PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

7.10.3. Vedelsõnniku anaeroobne töötlemine (biogaasi tootmine)Anaeroobsete protsesside tulemusena viiakse suur osa vedelsõnniku ammoniaaklämmastikust mittelenduvassevormi, väheneb lõhnaainete emissioon ning langeb orgaanilise aine sisaldus. Vedelsõnniku anaeroobsetöötlemise seadmetes (biogaasi reaktorites) on võimalik kahjutustada ka teisi tootmisprotsessi käigus tekkivaidbioloogilisi jäätmeid (surnud loomad jms). Anaeroobse käärimise saaduseks on biogaas, mis sisaldab ca 50…75% metaani (CH 4) ja 30…40 % süsihappegaasi (CO 2). Ühest kilogrammist sõnniku kuivainest on võimalik tootaca 200 liitrit metaani. Biogaasi kasutatakse elektri- ja/või soojusenergia tootmiseks.Biogaasi reaktori stabiilseks funktsioneerimiseks peab loomade arv karjas olema vähemalt 50 lü.Anaeroobselt töödeldud vedelsõnnikut kasutatakse põllu- ja rohumaade väetamiseks.Vedelsõnniku anaeroobse töötlemise (biogaasi tootmise) seadmed on kallid ja seetõttu tasuvusaeg pikk. 100loomühikuga farmis kujuneb investeeringu mahuks sõltuvalt tehnoloogia keerukusest ca 3…5 milj. krooni.7.10.4. Vedelsõnniku keemiline ja/või bioloogiline töötlemineVedelsõnnikule keemiliste ja/või bioloogiliste preparaatide lisamise eesmärgiks on:• Saaste- (NH 3, H 2S) ja lõhnaainete emissiooni vähendamine• Sõnniku füüsikaliste omaduste muutmine• Toitainete sisalduse suurendamine (väetusomaduste parandamine)• Patogeensete mikroorganismide hävitamine.Preparaadid, mida kasutatakse vedelsõnniku töötlemisel jagunevad:• Ureaasi inhibiitorid. Ammoniaak tekib mikroorganismide elutegevuse tulemusena sõnnikus (peamiselturiini koostises) oleva karbamiidi lagunemisel. Ureaasi inhibiitorid pidurdavad mikroorganismidevastava ensüümi aktiivsust. Siia rühma kuuluvad näiteks fosforamiidid.• pH regulaatorid. Kasutatakse nii anorgaanilisi happeid (fosfor-, sool- ja väävelhape) kui ka kaltsiumijamagneesiumi soolasid. Happed pH alandajana ja sellest tulenevalt sõnniku keskkonnaohtlikkusevähendajana annavad häid tulemusi. Kuna nad on kallid ning nende käitlemine nõuab erivarustust ei olehappeid soovitav farmi tasemel kasutada. Kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, reageerides sõnnikusolevate karbonaatidega, alandavad selle pH-d. Kaltsiumi- ja magneesiumisooli soovitatakse kasutadakoos teiste keemiliste või bioloogiliste lisanditega.• Oksüdeerijad. Oksüdeerivatest ühenditest kasutatakse vesinikperoksiidi (H 2O 2), kaaliumpermanganaati(KMnO 4) ja kaaliumkloraati (KClO 3). Nimetatud ühendite lisamisel sõnnikule vabaneb hapnik, midakasutavad aeroobsed mikroorganismid, anaeroobsed mikroorganismid inaktiveeruvad ning lõhnaainedoksüdeeruvad. Tugevaid oksüdeerijaid ei ole farmi tasemel soovitav kasutada, kuna nende käitleminenõuab erivarustust.• Ensüümid. Pärsivad ühte või mitut sõnnikus toimuvat mikrobiaalset protsessi. Ensüümide kasutaminesõnniku töötlemisel ei nõua erivarustust.• Bakterkultuurid. Bakterkultuure kasutatakse laialdaselt anaeroobse käärimise suunamisel biogaasireaktorites. Metaani tootvate bakterkultuuride lisamisel suureneb metaani saagis. Ammoniaagilendumise vähendamiseks vedelsõnnikuhoidlatest kasutatakse spetsiifilisi ammoniaaklämmastikkusiduvaid bakterkultuure. Bakterkultuuride kasutamine vedelsõnniku töötlemisel ei nõua erivarustust.Vedelsõnniku keemilise ja/või bioloogilise töötlemise efektiivsus sõltub kasutatava preparaadi täpsestdoseerimisest ja ühtlasest segunemisest (segamisest).7.11. Sõnniku laotamise tehnikadTahesõnnikut võib laotada kevadel ja sügisel. Kevadine tahesõnniku laotamine on Eestis käesoleval ajalproblemaatiline. Sõnnikut ei tohi laotada külmunud maale ja lumele. Kuna kevadel mulla agrotehnilisedomadused muutuvad kiiresti (optimaalne külviaeg on lühike) siis ei jätku tahesõnniku nõuetekohasekslaotamiseks ja muldaviimiseks aega. Üheks tahesõnniku kasutamise võimaluseks kevadel on selle laotamine jamulda viimine uutel rajatavatel rohumaadel.55