkupuudet laudaõhuga on raske vältida. Väikeste karjade (11…50 lehma) puhul kasutatakse nii ämbrisse- kuitorusselüpsiseadet. Keskmised ja suuremad lõaspidamisel karjad (üle 50 lehma) lüpstakse torusselüpsiseadmeabil. Seda kasutatakse olemasolevate hoonete (lautade) puhul. Puuduseks on lüpsja raske töö, süsteemikeerulisem pesu ja kallim ekspluatatsioon.Uute lautade puhul tuleb eelistada vabapidamist ning lüpsmist lüpsiplatsil. Väiksemate karjade (30…70 lehma)lüpsmine toimub eraldipaikneval lüpsiplatsil. Enam kasutatakse tandem- ja kalasaba-tüüpi platse, harvemühepoolseid paralleelplatse. Tandem-tüüpi platsi puuduseks on kõrgem hind, mida kompenseerib hea ülevaadeloomadest. Maksumuse poolest eelistatakse kalasaba-tüüpi lüpsiplatse. Keskmise suurusega karjade (70…150lehma) lüpsmine toimub lüpsiplatil. Enam kasutatakse kalasaba- ja paralleeltüüpi lüpsiplatse. Paralleelplats onvõrreldes kalasaba-tüüpi platsiga veidi suurema jõudlusega, kuid kallim. Tandem-tüüpi platside kasutamist piirabjõudlus (maksimaalselt 2 x 6 kohta). Suured karjad (alates 150 lehma) lüpstakse enamasti paralleel- või karuselltüüpilüpsiplatsil. Paralleel-tüüpi platsil võib lüpsikohtade arv olla 2 x 20 (2 x 40). Karusell-tüüpi lüpsiplatsid onsuure jõudlusega, kuid kallid. Kalasaba-platsi kasutamist piirab jõudlus (maksimaalselt 2 x 14 kohta). Jõudlusetõstmiseks kasutatakse loomade üheaegse väljumise võimalust.62
8.4. Sõnniku eemaldamine laudasta) Lõaspidamisega laudad. Lõaspidamisega laudad on tavaliselt soojapidavad, sundventilatsiooniga ehitised,ehitatud aastakümneid tagasi. Sellest tulenevalt on lõaspidamisega soojapidavaid lautu rekonstrueeritud jatehnoloogiliselt täiustatud. Lõaspidamisega lautadest saadakse tahe-, harvem poolvedelsõnnikut.PVT- st saadav efekt realiseerub järgmiste tingimuste täitmisel:• Piisav allapanu kogus.• Optimaalse sagedusega sõnniku eemaldamine.• Sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek.PVT (parim võimalik tehnika) sõnniku eemaldamisel lõaspidamisega laudast on:• Optimaalse pikkusega asemed. Lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga.• Optimaalse pikkusega asemed. Skreeperseade koos sõnnikupressuriga.Olemasolevates lõaspidamisega lautades on tingimisi PVT kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnnikueemaldamine mobiilsete seadmetega.Uutele (projekteeritavatele) ja/või renoveeritavatele lõaspidamisega lautadele ei ole sõnniku eemaldaminekettkraap- ja kaldkonveiersüsteemiga või mobiilsete seadmetega PVT.b) Vabapidamisega laudad. Vabapidamisega laudad on soojustamata, loomuliku ventilatsiooniga uued võisoojustatud laudast vabapidamiseks kohandatud (rekonstrueeritud) ehitised. Vabapidamisega lautadest saadaksevedel- (poolvedel) või sügavallapanul pidamisviisi korral tahesõnnikut.Loomade heaolust (loomakaitse seadusest) tulenevalt on vabapidamine PVT.PVT sõnniku eemaldamisel vabapidamisega laudast on:• Optimaalse pikkusega puhkelatrid. Skreeperseadmed söötmis-puhkealal. Restpõrand liikumiskäikudes.Valg- või uhtkanalite süsteem.• Optimaalse pikkusega asemed. Osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes. Valg- võiuhtkanalite süsteem.• Sügavallapanul pidamisviisi puhul piisavas koguses allapanu. Skreeper- või mobiilsed seadmed.Olemasolevates vabapidamisega lautades on PVT ka osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudesning paiskanalite süsteem.Olemasolevates vabapidamisega lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal jaliikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikkelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealaltmobiilsete seadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine).Uutele vabapidamisega lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all ning sõnniku eemaldamine mobiilseteseadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine) PVT.Võrreldes plastik või metallkonstruktsioonidega lendub betoonelementidest restpõrandalt rohkem ammoniaaki.Plastik- ja metallkonstruktsioonide hinnast tulenevalt ei ole need alati PVT.8.5. Heitekogused õhkua) Lõaspidamisega laudad. Lõastatud pidamisviisiga laudas vähendab saasteainete emissiooni atmosfääri (PVT):• Optimaalse suurusega asemed. Loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine jaloomade määrdumine on minimaalne.• Optimaalse laiusega sõnnikukäik. Mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaakilendub.• Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse.• Piisavas koguses allapanu. Allapanu uuendamine asemetel vastavalt vajadusele.Lõastatud pidamisviisi korral lendub atmosfääri tavaliselt vähem saasteaineid kui vabapidamistehnoloogiagalautades.63
- Page 11 and 12: • silomahla hoiustamiskohast, kui
- Page 13 and 14: etoon- või teraselementidest hoidl
- Page 15 and 16: Lüpsiplats:• Udaraid puhastataks
- Page 17 and 18: Oluliselt kriitilisem on olukord me
- Page 19 and 20: Lõaspidamisega lautades toodetakse
- Page 21 and 22: ) Saasteainete keskkonda sattumise
- Page 23 and 24: Lehmad, 7000 kgLehmad, 8000 kgLehma
- Page 25 and 26: sõnnikueemaldus >3 korda päevas,v
- Page 27 and 28: Võrreldes teiste loomakasvatuses t
- Page 29 and 30: Tabel 20. Põhiliste müra tekitava
- Page 31 and 32: • Spetsialistid ja juhtivtöötaj
- Page 33 and 34: ) Rippteel liikuv söödavagun (joo
- Page 35 and 36: Loomade jootmiseks tohib kasutada v
- Page 37 and 38: Joonis 17. Elektrisoojendusega nivo
- Page 39 and 40: 7.4.1. VaakumseadmedÜldjuhul koosn
- Page 41 and 42: a) Ämbrisselüpsiseadmed (joonis 2
- Page 43 and 44: Tabel 24. Torusselüpsisüsteemi or
- Page 45 and 46: 7.5. Energia efektiivne kasutamineE
- Page 47 and 48: Joonis 23. Kettkraapkonveier7.6.3.
