PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

Kamarasse viimine (suletud lõhed) 0,8 0,9Vedelsõnnikulaoturite tüübid on:a) Paisklaoturid (Joonis 33). Paisklaotur koosneb traktori haakes olevast laotusseadmega varustatudvedelsõnniku mahutist. Survestatud vedelsõnniku juga suunatakse vastu kaldu asetsevat plaati, mis pihustabsõnniku laiali ning suurendab laotamise sektorit. Vedelsõnniku paisklaotamisel on rida puudusi:• Suured lämmastiku kaod ammoniaagi lendumise tõttu.• Intensiivne lõhnaainete emissioon.• Ebaühtlane laotamine, doseerimise tülikus.• Problemaatiline kasvavate taimede, eriti rohumaade väetamisel, kuna sõnnikuga saastunud taimedestpole võimalik valmistada kvaliteetset silo (heina), samuti väheneb sellise taimiku söödavuskarjatamisel või haljassöödana.Joonis 33. PaisklaoturVäga madala kuivainesisaldusega (lahjendatud) vedelsõnniku paisklaotuse erivormiks on laotaminevihmutussüsteemidega (Joonis 34). Meetodi rakendamiseks peavad vihmutatavad (väetatavad) alad asumasõnnikuhoidla lähedal (maksimaalselt 300 m). Piisavalt madala kuivainesisaldusega vedelsõnnik on harilikultsuurtes laguun-tüüpi sademeteveele avatud hoidlates, samuti hoidlates, kuhu juhitakse laudaseadmete ja inventaripesu- ning territooriumilt kogutud sademetevesi.Joonis 34. Vedelsõnniku paisklaotamine vihmutussüsteemigab) Lohisvooliklaoturid (Joonis 35). Seade koosneb vedelsõnniku mahutist ning voolikute süsteemist. Voolikud onkinnitatud ühtlaste vahedega (ca 30) cm) spetsiaalsele alusele. Levinumaks lohisvooliklaoturi laiuseks on 12 m.Lohisvooliklaotur suunab vedelsõnniku vahetult mulla pinnale. Tänu kiirele kontaktile mullaga on ammoniaagilendumine oluliselt väiksem. Seade sobib hästi nii põllu- kui ka rohumaade (kasvavate taimede) väetamiseks.Ettevaatlik tuleks olla silo valmistamiseks ja karjatamiseks planeeritud rohumaade väetamisel, kuna esinebmõningast taimede saastumist sõnnikuga. Tulenevalt seadme laiusest ei sobi see väikestele, ebakorrapärase kujuning järskude tõusude ja langustega põldudele.58