- Page 49 and 50: kord segada. Selleks pumbatakse pum
- Page 51 and 52: Joonis 27. BiofiltridJoonis 28. Kee
- Page 53 and 54: ) Elastsed katted (katused). Elastn
- Page 55 and 56: 7.10.3. Vedelsõnniku anaeroobne t
- Page 57 and 58: ) Tagant tühjendatavad paisklaotur
- Page 59 and 60: Joonis 35. Lohisvooliklaoturc) Pihu
- Page 61: a) Söötmine. Söötade käitlemis
- Page 65 and 66: • Betoneeritud alusega (vajadusel
- Page 67 and 68: vahetus läheduses) tuleb tähelepa
- Page 69 and 70: Tabel 35. Sõnniku laotamise tehnol
8.4. Sõnniku eemaldamine laudasta) Lõaspidamisega laudad. Lõaspidamisega laudad on tavaliselt soojapidavad, sundventilatsiooniga ehitised,ehitatud aastakümneid tagasi. Sellest tulenevalt on lõaspidamisega soojapidavaid lautu rekonstrueeritud jatehnoloogiliselt täiustatud. Lõaspidamisega lautadest saadakse tahe-, harvem poolvedelsõnnikut.<strong>PVT</strong>- st saadav efekt realiseerub järgmiste tingimuste täitmisel:• Piisav allapanu kogus.• Optimaalse sagedusega sõnniku eemaldamine.• Sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek.<strong>PVT</strong> (parim võimalik tehnika) sõnniku eemaldamisel lõaspidamisega laudast on:• Optimaalse pikkusega asemed. Lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga.• Optimaalse pikkusega asemed. Skreeperseade koos sõnnikupressuriga.Olemasolevates lõaspidamisega lautades on tingimisi <strong>PVT</strong> kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnnikueemaldamine mobiilsete seadmetega.Uutele (projekteeritavatele) ja/või renoveeritavatele lõaspidamisega lautadele ei ole sõnniku eemaldaminekettkraap- ja kaldkonveiersüsteemiga või mobiilsete seadmetega <strong>PVT</strong>.b) Vabapidamisega laudad. Vabapidamisega laudad on soojustamata, loomuliku ventilatsiooniga uued võisoojustatud laudast vabapidamiseks kohandatud (rekonstrueeritud) ehitised. Vabapidamisega lautadest saadaksevedel- (poolvedel) või sügavallapanul pidamisviisi korral tahesõnnikut.Loomade heaolust (loomakaitse seadusest) tulenevalt on vabapidamine <strong>PVT</strong>.<strong>PVT</strong> sõnniku eemaldamisel vabapidamisega laudast on:• Optimaalse pikkusega puhkelatrid. Skreeperseadmed söötmis-puhkealal. Restpõrand liikumiskäikudes.Valg- või uhtkanalite süsteem.• Optimaalse pikkusega asemed. Osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes. Valg- võiuhtkanalite süsteem.• Sügavallapanul pidamisviisi puhul piisavas koguses allapanu. Skreeper- või mobiilsed seadmed.Olemasolevates vabapidamisega lautades on <strong>PVT</strong> ka osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudesning paiskanalite süsteem.Olemasolevates vabapidamisega lautades on tingimisi <strong>PVT</strong> osaline restpõrand söötmis-puhkealal jaliikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikkelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealaltmobiilsete seadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine).Uutele vabapidamisega lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all ning sõnniku eemaldamine mobiilseteseadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine) <strong>PVT</strong>.Võrreldes plastik või metallkonstruktsioonidega lendub betoonelementidest restpõrandalt rohkem ammoniaaki.Plastik- ja metallkonstruktsioonide hinnast tulenevalt ei ole need alati <strong>PVT</strong>.8.5. Heitekogused õhkua) Lõaspidamisega laudad. Lõastatud pidamisviisiga laudas vähendab saasteainete emissiooni atmosfääri (<strong>PVT</strong>):• Optimaalse suurusega asemed. Loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine jaloomade määrdumine on minimaalne.• Optimaalse laiusega sõnnikukäik. Mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaakilendub.• Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse.• Piisavas koguses allapanu. Allapanu uuendamine asemetel vastavalt vajadusele.Lõastatud pidamisviisi korral lendub atmosfääri tavaliselt vähem saasteaineid kui vabapidamistehnoloogiagalautades.63
Change language